2-14-6201/19 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2014.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-6201

Tsiviilasi

XXXavaldus XXXOÜ pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised

Võlausaldaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post

XXX)

Võlgnik: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX, e-

post XXX)

Ajutine pankrotihaldur: Lembit Ülper (osaühing Fontala,

Ristiku 10, Tallinn 10612, e-mail lembit@fontala.ee, tel: 6

552 302, 50 13 340)

Kohtuistungi toimumise aeg

14. aprill 2014.a

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada XXXOÜ pankrotiavalduse menetlus, pankrotti välja kuulutamata,

raugemise tõttu.

2. Likvideerida XXXOÜ ja kustutada ta Harju Maakohtu registriosakonna

registrist.

3. Osaühing XXXOÜ likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks

ajutisele pankrotihaldurile Lembit Ülperile.

4. Pärast XXXOÜ kustutamist äriregistrist vabastada Lembit Ülper ajutise

pankrotihalduri kohustustest.

5. Määrata XXXOÜ dokumentide vastutavaks hoidjaks võlgniku juhatuse liikmed

XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX).

6. Määrata XXXOÜ ajutise pankrotihalduri Lembit Ülperi töötasuks 1050 eurot,

millele lisandub sotsiaalmaks 346,50 eurot, kokku 1396,50 eurot ja hüvitada

ajutise pankrotihalduri kulutuste katteks 154 eurot.

7. Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda Lembit Ülperi arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXXX

XXX

poolt

21.03.2014

kohtu

tagatiste

kontole,

viitenumbrile 3100057358 ja selgitusega "ajutise halduri tasu, Tsiviilasja

number2-14-6201" makstud tagatise arvelt ajutise halduri tasu katteks 346 eurot

(mis sisaldab tulumaksu summas 72,66 eurot) ja kulutuste katteks 154 eurot,

kokku 500 eurot.

8. Hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri tasust 397 eurot (sealhulgas

seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks), mis tasuda Lembit

Ülperi arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX.

9. Ajutise pankrotihalduri tasu summas 307 eurot (1050 eurot – 346 eurot – 397

eurot), välja mõista XXXOÜ-lt, mis tasuda Lembit Ülperi arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXXX.

10. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

Võlausaldaja XXX esitas 09.02.2013 pankrotiavalduse XXXOÜ pankroti väljakuulutamiseks.

Kohus võttis 25.02.2014 määrusega avalduse menetlusse ning 24.03.2014 määrusega nimetas

XXXOÜ ajutiseks pankrotihalduriks Lembit Ülperi.

Ajutise halduri aruanne

Ajutine pankrotihaldur Lembit Ülper esitas 09.04.2014 kohtule ajutise halduri aruande.

Aruande kohaselt on ajutine haldur kindlaks teinud, et võlgniku vara suuruseks on 1,05 eurot

ning võlgniku kohustuste suuruseks 25 244,84 eurot. Ajutisel halduril oleva informatsiooni ja

dokumentide ning võlgniku selgituste põhjal on selgunud, et võlgnik on maksejõuetu ja see

maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur peab

maksejõuetuse põhjuseks võlgniku majandustegevuse korraldamatust ja planeerimistegevuse

puudumist ning seadusega ette nähtud aruannete koostamata jätmist. Muuhulgas leiab ajutine

haldur, et võlgniku juhtorganid (juhatus ja osanikud) ei ole ettevõtet juhtinud selleks vajaliku

hoolsusega, jättes nii ettevõtte kui ka võlausaldajate huvid kaitseta. Eeltoodust tulenevalt on

haldur aruandes leidnud, et võlgniku võlgade tekkimine on olnud võlgniku juhtorganite

teadliku tegevusetuse tagajärg, mis on käsitletav raske juhtimisveana. Ajutine haldur leiab

aruandes, et võlgniku tegevuse puuduliku dokumentatsiooni tõttu ei ole võimalik anda

arvamust, kas alalise maksejõuetuse põhjuseks võib muuhulgas olla kuriteo tunnustega tegu

juhatuse liikmete tegevuses. Ajutise halduri hinnangul võib esineda vara tagasivõitmise

võimalus kahju hüvitamise nõude esitamise vormis võlgniku juhtorganite liikmete suhtes.

Samas märgib haldur, et siiski võib juhtorganite liikmete vastutuse piiritlemine ja tõendamine

osutuda raskeks. Täiendavalt lisab haldur, et isegi vastava hagi rahuldamine ei muudaks suure

tõenäosusega võlgniku varalist seisundit, sest kohustatud isikutel puudub sisuliselt vara, mida

arestida või millele seada hüpoteek. Sealjuures märgib ajutine haldur, et kohtumenetlus tooks

võlgnikule täiendavaid kulusid juurde, millele katteallikas puudub. Ajutine haldur leiab

aruandes, et XXXOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja

kuulutamata, kuivõrd võlgnikul puuduvad varalised vahendid pankrotimenetluse kulude

katteks. Ajutine haldur lisab, et kui mõni pankrotimenetlusest huvitatud isik tasub kohtu

tagatiste kontole 5000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb XXXOÜ pankrot

välja kuulutada, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil osales ajutine haldur ja võlausaldaja. Võlgniku esindaja kohtuistungile ei

ilmunud, kuid teavitas kohut telefoni teel kohtuistungi toimumise päeval, et on nõus asja

arutamisega ilma tema kohalolekuta. Ajutine haldur jäi oma aruande juurde, võlausaldaja jäi

oma avalduse juurde, võlausaldaja ega võlgnik ei esitanud vastuväiteid ajutise halduri

aruandele, tasule ega kulutuste arvestusele.

Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja ajutise halduri arvamust, leiab, et

XXXOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on kohustusi 25 244,84 euro ulatuses

ja vara sisuliselt puudub. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil

uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel

võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata

võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise

nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on

vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara

pankrotimenetluse kulude katteks. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused on

üksnes teoreetilised ning sealjuures sisuliselt perspektiivitud.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2

sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude

katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

Kohus tegi 14.04.2014 määrusega XXXOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele

ettepaneku tasuda kohtu tagatiste kontole XXXOÜ pankrotimenetluse kulude katteks

ettemaksuna 5 000 eurot hiljemalt 21.04.2014. Teade nimetatud ettepaneku kohta on

avaldatud

väljaandes

Ametlikud

Teadaanded.

Kohtu

poolt

määratud

summat

pankrotimenetluse kulude katteks deponeeritud ei ole.

Kohus leiab, et kuna XXXOÜ ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja

pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole,

siis on põhjendatud lõpetada XXXOÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel.

PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse

põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse

füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma

kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri poolt on tuvastatud

asjaolud, mis viitavad raskele juhtimisveale võlgniku juhatuse liikmete ja osanike poolt.

Aruandes esile toodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et antud juhul on esinenud raske

juhtimisviga, kuivõrd juhatuse liikmed pole korraldanud ettevõtte tegevust ettenähtud korras,

mille tagajärjeks on puudulik raamatupidamisdokumentatsioon XXXOÜ tegevuse kohta.

Kohus märgib, et antud juhul puuduvad tõendid, mis viitaksid pankroti põhjusena kuriteo

tunnustega teole.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt antakse lõppenud juriidilise isiku

dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme

aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku

dokumentatsioon anda kümneks aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse XXX

(isikukood XXX) ja XXX (isikukood XXX).

PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4

kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude

jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada

oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete

täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus

ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus

kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab

vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete

täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse

kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste

hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise

aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6

kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole,

mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 15 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 70

eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 1050 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 346,50

eurot, kokku 1396,50 eurot. Ajutise halduri vajalike kulutuste (päringud, sidekulud,

kontoritarbed, transport) katteks palub ajutine haldur hüvitada 154 eurot. Kohus leiab, et

ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas

tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ega võlausaldaja ei ole ajutise

halduri tasu ja kulutuste arvestusele vastu vaielnud.

Kohus on seisukohal, et vastavalt ajutise halduri taotlusele tuleb ajutise halduri tasu summas

346 eurot (mis sisaldab tulumaksu summas 72,66 eurot) ja vajalikud kulutused 154 eurot välja

mõista võlausaldaja poolt kohtu tagatiste kontole tasutud tagatise arvelt. Kohus on seisukohal,

et PankrS § 23 lg 4 alusel on põhjendatud ka halduri taotlus, mille kohaselt palub haldur

täiendavalt riigi vahenditest hüvitada ajutise halduri tasust 397 eurot (sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tulenevalt PankrS § 23 lg 4 mõistab kohus

ajutise halduri tasu summas 307 eurot (1050 eurot – 346 eurot – 397 eurot) välja võlgnikult,

XXXOÜ-lt. Vastavalt ajutise halduri taotlusele tuleb ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks

hüvitis tasuda Lembit Ülperi arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

kohtunik