2-13-44170/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

23. aprill 2014.a. Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva Tsiviilasja number 2-13-44170 Tsiviilasi

M. M. K. M. V. M. elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: M. M.

xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx. M. xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx esindaja: K. S. - isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx E-post: Kostja: V. M. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx E-post: Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista V. M. M. M. xxxxxxxxxxx) ja K. M. xxxxxxxxxxx) kasuks alates 01. oktoobrist 2013 kuni 23. aprillini 2014.a (kaasa arvatud) ühekordse summana 889 (kaheksasada kaheksakümmend üheksa) eurot 32 senti.

3. Välja mõista V. M. 24. aprillist 2014 elatis M. M. igakuiselt 177 (ükssada seitsekümmend seitse) eurot 50 senti kuni M. M. saamiseni või keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni. Igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

4. Välja mõista V. M. 24. aprillist 2014 elatis K. M. igakuiselt 177 (ükssada seitsekümmend seitse) eurot 50 senti kuni K. M. saamiseni või keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni. Igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

5. Elatis tuleb tasuda hagejate seadusliku esindaja K. S. arveldusarvele EE792200001107035618 Swedbank, selgitusega „Laste elatisraha“.

6. Jätta menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest 01. aprillil 2013.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõuded ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt on V. M. K. S. xxxxxxxxxxx M. M. xxxxxxxxxxx K. M. . Pärast V. M. K. S. kooselu lõppemist septembris 2013 on alaealised lapsed M. M. K. M. koos emaga ja olnud peamiselt K. S. ülalpidamisel. V. M. teinud lastele juhuslikke kulutusi ja kandnud iga kuu K. S. arveldusarvele 150 eurot. Igakuiselt on V. M. K. M. tasu, keskmiselt 50 eurot kuus. Hagejad taotlevad kostjalt igakuise elatise väljamõistmist seadusjärgses miinimumsummas.

Kostja seisukohad

Kostja oma vastuses hagile (tl.22-25) esitatud nõudega ei nõustu. Kostja on seisukohal, et ta on ülalpidamiskohustust täitnud, elatise suurus on määratud ebaõigesti ja kostja majanduslik olukord ei võimalda maksta elatist taotletud ulatuses. Kostja on tasunud K. M. Kullerkupu Arenduse OÜ-le 2013,a, septembris summas 51,26 eurot ja oktoobris summas 52,34 eurot ning teinud K. S. arveldusarvele 19.09.2013 ülekande summas 150 eurot. Kostja on ostnud lastele riideid või muid tarbeid, milleks on olnud vajadus ja pole seadnud sellistele kulutustele rahalist piiri. Seega on kostja täitnud M. M. K. M. ülalpidamise kohustust igakuiselt kokku vähemalt 235 euro ulatuses.

Kostja leiab, et hagejad peavad põhjendama oma kulutusi, mis tingivad elatise nõude üle 160 eurot kuus, so mõlema vanema poolse kulutusena üle 320 euro kuus lapse kohta. Kostja sissetulek on 460 eurot kuus, millest 68 % kulub eluasemelaenu tagasimakseks. Kostja soetas koos hagejate esindajaga ühiselt pere tarbeks 11.08.2006 kinnistu aadressil xxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Elamu oli mõeldud lastele koduks kuni nende täisealiseks saamiseni. Kostja peab tasuma pangale igakuiselt eluasemelaenumaksena 313 eurot. Kostja elab tagasihoidlikult, olles piiranud oma vajadused miinimumini. Hagejate seisukohad kostja vastustele

Hagejate nõue kostja vastu on seadusjärgne miinimumelatis, mis hagi esitamisel ajal oli 160 eurot kuus lapse kohta ja 2014 aastal on 177,50 eurot lapse kohta. Kostja on ekslikult leidnud, et hagejad nõuavad miinimumelatisest suuremat summat.

Kostja on väitnud, et elab tagasihoidlikult ja ei tee märkimisväärseid kulutusi. Samas on kostja hagejate esindajale väitnud, et sõidab 09.03.2014 kolmenädalasele reisile, samuti on kostjal olnud muid täiendavaid väljaminekuid.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

Kohus lahendab tsiviilasja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 403 lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses, kuna hageja on hagiavalduses (tl 14 pöördel) ja kostja ekirjas kohtule (tl 43) nõustunud kirjaliku menetlusega.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Elatise väljamõistmisel juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96, 97, 100, 101 ja 108. Vastavalt PKS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p. 1 ja 2 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem, kui 21- aastaseks saamiseni. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määruse nr 6 alusel oli töötasu alammäär 2013. aastal 320 eurot. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 alusel on töötasu alammäär 2014. aastal 355 eurot.

PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, kuid tulenevalt osundatud paragrahvi 2.lõikest ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole võimeline andma oma alaealistele lastele ülalpidamist vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et V. M. xxxxxxxxxxx M. M. xxxxxxxxxxx K. M. ning K. S. . on laste ema.

M. M. K. M. õigus nõuda V. M. .

Hagejad on esitanud kostja vastu nõude seaduses sätestatud minimaalse elatise saamiseks, s.o 2013 aastal 160 eurot lapse kohta ja 2014 aastal 177,50 eurot lapse kohta. Kostja on seisukohal, et on hagejate ees ülalpidamiskohustust täitnud, tasudes igakuiselt elatist kokku

235 eurot. Kohus on seisukohal, et elatise väljamõistmiseks esineb alus, kuna ülalpidamiskohustust ei ole täidetud ulatuses, mis tagaks laste vajaduste rahuldamise. Riigikohus on oma 08.01.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 punktis 15 asunud seisukohale, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha. Käesoleval juhul soovivad hagejad elatise väljamõistmist miinimummääras, seega ei pea kohus vajalikuks analüüsida igakuiste kulude vajalikkust ja põhjendatust.

Järgnevalt analüüsib kohus poolte poolt kohtule esitatud tõendite alusel kostja varalist seisundit, võttes aluseks, et tulenevalt PKS § 116 lg 1 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

Kostja on esitanud kohtule loetelu oma sissetuleku, vara ja majandusliku seisundi kohta (tl 29-30). Loetelust nähtub, et kostja igakuine sissetulek on 460 eurot. Kostjale kuulub kinnistu asukohaga xxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille väärtuseks kostja hindab 99 076 eurot. Kostja hoiustel on kokku 50 eurot ja kostjale kuulub sõiduauto BMW 320 väärtusega

800 eurot. Kostja igakuised püsikulud moodustavad kokku 761,47 eurot, millest 313 eurot on eluaseme laenumakse, 80 eurot kommunaalmaksed, 59,47 eurot kindlustused, 100 eurot kulu toidule, 100 eurot kulu transpordile, 37 eurot sidekulu, 20 eurot kulu tervishoiule ja 25-52 eurot K. M. . Lisaks loetelule on kostja esitanud konto väljavõtte, millest nähtub, et ta on tasunud ajavahemikul 19.09.2013 kuni 02.01.2014 hagejatele elatisraha 150 eurot kuus, samuti on kostja tasunud K. M. 02.10.2013 summas 52,34 eurot, 05.11.2013 summas 54,52 eurot, 04.12.2013 summas 42,16 euro ja 21.01.2014 summas 39,38 eurot.

Andes hinnangu kohtu poolt uuritud tõenditele ja poolte väidetele ning vastuväidetele leiab kohus, et tõendatud on asjaolu, et kostja ei ole andnud alaealistele lastele ülalpidamist ulatuses, mis vastaks nende vajadustele. Kuivõrd kohtupraktikas on asutud seisukohale, et elatise nõudmisel seaduses sätestatud miinimummäära ulatuses ei ole vajalik täiendavalt tõendada lapse vajadusi, tuleb käesoleval ajal üldjuhul pidada lapse ülalpidamiseks vajaliku rahasumma suuruseks ühes kuus 355 eurot ning ühe vanema osaks sellest 177,50 eurot (elatise miinimummäär).

Järgnevalt tuleb vastata küsimusele, kas kostjal esinevad mõjuvad põhjused, mis võimaldavad vähendada PKS § 102 lg 2 alusel elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kostja sissetulek on vaid 460 eurot, kuna sellise sissetulekuga ei ole võimalik tasuda laenumakseid, mis kostja poolt esiletooduna on 313 eurot kuus, kanda eluruumi kommunaalkulusid ja pidada üleval kahte last. 463 eurot kuus kulub kostjal juba ainuüksi laenumakseks ja seni hagejatele makstud elatiseks (150 eurot kuus). Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses nr 3-2-1-118-12 on kolleegium rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Hagiavalduses on taotletud elatise väljamõistmist alates oktoobrist 2013.a. Kostja on tasunud 2013.a. oktoobris hagejale elatist 150 eurot ning alates 01.09.2012 100 eurot kuus. Kohus on tuvastanud, et kostjal oli elatise maksmise kohustus 2013.a. 160 eurot kuus ja 2014.a. 177,50 eurot kuus ühele lapsele. Ei hagejad ega kostja ei ole kohtule esitanud andmeid, kas kostja on alates 2014.a. veebruarikuust tasunud hagejatele elatisraha ning K. M. tasu. Sellest tulenevalt lähtub kohus elatise arvutamisel kohtule hagejate ja kostja poolt esitatud andmetest. Alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni on tekkinud elatise võlgnevus 889,32 eurot [(

3 x 320 – 3 x 150 - 149,02) + (3 x 350 – 150 – 39,38) + (350 : 30 x 23)] mis tuleb välja mõista ühekordse summana. Alates 24. aprillist 2014 mõistab kohus elatise välja 177,50 eurot kuus ühe lapse kohta, s.o kokku 350 eurot.

Juhul kui kostja on tasunud kohtumenetluse ajal hagejatele elatist suuremas ulatuses, kui kohus on arvestanud tagasiulatuvalt elatist välja mõistes, tuleb lugeda kohtuotsus tasutud summa ulatuses täidetuks. Vastavalt hagiavaldusele tuleb igakuine elatis kanda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele. Elatise maksmisel tuleb silmas pidada, et tulenevalt PKS § 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Vastavalt PKS § 101 sätestatule tuleb elatissumma ümber arvestada, kui muutub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär.

Menetluskulude jaotus

Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. RLS § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu.

Epp Tombak

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik