1-11-13260/28 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2014.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 10.04.2014.a. Kohtuasja number 1-11-13260 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Kohtuasi Viru Vangla materjalid D.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

D.N, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik Karistuse kandmise algus 24.01.2012 25.02.2015 ja lõpp

RESOLUTSIOON: Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. D.N

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri s ja prokurörile. aata Viru Vanglale, D.N-ile

Asjaolud.

Viru Vangla esitas 13.03.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab D.N karistust Viru Maakohtu 23.01.2012 kohtuotsuse nr 1-

11-13260 alusel, millega ta tunnistati

65 alusel liideti süüdi KarS § järgi. KarS § mõistetud vangistusele Pärnu Maakohtu 26.10.2011 otsusega mõistetud karistus 3 aastat 10 kuud 9 päeva vangistust ja lõplikuks karistuseks mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 3 aastat 11 kuud 9 päeva vangistust, millest arvati kantuks perioodil 15.03.2011-23.01.2012 kantud karistus. Kanda jäi 3 aastat 1 kuu 1 päev vangistust.

Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 6-l korral, reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Praegune karistus on mõistetud kehalise väärkohtlemise eest, mis pandi toime vanglas. Varasemalt on isik pannud toime varaja isikuvastaseid tegusid. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine. Käitumiskontrolli nõudeid on isik rikkunud, jättes katseajal täitmata registreerimiskohustuse.

Kinnipeetav on vangistuses viibides täitnud kõik individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused, distsiplinaarkaristused puuduvad.

Vabanemisel on isikul olemas elukoht, ta plaanib minna õppema . Õppimise kõrvalt xxxx

plaanib isik töötada, talle on töökoht garanteeritud. Tal on täitmata nõudeid ca 4000 euro ulatuses. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Kuriteod on toime pannud ühtekuuluvusvajaduse rahuldamiseks. Tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikud, väidetavalt nendega ei suhtle. Tegemist on isikuga, kellel on probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Alkoholijoobes olles on kasutanud vägivalda. Alkoholi ostmiseks varastas raha ja pani toime muid kuritegusid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on

50%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 47%.Viru Vangla toetas kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et väärteokorras on isikut karistatud 14-l korral. Varasemad katseaja tulemused on olnud mitterahuldavad. D.N rikkus katseajal viibides korduvalt registreerimiskohustust, üldkasulikku tööd ta õigeaegselt tegema ei asunud.

Katseajal on isik pannud toime uusi seaduserikkumisi. On allunud sõprade negatiivsetele mõjutustele.

Prokuratuuri seisukoht. 09.04.2014 kohtule edastatud seisukohas märgib prokurör, et ei soovi võtta osa D.N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest.

Prokurör leidis, et poolt toime pandud vägivaldse kuriteo asjaolud (mh lamava D.N kann

atanu jalgadega näo ja keha piirkonda peksmine), isiku varasem elukäik (kriminaalkorras karistatud 6-l korral), käitumine karistuse kandmise ajal ning võimalused vabaduses ei võimalda teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Ehkki vangistatul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, on teda vangistuses kriminaalkorras karistatud KarS § 121 alusel. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Kinnipeetav ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale korduvalt antud võimalust karistust vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi, jättes üldkasulikku tööd õigeaegselt tegemata ning pannes toime katseajal uusi seaduserikkumisi. T vabastamine vangistusest ei ole ingimisi ennetähtaegne põhjendatud, kuna süüdimõistetu on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Enne vangistust oli süüdimõistetul probleeme alkoholi liigtarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

D.N puhul on olemas käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas vähendada. Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav seekord suudab selle haselt

nõueteko läbida. Prokuratuur ei toetanud kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Maakohtu istung. 10.04 ta on olnud avavanglas ja .2014 toimunud videokohtuistungil märkis süüdimõistetu, et saab kahe nädala pärast juhiload tehtud. Kinnipeetav selgitas, et oli kuriteo toimepanemise hetkel alaealine ja elas kriminaalset elu. Tänaseks on tal põhimõtted tekkinud.

Kohtumääruse põhjendused.

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kuigi kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht, samuti on talle garanteeritud töökoht ja ta soovib omandada keskhariduse, kaaluvad kinnipeetava mittevabastamist toetavad asjaolud üles tema vabastamist toetavad asjaolud. Tegemist on isikuga, keda on 6-l korral kriminaalkorras karistatud. Korduv karistatus näitab, et isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ning tema vabastamine käesoleval hetkel oleks ennatlik. Riigikohtu kriminaal nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest kolleegiumi 02.11.2006 määruse

ennetähtaegse vabastamise oluli angistatu õiguspärane käitumine seks tingimuseks v . Kinnipeetaval puuduvad küll distsiplinaarkaristused, kuid ta on vangistuses viibides pannud toime uue, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et isik ei suuda ühiskonnas kehtivatest normidest kinni pidada ega õiguskuulakalt elada, seda ka vangistuses viibides.

Kuigi vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, on tõenäosus, et isik paneb järgneva kahe aasta jooksul toime üldise korduva terjalidest nähtuvalt kuriteo, vangla ma 50%,

vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 47%. Seega on olemas arvestatav risk, et vabaduses jätkab isik kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokuratuur.

Kuivõrd isik on varasemalt kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid rikkunud, poleks kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et D.N puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu D.N vabastamisega vangistuse kandmisest enne

tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp