3-13-70007/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 23.04.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-70007 Haldusasi T.J.i kaebus Eesti Töötukassa 18.07.2013 otsuse nr 7- 8.1/000973 ja 09.10.2013 vaideotsuse nr 165 tühistamise nõuetes ja Eesti Töötukassa kohustamise nõudes T.J.i 03.06.2013 taotluse rahuldamiseks. Menetlusosalised Kaebaja – T.J.; Vastustaja – Eesti Töötukassa, seaduslik esindaja Meelis Paavel. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus. Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 23.04.2014 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Asjaolud

1. T.J. esitas 03.06.2013 Eesti Töötukassale avalduse ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks. Eesti Töötukassa 18.07.2013 otsusega nr 7-8.1/000973 jäeti taotlus tööturuteenusteja toetuse seaduse (TTTS) § 19 lg 4 p 5 alusel rahuldamata, kuna esitatud äriplaan oli suure riskiga.

2. 28.08.2013 esitas T.J. vaide Eesti Töötukassa 18.07.2013 otsusele nr 7-8.1/000973, mis jäeti töötukassa 09.10.2013 vaideotsusega nr 165 rahuldamata.

3. 07.11.2013 saabus Tallinna Halduskohtusse T.J.i kaebus Eesti Töötukassa 18.07.2013 otsuse nr 7- 8.1/000973 ja 09.10.2013 vaideotsuse nr 165 tühistamise nõuetes ning Eesti Töötukassa kohustamise nõudes 03.06.2013 taotluse rahuldamiseks.

Kaebuse sisu

4. TTTS § 19 lg 4 p-s 4 sätestatud äriplaani suur risk on tõlgendamise küsimus, mida seadus ei täpsusta ega konkretiseeri. Kaebaja leiab, et suure riski puhul räägitakse sisuliselt valdkondadest, mis on seotud nt spekulatsioonidega. Ka leiab kaebaja, et suur risk tähendab niivõrd olulist riski, et välistatud on suure tõenäosusega äriplaanis esitatu elluviimine. Kaebaja esitatud äriplaan ei ole spekulatiivsetel eesmärkidel üles ehitatud plaan ettevõtlusega alustamiseks, vaid konkreetne tegevuskava ning eesmärke välja toov dokument. Kaebaja äriplaan ei ole suure riskiga.

4.1. Kaebaja äriplaanis on toodud välja piisavalt ülevaatlikult ja põhjendatult plaanitava ettevõtluse sisu. Kui Eesti Töötukassal oli avalduse menetlemisel täiendavaid küsimusi, et aru saada, milles äriplaani kontseptsioon seisneb, siis selleks puhuks on ette nähtud haldusmenetluse seaduse (HMS) §

15 lg-s 2 avalduse käiguta jätmise võimalus. Kõnealusel juhul seda Eesti Töötukassa teinud ei ole, mis on käsitletav haldusepoolse rikkumisena. Ka ei ole töötukassa kasutanud HMS § 38 lg-s 1 sätestatud võimalust kaebajalt seletuste küsimiseks ega rakendanud HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet.

4.2. Äriplaanis sisalduvate puuduste osas märgib kaebaja järgmist: - teenuste osutamise protsessi kirjeldus annab piisava ülevaate loodava ettevõtte tegevusest, kuna kirjeldatud on piisava põhjalikkusega, mis teenuseid, kuidas ja mis vormis hakatakse pakkuma; - turuanalüüs vastab standardile ning selles on lähtutud Tartus ja Tartumaal tegutsevate õigusbüroode ärikontseptsioonist ning hinnapoliitikast; - pakutavate teenuste hinnakujundus ei ole pealiskaudne; - asjasse puutumatu on seisukoht kaebaja kogemuse osas Eesti Üliõpilaste Õigusbüroo OÜ-s, kuna kaebaja oli seal juhatuse liige ning see on nähtav vastavast majandusaasta aruandest, mis on kõigile kätte saadav; - riskianalüüsis on arvestatud kõikide riskide maandamisega. Vastavalt seadusandlusele ei pea juhatuse liikme töö eest tasu maksma ning tasu on ette nähtud eelkõige just palgatöölistele; - esindusõigust puudutav ei oma tähtsust, kuna äriplaanis on toodud välja koostööpartnerid ning üheselt mõistetavalt on selgitatud koostöövõimaluste olemasolu; - kontaktisiku tähtsus jääb äriplaani kontekstis arusaamatuks. Nimetades K. K. oma kontaktisikuna pidas kaebaja silmas nendevahelist võimalikku koostööd tulevase ettevõtluse valdkonnas, kuna advokaadina omab K. K. kõiki seadusega ette nähtud esindusõigusi klientide esindamisel; - personaliga seotud küsimused ei oma tähtsust, kuna pole üldse teadagi, kas toetust antakse või mitte. Personaliga seotud arvutused on välja toodud, kuna ettevõtte eduka käivitamise puhul on võimalik ka vajaminevad töölised palgata ja neile äriplaanis toodud ulatuses palka maksta; - väide, nagu äriplaan sisaldaks „pigem visiooni“, ei vasta tõele. Kaebajal on esitatud konkreetne plaan ja kava koos kirjeldustega, kuidas ning mil viisil ta soovib ettevõtlusega alustada;

- kahtlused, mis seisnevad kaebaja suutlikkuses käivitada ettevõte, ei vasta tõele, kuna vastustaja on ise kinnitanud, et aktsepteerib kaebaja varasemat kogemust ettevõtluse valdkonnas ning sellega sarnaste ülesannete täitmisega seotud valdkondades; - koostöö osas märgib kaebaja, et isikud, kellega on räägitud võimalike koostöölepete osas, on toodud välja äriplaanis koos nende kontaktandmetega ning Eesti Töötukassal on olnud võimalus võtta haldusmenetluse käigus nendega ühendust. Kirjalike koostöökokkulepete nõudmine on meelevaldne ning tegemist on ärisaladusega; - vastustaja ei ole arvestanud kaebaja erikokkuleppega, mille tulemusena on tal võimalik lõpetada magistriõpingud; - kahtluste osas, mis puudutavad toetuse tagasi küsimist, leiab kaebaja, et selle põhjenduse kaudu rikutakse tema põhiõigusi, millest võib järeldada, et teda on juba etteruttavalt tembeldatud toetuse mittesihipärase kasutajana.

4.3. Eesti Töötukassa on põhjendamatult ebaproportsionaalselt ära kasutanud kaebaja poolt tehtud mõningaid vigu äriplaanis. Kaebajale ei ole antud võimalust viia sisse korrektuurid või selgitada, mida on kaebaja oma taotluses mõtelnud. Vastustaja on jätnud õigusvastaselt kaalumata need asjaolud, mille alusel võiks kaebajale toetust anda. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ja menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Vastustaja vastulause

5. Vastustaja on seisukohal, et esitatud äriplaan on suure riskiga, kuna selles toodud andmed on suuresti põhistamata või puudulikud ning vastustajal puudub kindlus äriplaani jätkusuutlikkuses.

5.1. Vastustaja leiab, et äriplaanis on järgmised sisulised puudused: - teenuste osutamise protsessi kirjeldus ei anna põhjalikku ülevaadet loodava ettevõtte tegevusest, sest sellest ei selgu, kuidas on korraldatud teenuse tellimine ja selle eest tasumine, kui pikk on teenuse teostamise aeg, välja on toomata töötajate tööajakulu jaotus teenuse osutamiseks; - turuanalüüs on puudulik, kuna nimetatud on üksnes loodava ettevõtte sihtrühmad, kuid ei selgu nende suurus ning puudub info, kui suur on nõudlus pakutavate teenuste järele sihtturul. Tartu linna ning Tartumaa turupotentsiaali hinnatakse positiivseks, kuid pole toodud statistikat ega andmeid, mis annaks ülevaate turunõudlusest; - konkurentsianalüüsis toodu osas täpsem info ja kuluülevaade puudub; - hinnakujundus on pealiskaudne, sest pole välja toodud selle aluseid ning ei selgu, milliste kuludega ja millises mahus on arvestatud. Selgusetuks jääb, kas on arvestatud kõiki hinda kujundavaid tegureid ja kas suudetakse teenust pakkuda planeeritava hinnaga; - puudub põhjalik turundusplaan, kuna puudub täpsem kava, kuidas hakatakse turundusmeetmeid ellu viima ning mis on nendega seotud kulutused; - esinevad vastuolud finantsprognoosis. Kaebaja on alates esimestest kuudest arvestanud kolme töötaja palgakulu, kuid personali peatükis selgitab kaebaja, et peab alles hiljem võimalikuks täiendava personali palkamist; - kaebaja varasem töökogemus on käsitlemata; - kaebaja haridus pole piisav klientide esindamiseks; - maandamata on SWOT analüüsis kirjutatu; - ei selgu K. K., kes on märgitud äriplaani kontaktisikuks, osa loodavas ettevõttes; - kajastamata tööajakulu tõttu ei ole võimalik hinnata müügiprognooside realistlikkust; - pole võimalik hinnata, kas koostööpartnerite teenuse pakkumisega kaasneb kulu ja kas sellega on finantsandmetes arvestatud.

5.2. Vastustaja on vaidlustatavates otsustes piisava põhjalikkusega selgitanud, milles seisnevad esitatud äriplaani olulised puudused. Pisivead ei ole ettevõtluse alustamise toetuse mitteandmise põhjuseks, vaid vastustaja hindab äriplaani tervikuna. Ettevõtluse alustamise toetuse mitteandmise tingisid üksnes olulised puudused äriplaanis (äriplaani teenuste osutamise protsessi kirjeldus, turuanalüüs, hinnakujundus, turundusplaan, riskianalüüs, finantsprognoos), mis ka vaidlustatavates otsustes on välja toodud. Seetõttu on põhjendatud ka äriplaani suure riskiga olevaks lugemine. Taotleja peab ise tõendama või kirjeldama, mis osa kellelgi loodavas ettevõttes on. Kohustus on esitada selline äriplaan, mis ei jätaks lahtisi otsi ega tekitaks kaheti mõistmist. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.

Kohtu põhjendused

Kohus on seisukohal, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

6. TTTS § 19 lg 4 p 5 kohaselt ei anta ettevõtluse alustamise toetust isikule, kelle äriplaan on suure riskiga. Ettevõtluse alustamise toetuse avalduse saamisel pidi vastustaja viima läbi haldusmenetluse vastavalt HMS-le, järgides TTTS-st tulenevaid erisusi (TTTS § 1 lg 3). TTTS-st ei tulene, et ettevõtluse alustamise toetuse avalduse lahendamisel läbi viidavas haldusmenetluses ei tule haldusorganil järgida HMS § 15 lg-s 2 ja § 40 lg-s 1 toodud kohustusi.

7. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et vastustaja ei ole jätnud kaebaja avaldust käiguta, kui ta tuvastas, et see on esitatud puudustega (HMS § 15 lg 2) ega andnud kaebajale võimalust vastuväidete esitamiseks (HMS § 40 lg 1). Vastustaja on jätnud kohe kaebaja avalduse toetuse saamiseks rahuldamata. Seega on vastustaja rikkunud kaebaja avaldust lahendades menetlusnõudeid, kuid nende nõuete rikkumine ei too kaasa vaidlustatud haldusakti tühistamist. Seda järgnevatel põhjustel.

8. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohtupraktikas on leitud, et olukorras, kus ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks esitatud äriplaan ei sisalda mitte üksikuid konkreetseid vigu, vaid on tervikuna sedavõrd puudulik, et vajab täielikku ümbertöötamist, ei ole Eesti Töötukassalt paratamatult võimalik nõuda, et puudustele juhitaks tähelepanu väga üksikasjalikult. Kui esitatud äriplaani sisulised puudused on sedavõrd suured, et töötukassa ei pea selle alusel toetuse andmist üldse võimalikuks (so puudused ei ole pelgalt äriplaani täpsustamisega kõrvaldatavad, vaid toetuse saamiseks tuleks koostada tervikuna uus äriplaan), võib haldusorgan jätta taotluse TTTS § 19 lg 4 p 5 alusel rahuldamata ilma HMS § 15 lg 2 alusel taotlejale eelnevalt puuduste kõrvaldamiseks tähtaega määramata (Tallinna Ringkonnakohtu 02.02.2001 otsus asjas nr 3-10-2351 p 15, Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2013 otsus asjas nr 3-11-2967 p 11).

9. Kohus leiab, et vastustaja on vaideotsuses põhjendatult leidnud, et kaebaja äriplaan on suure riskiga. Vastustaja on seda arusaadavalt põhjendanud ning välja toonud üksikasjalikult äriplaani puudused. Kuna kaebaja jääb esitatud kaebuses vaides toodud seisukohtade juurde ning kohus nõustub täielikult vaideotsuses toodud põhjendustega, ei pea kohus vajalikuks neid otsuses üle korrata HKMS § 165 lg 2 alusel.

10. Vastuseks kaebuses täiendavalt toodule märgib kohus järgmist. Kohus ei nõustu kaebaja käsitlusega, mille kohaselt on suure riskiga äriplaaniga tegemist üksnes siis, kui suure tõenäosusega on äriplaanis esitatu elluviimine välistatud. Hinnang, kas äriplaan on suure riskiga või mitte, on vastustaja kaalutlusotsus. Selleks tuleb vastustajal kaaluda kõiki äriplaanis toodud aspekte tervikuna ja koosmõjus, mille tulemusena peaks vastustaja jõudma järeldusele, kas plaanis seatud eesmärke on selles toodu põhjal reaalselt võimalik ka ellu viia ning kas selliselt toimiv ettevõte võiks olla jätkusuutlik. Kui lähtuda kaebaja radikaalsest lähenemisest mõiste „suur risk“ sisustamisele, siis saaks vastustaja jätta rahuldamata üksnes sellised taotlused, mis on väga primitiivselt koostatud. See aga oleks vastuolus vastustaja kohustusega käia avalike vahenditega ümber otstarbekalt. Kui äriplaani hinnates selgub, et loodav ettevõte pole jätkusuutlik või otsustajal puudub selle jätkusuutlikkuse suhtes kindlus, siis ongi tegemist suure riskiga äriplaaniga ning vastustajal tuleb selline taotlust jätta rahuldamata. Kohus nõustub kaebajaga põhimõtteliselt selles, et iga ettevõtte alustamine kujutab endast teatud riski, kuid äriplaani eesmärk on luua strateegiad, mis viiks nende riskide realiseerumise võimaluse võimalikult madalale. Kui seda ei suudeta äriplaanis välja tuua, siis on põhjendatud kahelda loodava ettevõtte jätkusuutlikkuses.

11. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja ebaproportsionaalselt ära kasutanud kaebaja poolt äriplaanis tehtud vigu. Vastustaja on vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses põhjalikult selgitanud, milles seisnesid kaebaja vead äriplaanis. Nendeks on: puudulik äriplaani protsessi kirjeldus, turuanalüüs, hinnakujundus, turundusplaan, riskianalüüs, finantsprognoos. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja on äriplaanis kokkuvõtvalt kirjeldanud oma eesmärke ja tulevikuvisiooni loodavast ettevõttest, mitte aga toonud sisuliselt välja seda, kuidas peaks ettevõte reaalselt hakkama igapäevaselt toimima (töökorraldus jne). Ka asjakohased analüüsid põhinevad üksnes kaebaja arvamusel ning äriplaani finantsprognoosid on vastuolulised. Kui vastustaja poolt loetletud puudustest oleks reaalselt esinenud üksnes mõned neist, võiks pidada põhjendatuks selles osas täpsustuse küsimist taotlejalt. Arvestades aga, et äriplaanis esinevate puuduste kõrvaldamiseks tuleks kaebajal äriplaan sisuliselt uuesti kirjutada, siis ei saa pidada vastustaja käitumist ebaproportsionaalseks.

12. Kaebaja etteheide seoses kirjalike koostöölepingute nõudmisega vastustaja poolt jääb kohtule arusaamatuks, kuivõrd vaidlustatud otsustes viitab vastustaja üksnes sellele, et äriplaanis pole koostöö tingimusi täpsustatud ning vaideotsuses on märgitud, et eelkoostöökokkulepped pole kohustuslikud, vaid soovitatavad. Seega pole vastustaja nõudnud kaebajalt koostöölepingute esitamist, vaid üksnes märkinud, et kaebaja pole täpsustanud koostöökokkulepete sisulist olemust. Isegi kui vastustaja oleks neid nõudnud, siis ei saaks nende esitamata jätmist põhjendada ärisaladusega, kuivõrd töötukassal pole ärilisi huvisid ning tal on konfidentsiaalsuskohustus (vt ka Tallinna Halduskohtu 13.09.2013 otsust asjas nr 3-13-924). Kaebaja avalduse lahendamisel tuli töötukassal lähtuda äriplaanis toodust ning haldusorganil puudub kohustus ise taotleja äriplaani täiendamiseks infot koguda, sh uurida äriplaanis toodud äriühingutelt, kas ja milline on kaebaja ning nendevaheline koostöö. Eelöeldu on eelkõige taotleja enda kohustus ja huvi.

13. Kaevatud akte ei muuda õigusvastaseks ka asjaolu, et kaebajal oli avalduse esitamise hetkel olemas kokkulepe magistriõpingute lõpetamiseks ning et kaebaja on hiljem omandanud nõutava kvalifikatsiooni - üksnes nimetatud asjaolu pole tinginud kaebaja avalduse rahuldamata jätmist.

14. Kaebaja väide, et vastustaja pole otsuses kaalunud põhjuseid, miks ta võiks kaebajale toetust anda, pole asjakohane. Kui taotleja poolt esitatud äriplaan on suure riskiga, toob see TTTS § 19 lg 4 p

5 kohaselt kaasa taotluse rahuldamata jätmise ning töötukassal puudub sellisel juhul kaalutlusõigus, kas toetust anda või mitte.

15. Eelöeldu tõttu jääb esitatud kaebus rahuldamata. Kaebaja esitatud äriplaanis esinesid sellised puudused, mis seadsid loodava ettevõtte jätkusuutlikkuse tõsise kahtluse alla. Äriplaanis esinenud puuduste kõrvaldamine oleks tähendanud sisuliselt uue äriplaani koostamist.

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest sättest tulenevalt tuleb kaebaja menetluskulud jätta tema enda kanda. Kuna vastustaja pole kohtule esitanud määratud tähtajaks menetluskulude hüvitamise taotlust, jäävad vastustaja menetluskulud tulenevalt HKMS § 109 lg-st 1 tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik