3-14-35/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-14-35 Otsuse tegemise aeg ja koht 23.aprill 2014, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX valla kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 05.09.2013 otsuse nr 17-6/370 p 2 ja 11.12.2013 vaideotsuse nr 17-4/35 tühistamiseks ning uue otsuse tegemiseks kohustamise nõudes Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja –XXX vald Vastustaja - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Resolutsioon

1. Jätta XXX valla kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 23. aprillist 2014 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 23. mail 2014 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PRIA 05.09.2013 otsusega nr 17-6/370 jäeti „„Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava” meetme 4.1 “Kalanduspiirkondade säästev areng” raames XXX Vallavalitsusele taotluse nr 941111740145 alusel määratud toetusest osaliselt välja maksmata 9201,04 eurot (tl 6- 8).

2. XXX vald esitas eelnimetatud otsuse peale vaide, mis jäeti PRIA 11.12.2013 vaideotsusega nr 17-4/35 rahuldamata (tl 36-37). Vaideotsuse kohaselt on toetuse taotleja rikkunud riigihangete läbiviimise põhimõtteid ja on seetõttu teinud põhjendamata ehitushinnaga kulutusi ning on ebaõigesti esitanud andmeid ehitusobjekti mahtude ja mõõtühikute kohta. PRIA hinnangul on vastavate kulutuste puhul tegemist mitteabikõlblike kulutustega, mis jäetakse taotlejale välja maksmata.

3. 09.01.2013 esitas XXX valla esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov Tartu Halduskohtule kaebuse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 05.09.2013 otsuse nr 17-6/370 p 2 ja 11.12.2013 vaideotsuse nr 17-4/35 tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks asja uueks otsustamiseks tühistatud osas (tl 1-4).

4. Tartu Halduskohus võttis 14.01.2014 määrusega XXX valla kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.

5. 10.02.2014 määras kohus asja arutamisele istungimenetluses ning tegi teatavaks kohtuistungi aja ja koha. 27.01.2014 esitas kaebaja esindaja vastustajale kompromissi sõlmimise ettepaneku , mistõttu palus vastustaja edasi lükata 18.02.2014 määratud kohtuistungi. Kohus tühistas 17.02.2014 määrusega kohtuistungi aja.

6. 03.03.2014 nõustus kaebaja asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 17.04.2014 määras kohus asi läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtajad.

7. 25.03.2014 esitas kaebaja esindaja kohtule menetluskulude väljamõistmiseks menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid, mille kohaselt on kaebaja menetluskulud antud asjas kokku 1347 eurot, kinnitades, et need kulud on kantud seoses käesoleva haldusasja menetlusega.

KAEBAJA VÄITED

8. Kaebaja on seisukohal, et otsus rikub toetuse taotleja õigust nõuda toetuse väljamaksmist juhul, kui ei esine väljamaksmisest keeldumise aluseid. Kaebaja leiab, et hinnang kulude mitteabikõlblikkusele on põhjendamata, kuna PRIA asus seisukohale, et „mitteabikõlblik kulu on 9 201,04 €“, kuid samas ei ole selgitatud ega põhjendatud, millisel õiguslikul alusel ning millistel kaalutlustel on jõutud sellisele seisukohale, et osa kuludest on mitteabikõlblikud. Kaebaja leiab, et hinnang ehitushindadele on põhjendamata ja on seisukohal, et riigihanke menetlemisel ei esinenud puudusi, mis võimaldaksid kahelda hanke tulemusena saadud hindade vastavuses turutingimustele. Kaebaja leiab, et ehitustööde mahu mõõduühik on ebaõigesti tuvastatud ja on seisukohal, et võtmetähendust omab küsimus selles, kas täitepinnase mahtu tuleb arvestada tonnides või kuupmeetrites.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

9. Vastustaja palub jätta XXX valla kaebus täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja väidab, et tugines oma otsuse tegemisel Ehitusekspertiisibüroo OÜ eksperthinnangust nr 12-488/E, mis on koostatud riiklikult tunnustatud eksperdi Teet Sepaste poolt, mis on antud juhul käsitletav olulise tõendusmaterjalina. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja väited vaidlustatud otsuse põhjendamatuse kohta on alusetud. Samuti ei nõustu vastustaja kaebaja seisukohaga, et ehitustööde mõõduühik on ebaõigesti tuvastatud, vaid jääb vaidlustatud haldusaktis esitatud eksperdi seisukohtade juurde, mille kohaselt täitepinnase ühikuks ei saa olla tonn, vaid kuupmeeter.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

10. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kohus annab hinnangu kaebaja väidetele, mille kohaselt hinnang kulude mitteabikõlblikkusele on põhjendamata (I), hinnang ehitushindadele on põhjendamata (II) ja ehitustööde mahu mõõduühik on ebaõigesti tuvastatud (III) osas.

I

11. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et otsuses ei ole selgitatud ega põhjendatud, millisel õiguslikul alusel ning millistel kaalutlustel jõudis vastustaja seisukohale, et osa kuludest on mitteabikõlblikud.

12. Vaidlustatud haldusaktis on otsene viide põllumajandusministri 24.04.2008 määruse nr 38 „Euroopa kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava“ meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord (edaspidi määrus nr 38) §-le 31 lg 2, mille kohaselt teeb PRIA toetuse väljamakse tegemisest keeldumise otsuse, kui taotleja ei ole täitnud määruse nr 38 §-s 28 toodud toetuse väljamakse tegemise tingimusi või ei ole esitanud määruse nr 38 §-s 29 või 30 nimetatud dokumente või kui tehakse kindlaks toetuse rahuldamata jätmise alus. Määruse nr 38 § 28 lg 2 sätestab tingimuse, et toetus makstakse välja üksnes siis, kui toetuse saaja on tegevuste elluviimisel järginud kõiki «Kalandusturu korraldamise seaduses» ja selles määruses sätestatud asjakohaseid nõudeid. Vastavalt kalandusturu korraldamise seaduse § 198 lg 2 järgi peab toetust kasutama sihtotstarbeliselt ja mõistlikult, toetusest hüvitatavad kulud peavad olema abikõlblikud, lg 3 p 7 järgi peab toetuse saaja projektiga seotud hangete tegemisel järgima riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. Vaidlustatud otsusest nähtub, et taotleja on eksinud riigihangete läbiviimise reeglite vastu ning mitmed tehtud kulutused ei ole tõendatud või on ebamõistlikud. Lähtudes eeltoodust on tuvastatud, et kaebaja ei ole järginud kõiki kalandusturu korraldamise seaduses sätestatud asjakohaseid nõudeid. Vaidlustatud otsuses on tehtud otsene viide õigusaktidele ning punktides 1-3 on esitatud põhjendused, mille alusel vastustaja tuvastas kulude abikõlbmatuse, seega kaebaja väide otsuse põhjendamatuse kohta on kohtu arvates alusetu.

II

13. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et vastustaja hinnang ehitushindadele on põhjendamatu, kuna riigihanke menetlemisel ei esinenud puudusi, mis võimaldaksid kahelda hanke tulemusena saadud hindade vastavuses turutingimustele. Samuti on alusetu kaebaja väide, et vastustajal puudus õigus kontrollida taotleja poolt riigihangete seaduse (RHS) nõuete täitmist.

14. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna riigihanke läbiviimisel rikkus kaebaja oluliselt RHS sätteid, siis polnud tagatud hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine. Toetuse saajal on kohustus järgida projektiga seotud hangete tegemisel RHS-s sätestatud nõudeid, mis on sõnaselgelt sätestatud kalandusturu korraldamise seaduse (KTKS) § 198 lg 3 punktis 7. Vastustaja õigust kontrollida Euroopa Kalandusfondi (EKF) toetuse saaja poolt kalandusturu korraldamise seadusega toetuse saajale pandud kohustust, milleks on ka kohustus järgida projektiga seotud hangete tegemisel RHS-s sätestatud nõudeid, tuleneb KTKS §-st 68. Kohtu arvates on EKF toetuste kontrollimisel PRIA kui makseasutuse ülesanne hinnata riigihangete korraldamise vastavust RHS-le ja teha sellest tulenevalt otsuseid EKF toetuste kohta. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on RHS § 23 lõikes 1 sätestatud keeldu eirates toimunud riigihanke osadeks jagamine.

III

15. Kaebaja väide, et ehitustööde mõõduühik on ebaõigesti tuvastatud, ei vasta tõele.

16. Asja materjalidest nähtuvalt tugines vastustaja oma otsuse tegemisel Ehitusekspertiisibüroo OÜ eksperthinnangust nr 12-488/E (tl 54-93), mille koostas riiklikult tunnustatud ekspert Teet Sepaste. Eelnimetatud ekspertiisiakti punktides 7.2.8.2.2 ja 9.2.2 on ekspert piisava põhjalikkusega selgitanud, miks ei saa täitepinnase ühikuks olla tonn, vaid kuupmeeter. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks seda korrata, küll aga märgib, et täitemahu eksliku ühiku kasutamist kinnitab ka Lümanda Vallavalitsuse poolt saadetud OÜ Valicecar arve nr 7 (10.04.2011), millest nähtub, et täitepinnast on sadamasse tellitud 304 m3 ühikut hinnaga 10,23 eurot. Kuna ühes kuupmeetris on täitepinnase materjali 1,72 tonni, siis lihtsa arvutuse teel saab leida, et ühe tonni maksumus oleks 10,23/1,72=5,95 eurot. Kui OÜ Mert 05.10.2012 pakkumises oleks täitepinnase ühikuks olnud tonn nagu kaebaja väidab, siis on täitematerjali ühikuhind pea kolmekordne võrreldes materjali ja selle transpordi maksumusega (pakkumises on väidetavalt 1 tonni maksumus põhjapoolse lainemurdja puhul 15,28 eurot ja lõunapoolse lainemurdaja puhul 14,38 eurot). Seega on kaebaja jätnud ise riigihankes saadud hinnad arvestamata. Nimetatud vastuolu kohta ei ole kaebaja esitanud ei vaideega kohtumenetluses ühtegi mõistlikku selgitust, mis lükkaks ümber eelnimetatud ekspertiisiaktis olevad seisukohad, seega on kaebaja ise käitunud kohtu hinnangul mitteõiguspäraselt.

17. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et seoses tühistamiskaebuse põhjendamatusega puudub alus ka kohustamiskaebuse rahuldamiseks.

18. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik