4-14-2691/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

4-14-2691

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2014.a, Jõhvi Väärteoasja number 4-14-2691 (2440,14,001089) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuasi Andres Timofejevi kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri otsusele väärteoasjas number 2440,14,001089 (Andres Timofejevi süüdistus LS § 201 lg 2 järgi) Kohtuväline menetleja, tema ametnik Politseija Piirivalveamet, Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaev Menetlusalune isik Andres Timofejev, isikukood 38808016017, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht xxx

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 119 lg 1 ja § 29 lg 1 p 1, määras:

1.Andres Timofejevi kaebus rahuldada, tühistada Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 17.03.2014.a otsus väärteoasjas number 2440,14,001089.

2. Lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel.

3.Kohtumääruse ärakirjad edastada menetlusaluse isikule ja kohtuvälise menetlejale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 17.03.2014.a otsusega väärteoasjas number 2440,14,001089 (tl 16) tunnistati Andres Timofejev süüdi liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi ning teda karistati rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot. Otsuse kohaselt juhtis Andres Timofejev 23.02.2014.a kell 15:57 Kohtla-Järvel Järveküla tee 53 mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja olles eelnevalt mootorsõiduki

4-14-2691

juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus Andres Timofejev LS § 90 lg 1 p 3 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

07.04.2014.a saabus Viru Maakohtusse Andres Timofejevi kaebus (tl 1-2). Andres Timofejev taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Menetlusaluse isiku väitel juhtis ta mootorsõidukit sõidupraktikal LS § 109 lg 2 tähenduses. Ta on lõpetanud mootorsõidukijuhi koolituskursuse. Temaga samas autos viibis xx xx, kellele on Maanteeameti poolt väljastatud juhendaja tunnistus ja kellel on õigus teda juhendada. Ta esitas eeltoodut kinnitavad dokumendid kohapeal teda peatanud politseitöötajale. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine umbes 2011. aastal ei välista edaspidist sõidupraktika omandamist. Ka ei olnud väärteotoimikus juhtimiselt kõrvaldamise otsust.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § 119 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 29.

VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused.

Menetlusaluse isiku väärtegu on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

Väärteoprotokolli (tl 11) kohaselt juhtis menetlusalune isik sõiduautot (kategooria M1) xxx, seega oleks menetlusalusel isikul pidanud olema B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus.

Menetlusalune isik selgitas kaebuses, et ta juhtis sõidukit sõidupraktika omandamiseks. Menetlusalune isik esitas kohtule seda kinnitavad tõendid: * ärakirja mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistusest (tl 4), mille on välja andnud OÜ "Viru Autom" 05.02.2007.a ja mille kohaselt menetlusalune isik on lõpetanud B- kategooria mootorsõidukijuhi riikliku õppekava järgse kursuse; * ärakirja mootorsõiduki juhendaja tunnistusest nr JT 055830 (tl 3), mis on välja antud xx xx (isikukood xx), kehtib 25.10.2013.a kuni 24.10.2014.a ja millel juhendatavana on märgitud Andres Timofejev (isikukood 38808016017).

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli (tl 13) põhjal selgitas isik talle ette heidetava teo toimepanemise päeval kohtuvälisele menetlejale, et ta sõitis autoga õpilasena, lähtudes ARK poolt antud juhistest (kaasas peavad olema isikut tõendav dokument, mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistus, koolitaja tunnistus ja see isik, kes õpetab). Tunnistajana üle kuulatud patrullpolitseinik xx xx ütluse kohaselt (tl 14) juhtis sõidukit menetlusalune isik ning tema kõrval istus xx xx (isikukood xx). Kohtuvälise menetleja otsuses, väärteoprotokollis või

4-14-2691

väärteotoimikus puuduvad andmed selle kohta, et kohtuväline menetleja oleks kontrollinud menetlusaluse isiku väidet juhtimisõiguse olemasolu kohta või võtnud selles osas mingi seisukoha (näiteks lükanud selle väite ümber).

LS § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.

LS § 109 lg 2 sätestab, et isik, kes õpib mootorsõidukijuhi koolituskursusel või on koolituskursuse lõpetanud, võib juhtida mootorsõidukit sõidupraktika saamise eesmärgil teise isiku (edaspidi juhendaja) juuresolekul järgmistel tingimustel: 1) juhendajal peab olema vastava kategooria mootorsõiduki juhiluba vähemalt viis aastat. Juhiloa omamise aja hulka arvestatakse esmase juhiloa omamise aeg; 2) juhendajal ei ole kehtivaid karistusi mootorsõiduki joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtimise eest ega liiklusnõuete sellise rikkumise eest, mille eest käesolev seadus näeb ette mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või mille eest juhtimisõigus on ära võetud, arvestades karistusregistri seaduse §-s 25 nimetatud karistusandmete kustutamise tähtaegu; 3) juhendaja on saanud Maanteeametilt tunnistuse selle kohta, et ta vastab punktides 1 ja 2 nimetatud tingimustele; 4) juhendaja võib läbi viia sõidupraktikat isikule, kelle nimi on märgitud juhendaja tunnistusele.

LS § 96 lg 4 kohaselt tõendab koolituskursuse õpingukaart või tunnistus sõiduõppija õigust juhtida mootorsõidukit sõidupraktikal LS § 109 lõikes 2 nimetatud tingimustel.

Menetlusalusele isikule ette heidetava teo puhul olid täidetud kõik LS § 109 lg 2 sätestatud tingimused. Menetlusalune isik on lõpetanud mootorsõidukijuhi koolituskursuse. Õigusaktides ei ole ette nähtud mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistuse kehtivusaega või aega, mille möödumisel koolituskurususe lõpetamisest ei ole sõidupraktika omandamine enam lubatud. Menetlusaluse isiku juhendaja Oleg Vallit viibis samas sõidukis, talle oli väljastatud tunnistus selle kohta, et ta vastab LS § 109 lg 2 p 1 ja 2 toodud tingimustele, tegu toimus tunnistuse kehtivusajal ning menetlusalune isik oli tunnistuse kohaselt Oleg Valliti juhendatav.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et menetlusalusel isikul oli talle ette heidetava teo toimepanemise ajal B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus.

Menetlusalune isik möönab kaebuses, et teda on varem, 2011. aasta paiku mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

LS § 91 lg 2 p 3 kohaselt kõrvaldatakse juht sõiduki juhtimiselt muuhulgas juhul, kui tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. LS § 91 lg 1 kohaselt on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse sisuks sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni.

Väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusel isikul ei ole kunagi olnud juhiluba. Kohus leiab, et isiku juhtimiselt kõrvaldamine juhtimisõiguse puudumise tõttu ei välista mootorsõiduki juhtimist õppesõidul, sõidupraktikal ja eksamisõidul. Vastasel korral ei oleks isikul, kes on kord juhtimisõiguse puudumise tõttu juhtimiselt kõrvaldatud, enam kunagi

4-14-2691

võimalik omandada mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni, omandada juhtimisõigust LS § 100 lg

1 mõttes ja saada juhiluba. Sellist piirangut või sanktsiooni liiklusseadus ette ei näe, see oleks vastuolus liiklusseaduse mõttega ja toimiva praktikaga. Nii on ka käesolevas asjas vormistatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses (tl 12) märgitud, et menetlusalune isik kõrvaldati sõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni, milleks on aga vaja sõidukit vähemalt õppesõidul ja eksamisõidul juhtida.

Kokkuvõttes leiab kohus, et menetlusaluse isiku teos puuduvad väärteo tunnused - puudub teo koosseisupärasus. Väärteo tunnuste puudumine on väärteomenetlust välistav asjaolu.

Väärteoprotokollis ei ole menetlusalusele isikule tehtud muid etteheiteid (juhtimisõigust tõendava dokumendi esitamata jätmine, õppesõidu tunnuste puudumine sõidukil vms).

Eeltoodu alusel ning juhindudes VTMS § 119 lg 1 ja § 29 lg 1 p 1 rahuldab kohus kaebuse, tühistab Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 17.03.2014.a otsuse väärteoasjas number 2440,14,001089 ning lõpetab väärteomenetluse.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Inna Kirsipuu Kohtunik