4-14-1733/14 · Tartu Ringkonnakohus

4-14-1733

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2014 Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-14-1733 Kohtukoosseis Väärteoasi Mati Kartau

N.E väärteoasi Liiklusseaduse § 259 lg 1 ja KarS § 276 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 24. märtsi 2014 kaebetähtaja ennistamata jätmise määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusaluse isiku N.E kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 24. märtsi 2014 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere

Advokaadibüroo kaudu 288 eurot, sealhulgas käibemaks 48 eurot, vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt määruskaebemenetluses N.E-le riigi õigusabi osutamise eest.

4. Riigi õigusabi seaduse § 8 p 1 alusel eeltoodud kaitsja tasu 288 eurot jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord Käesolev määrus on V™S § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna vanemväärteomenetleja M.K. u 25.09.2013 otsusega väärteoasjas nr 2440,13,006205 määrati

N.E-le LS § 259 lg 1 ja KarS § 276 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 kohaselt karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o

200 eurot. Nimetatud otsusele kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 17.10.2013.

2. N.E kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi esitas 03.03.2014 Viru Maakohtule kaebuse PPA Ida prefektuuri 25.09.2013 otsusele väärteoasjas nr.2440,13,006205. Nimetatud kaebusele oli lisatud taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

3. Viru Maakohtu 24.03.2014 määrusega jäeti N.E kaitsja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.

3.1. kaitsja Maakohus tuvastas, et kaebetähtaja ennistamise mõjuva põhjusena toob N.E välja menetlusaluse isiku tervisliku seisundi. Samas nähtub väärteoasja materjalidest, eelkõige väärteo kirjeldusest, et N.E tervislik seisund võimaldab tal liikuda ning rääkida.

Lisaks on N.E seoses teda puudutavate väärteomaterjalidega juba 06.09.2013 esitanud kaebuse Politseija Piirivalveametile (lk 18-19). PPA Ida prefektuuri prefekt on N.E-le vastanud kirjalikult 02.10.2013. Nimetatud vastuses oli muuhulgas selgitatud ka väärteoasjas tehtud otsuse vaidlustamise korda ja tähtaega. Seega oli N.E tema suhtes koostatud väärteomaterjalidest teadlik hiljemalt 06.09.2013, kui esitas kaebuse Ida prefektuurile ja hiljemalt 02.10.2013 olid talle teada ka väärteoasjas tehtud otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg.

3.2. Vastavalt V™S § 114 lg 4 esitatakse kaebus maakohtule üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

Väärteoprotokollist on näha, et kohtuvälise menetleja lahend oli kättesaadav alates 01.10.2013. Seega algas kaebuse esitamise tähtaeg 02.10.2013 ja lõppes 17.10.2013. N.E kaitsja esitas kaebuse Viru Maakohtule 03.03.2014.

Maakohus leidis, et KrMS §172 lg 2 sätestatud aluseid kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks käesolevas asjas ei esine.

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse N.E kaitsja, kes palub tühistada Viru Maakohtu 24.03.2014 määrus ja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ning saata asi maakohtule sisuliseks läbivaatamiseks.

4.1. Vastavalt KrMS § 172 lg 2 on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks.

4.2. on rahvuselt valgevenelane ning ta ei valda piisavalt eesti keelt, et olla oma N.E

õigustest teadlik. Protokoll ja otsus olid vormistatud eesti keeles ning isik ei saanud aru kaebuse esitamise tähtaegadest ega väärteomenetluse käigust. Lisaks arvas N.E, et kuna ta kaebas politseisse ja prokuratuuri, siis väärteomenetust tema suhtes ei toimunud. 4.3. on töötu Viru Maakohtu 18.02.2014 riigi õigusabi andmise määrusega tuvastati, et N.E invaliid, tal on raskusi liikumisega ning ilma riigi õigusabita on tal raske oma õigusi kaitsta. Sellest määrusest teeb kaitsja järelduse, et N.E oli tervisest tulenev mõjuv põhjus kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja esitatud määruskaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Kuna ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu määruses toodud põhistustega, peab ringkonnakohus vajalikuks vastata määruskaebusele vaid järgmist.

6. V™S § 38 lg 1 kohaselt peab menetleja kaebetähtaja ennistamisel juhinduma KrMS §-st 172.

KrMS § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. KrMS § 172 lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. 6.1. äraolekut, seega tuleb tuvastada, kas esineb KrMS § 172 Käesolevas asjas ei nähtu N.E lg 2 p 2 toodud muu asjaolu, mida kohus peab kaebetähtaja möödalaskmisel mõjuvaks põhjuseks.

Kaitsja on määruskaebuses osundanud kahele asjaolule, mida tuleks kaebetähtaja ennistamisel arvestada: N.E tervislik seisund ja puudulik eesti keele oskus.

7. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha, kas N.E tervislikku seisundit saab arvestada mõjuva põhjusena kaebetähtaja möödalaskmisel.

7.1. Olemasolevatest materjalidest ei tulene, et N.E tervis ei võimaldanud tal õigeaegselt kaebust esitada. Pelgalt inimese keskmisest halvemat tervislikku seisundit ei saa lugeda kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks. Kohus leiab, et kaebetähtaja ennistamsie taotluses ega määruskaebuses ei ole toodud välja selliseid N.E vaimset või füüsilist tervist iseloomustavaid asjaolusid, mis oleksid takistanud menetlusalusel isikul õigeaegselt PPA otsuse peale kaebust esitamast. Seega tuleb lugeda, et N.E tervislikku seisundit ei saa arvestada mõjuva põhjusena kaebetähtaja möödalaskmiseks.

8. Järgmisena vaagib ringkonnakohus küsimust, kas eesti keele mitte oskamine on käesoleva kaasuse kontekstis käsitletav mõjuva põhjusena KrMS § 172 lg 2 p 2 järgi.

8.1. Kuigi N.E keeldus väärteoprotokollile (lk 13) alla kirjutamast, nähtub sellest, et menetlusalusele isikule on vene keeles selgitatud tema õigusi ja kohustusi ning protokoll tervikuna on N.E-le tõlgitud. Seega ei takistanud eesti keele oskamatus menetlusalusel isikul protokollist arusaamist.

Tulenevalt V™S § 70 lg 2 annab menetlusosaline väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta väärteoprotokollile allkirja, märkides kättesaamise kuupäeva. Kui menetlusosaline keeldub väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta allkirja andmast, teeb menetleja väärteoprotokollile selle kohta märkuse, märkides keeldumise kuupäeva ning oma allkirja ja ametinimetuse. Sel juhul loetakse väärteoprotokolli koopia menetlusosalise poolt kättesaaduks selle vastuvõtmisest keeldumise päevast.

Kohtuvälise menetleja esindaja on toiminud kooskõlas V™S §-ga 70 lg 2 ja seega tuleb lugeda väärteoprotokolli koopia N.E poolt kättesaaduks 01.09.2013. Tulenevalt eeltoodust oli menetlusalune isik teadlik, et kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav 01.10.2013.

8.2. Menetlusaluse isiku teadlikkusele tema suhtes käimas olevast väärteomenetlusest viitab ka 06.09.2013 PPA Ida prefektuurile esitatud kaebus. Nimetatud kaebusele vastas 02.10.2013 kirjalikult prefekt, kes mh selgitas ka väärteoasjas tehtud otsuse vaidlustamise korda ja tähtaega (lk 18-19).

8.3. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus menetlusalune isik oli teadlik või vähemalt pidi olema teadlik tema suhtes tehtud otsusest, kuna teda oli väärteoprotokolli koostades informeeritud ajast, mil lahend on kättesaadav. V™S § 114 lg 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (vt RKKKo nr 3-1-1-99-10, p 16; RKKKo nr 3-1-1-84-13, p 8.1).

Kui N.E otsustas ise mitte ilmuda kohtuvälise menetleja juurde lahendiga tutvuma ega teavitanud soovist lahendiga tutvuda muul viisil, ei saa seda lugeda mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja möödalaskmiseks.

9. Arusaamatuks jääb määruskaebuses toodud väide, et N.E arvas, et kaebuse esitamisel

PPA-le ja prokuratuurile tema suhtes väärteomenetlust ei toimu. Nagu ringkonnakohus enne tuvastas, pidi menetlusalune isik olema teadlik, et tema suhtes toimub väärteomenetlus ning otsus selle kohta on kättesaadav alates 01.10.2013 (vt p 8.1).

9.1. Ida prefektuuri prefekti V.K. i kui ka Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri E. T (lk 37) vastustest N.E-le ei ole võimalik kuidagi välja lugeda, et väärteomenetlus isiku suhtes oleks mingil põhjusel lõpetatud. Vastupidi, prefekt selgitab väärteomenetluses tehtud otsuse vaidlustamise korda ja asjaolu, et N.E väärteoasjas ei ole menetlusnorme rikutud. Seega ei ole võimalik tugineda argumendile, et menetlusalune isik ei olnud teadlik tema suhtes tehtud kohtuvälise menetleja otsusest, kuna ta arvas, et seoses kaebuste esitamisega on menetlus tema suhtes lõpetatud.

10. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes V™S §-dest 194 ja 147 lg 1 p 1 leiab ringkonnakohus, et N.E kaitsja kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätmine on põhjendatud ja Viru Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

11. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus tal erinevate toimingute tegemiseks kokku 6 tundi, mille eest taotleb tasu summas 360 eurot, sh käibemaks 60 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et kaitsjale maksmisele kuuluvat tasu tuleb vähendada. Esiteks, arvestades väärteoasja materjalide hulka, ei ole eluliselt usutav, et PPA Ida prefektuuris materjalidega tutvumiseks kulus kaitsjal 2 tundi ning kohus loeb, et tasu tuleb maksta 1 tunni eest. Lisaks tuleb vähendada kaitsjale makstavat tasu, taotluse kohaselt 2 tundi, määruskaebuse koostamise eest, kuna kohtu hinnangul on kaebuses toodud motiivide vähesust arvestades põhjendatud tasu üksnes 1 tunni eest. Seetõttu tuleb hüvitada kaitsjatasu 4 tunni eest ja kaitsjale kuulub maksmisele 288 eurot, sealhulgas käibemaks 48 eurot.

Viru Maakohtu 18.02.2014 määrusega RÕS § 8 p 1 alusel anti N.E-le riigi õigusabi käesolevas väärteoasjas ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulusid. Sellest lähtudes jääb kaitsjatasu 288 eurot riigi kanda.

Mati Kartau

Kohtunik