3-14-390/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-390 Haldusasi Rexest Grupp OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 20.03.2014 otsuse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja esitatud taandamistaotlus uuesti läbi Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON Tagastada Rexest Grupp OÜ kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. Rexest Grupp OÜ (kaebaja) esitas 14.03.2014 Maksuja Tolliametile (MTA) taotluse taandada revident S. R. ning määrata MTA 17.12.2013 korraldusega nr 12.2-3/20263-1 alustatud üksikjuhtumi kontrolli läbi viima teine maksuhalduri ametnik.

2. MTA jättis 20.03.2014 otsusega kaebaja taotluse rahuldamata.

3. Kaebaja esitas 21.04.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 20.03.2014 otsuse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja esitatud taandamistaotlus uuesti läbi. Kaebaja selgitas, et revident S. R.’e suhtes esineb kahtlus, et ta võis avaldada SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus kaebaja maksusaladust sisaldavat teavet. See asjaolu on piisav revidendi erapooletuses kahtluse tekkimiseks ja annab aluse revidendi taandamiseks. Revidendi taandamine aitab kaasa MTA-ga usaldusliku sideme taasloomisele.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

5. Kohtu hinnangul puudub kaebajal kaebeõigus praeguse kaebuse esitamiseks. Riigikohtu 21.10.2010 otsusest haldusasjas nr 3-3-1-56-10 nähtub, et menetleja taandamiseks esitatud

3-14-390 2(2) taotluse lahendamine ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming, mille iseseisev vaidlustamine ei ole üldjuhul lubatav (p-d 12-14; vt selle kohta ka A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu, 2004, lk 59). Menetlustoimingut saab vaidlustada halduskohtus vaid koos lõpliku haldusaktiga. Menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine on lubatav vaid juhul, kui selline võimalus on otsesõnu seaduses sätestatud või kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane või kui menetlustoiming rikub isiku õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest.

6. Antud juhul ei näe maksukorralduse seaduse (MKS) § 49 ette võimalust esitada taandamistaotluse rahuldamata jätmise peale halduskohtule kaebus. Kaebaja maksusaladuse võimalik rikkumine revidendi poolt ei anna veel alust kahelda revidendi erapooletuses. Samuti ei ole praeguses asjas revidendi taandamata jätmine sedavõrd oluline ja ilmne menetluslik rikkumine, mis võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Kaebaja maksusaladuse võimalik rikkumine ei tähenda automaatselt, et revidendi eesmärk on koguda kontrollimenetluses vaid kaebaja maksukohustust suurendavaid tõendeid, jätta kaebaja maksukohustust vähendavad asjaolud tähelepanuta ja teha kaebaja suhtes ilmselgelt õigusvastane haldusakt. Kuna MKS § 46 lg 5 kohaselt ei kirjuta maksuhalduri haldusaktile alla revident, kes tegelikult kontrollimenetluse läbi viib, siis on tagatud ka MTA-siseselt, et maksukohustuslase suhtes ei väljastataks ilmselgelt õigusvastaseid ja põhjendamatuid haldusakte. Kaebajal on õigus vaidlustada menetluse lõpptulemusena antav haldusakt mh põhjusel, et kontrollimenetluse läbi viinud revident tulnuks taandada. Kui MTA leiab vaidemenetluse käigus või kohus kohtumenetluse käigus, et revidendi taandamata jätmine oli põhjendamatu, annab see aluse menetluse lõpptulemusena väljastatud haldusakt tühistada. Seega tuleb kaebajal oodata ära kontrollimenetluse tulemusena antav haldusakt ja vaidlustada revidendi taandamata jätmine koos selle haldusaktiga.

7. Kohus viitab täiendava argumendina tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 30, millest nähtub, et ka kohtuniku taandamise taotluse kohta tehtud otsuse peale ei saa esitada iseseisvat määruskaebust, vaid taandamata jätmise õigusvastasusele saab tugineda alles edasikaebuses koos põhiasja kohta tehtud otsuse vaidlustamisega. Seega tuleb taandamise küsimused lahendada koos põhiasjaga.

8. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebajal puudub revidendi taandamise küsimuses õigus nii tühistamis-, kohustamiskui ka tuvastamiskaebuse esitamiseks, mistõttu tuleb kaebus kaebajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel läbivaatamatult tagastada.

9. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

10. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 alusel, jätab kohus kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot kaebajale tagastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik