1-13-10818/14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2014.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 10.04.2014.a. Kohtuasja number 1-13-10818 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Kohtuasi Viru Vangla materjalid V.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla

Süüdimõistetu

V.L , isikukood , Eesti Vabariigi XXX kodanik; viibimiskoht: Viru Vangla

Karistuse kandmise algus 22.08.2013 22.12.2014 ja lõpp

RESOLUTSIOON:

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega ühes elektroonilise V.L

järelevalve kohaldamisega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, prokurörile. V.L ile ja

-

Asjaolud.

Viru Vangla esitas 11.03.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava

V. i L-

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla

. Käesoleval ajal kannab V.L karistust Harju Maakohtu 13.12.2013 otsuse alusel, millega mõisteti talle KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9 alusel karistuseks vangistus 6 kuud. KarS § 65 lg 1 ja lg 2 ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus, suurendades vangistust ärakandmata karistusosa – 10 kuu võrra, mõistes lõplikuks ärakantavaks karistuseks vangistus

1 aasta ja 4 kuud. Karistusaja alguseks oli 22.08.2013.

Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Kuritegude toimepanemise dünaamika on samalaadne, kuna kõik kuriteo ning nende toimepanemise põhjused ja ajendid on ühesugused – isik paneb toime vargusi, et saada majanduslikku kasu. Kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust.

Vabanemisel on isikul olemas elukoht, mis on sobiv ka elektroonilise valve kohaldamiseks.

Töökohta talle garanteeritud ei ole, samas on tal täitmata rahalisi nõudeid ca 6800 euro ulatuses. , uue kuriteo Isik on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse kohustusi ja nõudeid pani toime kriminaalhoolduse ajal. Tegemist on isikuga, kes iseloomustuse kohaselt kordab vigu, tegemata nendest järeldusi. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, hinnates uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 59

%.

Prokuratuuri seisukoht.

09.04 osa V.L-i .2014 kohtule edastatud seisukohas märgib prokurör, et ei soovi võtta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest.

Prokurör leidis, et poolt toime pandud kuriteo asjaolud, isiku varasem elukäik, V.L-i käitumine karistuse kandmise ajal ning võimalused vabaduses ei võimalda teda vangistusest ting

imisi enne tähtaega vabastada, tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik, seda ka elektrooni on kaks kehtivat lise järelevalve kohaldamisega. Kinnipeetaval distsiplinaarkaristust. ega ole osanud hinnata Kinnipeetav ei ole õigustanud kohtu usaldust temale lust karistust vabaduses kanda, rikkud ja antud võima es käitumiskontrolli nõudeid

pannes toime katseajal uusi varavastaseid kuritegusid. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna süüdimõistetu on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemisest. V.L-i puhul on olemas kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas vähendada.

Vangistusest tingimisi enne taega vabastamisega kaasneb katseaeg k täh oos käitumiskontrolli

nõuete ja lisakohustuste süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub panemisega veendumus, et

kinnipeetav seekord ühe aasta jooksul suudab selle läbida nõuetekohaselt.

Prokuratuur ei toetanud V.L-i ennetähtaegset vabastamist.

Maakohtu istung.

10.04.2014 toimunud videokohtuistungil , et ta saaks palus süüdimõistetu end vabastada

alustada uut elu. Kinnipeetav lubas vabanedes võtta end arvele Töötukassas ning omandada haridus. Isik s vanglas suitsetamise maha ning et distsiplinaarkaristused olidki märkis, et jätti suitsetamisega seotud.

Kohtumääruse põhjendused.

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, samuti prokuröri seisukohtadega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele elektroonilise valve alla.

Kohus märgib, et kuigi kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht, mis on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, kaaluvad tema vabastamist mitte toetavad asjaolud üles vabastamist toetavad asjaolud.

Vastavalt Riigikohtu kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on kriminaalkolleegiumi määrusele

vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kinnipeetaval on kaks distsiplinaarkaristust, millest nähtub, et isik ei suuda ka vangistuses viibides õiguskuulekalt käituda.

Tegemist on isikuga, kes pani katseajal toime uue raske kuriteo ning on rikkunud seega kriminaalhoolduse kohustusi ja nõudeid. näitab Kohus leiab, et eeltoodu , et

kriminaalhooldusega seotud piirangud elektroonilise valve kohaldamine ei ole piisavad ja

vahendid kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele. Seega oleks isiku vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kinnipeetava vabastamist ei toeta ka prokurör, leides, et prokuratuuril puudub veendumus, et isik suudab . sel korral katseaja edukalt läbida Kohus märgib, et kuigi vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks märgitud 59%. Kohus leiab, et tegemist on arvestatava riskiprotsendiga, mis välistab kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastada. Kohus leiab, et V.L-i puhul selliseid asjaolusid ei esine.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetule V.L-ile Viru Maakohtu otsusega mõistetud vangistuse kandmisest vabastamisega enne tähtaega ühes elektroonilise valve kohaldamisega.

Maakohus juhindus KarS ning KrMS

§ 76 § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp