1-12-11512/14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2014.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 08.04.2014.a. Kohtuasja number 1-12-11512 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi

Viru Vangla materjalid vangistusest N.S ’i

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla Süüdimõistetu

N.S , isikukood XXX, määratlemata kodakondsusega Karistuse kandmise algus 14.05.2012 14.12.2015 ja lõpp

RESOLUTSIOON:

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega ühes N.S

elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, N.S’ile prokurörile. ja

Asjaolud.

Viru Vangla esitas .03.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.S

’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla.

Käesoleval ajal kannab N.S karistust Harju Maakohtu 14.01.2013 otsuse alusel, millega mõisteti talle KarS § 120 alusel karistuseks vangistus 9 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 kohaselt loeti mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu

17.10.2012 otsusega mõistetud raskema karistusega, lõplikuks karistuseks jäi liitkaristus 3 aastat 7 kuud vangistust.

Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Reaalset vanglakaristust kannab kolmandat korda. Kuriteod varieeruvad, varasemalt on isikut karistatud varguste, röövimise ja võimuesindaja solvamise eest. Nüüd on kuritegu muutunud raskemaks

– ähvardamine relva kasutades. Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine.

Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on täitnud kinnipeetava individuaalset täitmiskava. Vabanemisel pole kinnipeetaval kindlast elukohta, samuti pole tal vabanemisel garanteeritud töökohta. Kinnipeetaval on tasumata nõudeid üle 3000 euro. Tema suhtlusringkond koosneb enamasti kriminaalse taustaga isikutest, tegemist on kergesti mõjutatava isikuga. Isik soovib narkootikumidest loobuda, samas üksi pole selleks suuteline. Narkootiliste ainete hankimiseks võib panna toime uue kuriteo. Varasemalt on isik kriminaalhooldusesse ükskõikselt suhtunud. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 80%, vägivaldse kuriteo puhul on tõenäosus 69%. Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Prokuratuuri seisukoht. 07.04 kinnipeetava .2014 kohtule edastatud seisukohas märgib prokurör, et ei soovi võtta osa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör leidis, et N.S-i varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on 6-l korral kriminaalkorras karistatud isikuga.

Reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Varasem karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta va ngistusest vabanedes

kuritegude toimepanemist. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi

liigtarvitamisega ning narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Ü toimepanemise tõenäosus kahe aasta ldise korduva kuriteo jooksul on 80% ja vägivaldse kuriteo oimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul t

on 69%. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kinnipeetaval puudub vabaduses kindel alaline elukoht. Vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja t ja äitmisele kuuluvad käitumiskontrolli nõuded võimalikud lisakohustused. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alal

rgse alalise elukoha puudumine vangistatul ises elukohas elamise nõue, siis vabanemisjä välistab kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema ennetähtaegse vangistusest vabastamise osas. Prokuratuur ei toetanud N.S-i

tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Maakohtu istung. 08.04.2014 toimunud videokohtuistungil midagi lisada ei soovinud. süüdimõistetu

Kohtumääruse põhjendused.

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, samuti prokuröri seisukohtadega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele elektroonilise valve alla.

Kohus märgib, et kinnipeetaval pole vabanedes elukohta. Elukoha olemasolu on vajalik tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel isikule kehtestatavate kontrollnõuete täitmiseks. Seega pole täidetud ennetähtaegse vabastamise oluline eeldus. Tegemist on isikuga, kellel puudub vabanedes töökoht. Kuivõrd isik on varem varavastaseid kuritegusid toime pannud ning tal on tasumata nõudeid üle 3000 euro, on olemas arvestatav risk, et nedes kuritegude toimepanemist. ta jätkab vaba

Lisaks on tegemist isikuga, kes tarvitab narkootikume. Kohtu hinnangul võib isik jätkata kuritegude toimepanemist narkootilise aine hankimiseks. Kinnipeetavat kriminaalkorras korduvalt karistatud. Kuriteod on muutunud raskemaks. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks on 80%. Kohus leiab, et tegemist on kõrge riskiprotsendiga, mis välistab kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise. Kinnipeetava vabastamist ei toeta ka prokuratuur ega vangla. Kohus leiab, et kriminaalhooldusega seotud piirangud elektroonilise valve kohaldamine ei ja

ole piisavad vahendid kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele. Seega oleks isiku vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastada. Kohus leiab, et N.S’i puhul selliseid asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetule ’ N.S i Viru Maakohtu le

otsusega mõistetud vangistuse kandmisest vabastamisega enne tähtaega ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Maakohus juhindus KarS

6 ning KrMS

§ 7 § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp