4-14-2506/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-14-2506

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. aprillil 2014, Tallinn Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja number

4-14-2506

Kohtunik

Leo Kunman

Väärteoasi

I.J-i kaebus Politseija Piirivalveamet, Põhja

Prefektuuri

Lääne-Harju

politseijaoskonna

12.03.2014

kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2373,14,001106

(10220132545960)

Kvalifikatsioon: LS § 227 lg 2

Toimepanemise aeg ja koht: 12.03.2014 kell 14:05, Tallinn-

Rannamõisa-Kloogaranna mnt

Kaebuse esitaja

I.J (isikukood XXX, elukoht XXX,

Eesti Vabariigi kodanik, töökoht XXX OÜ)

Kohtuväline menetleja

Menetluse liik

Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuur, Lääne-Harju

politseijaoskond

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1, V™S § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas:

1. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju 12.03.2014 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2373,14,001106 (10220132545960) ning teha väärteoasjas uus otsus.

2. Mõista I.J-ile LS § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses, s.o 160 (ükssada kuuskümmend) eurot.

3. Rahatrahv tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul 12.03.2014 kiirmenetluse otsuses väärteoasjas nr 2373,14,001106 (10220132545960) märgitud Rahandusministeeriumi arvele SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank pangas EE932200221023778606, Danske Bank pangas EE403300333416110002, №rdea pangas EE701700017001577198 märkides viitenumbri lahtrisse kiirmenetluse otsuse number 10220132545960 ja selgitusse „rahatrahv“, väärteoasi nr 4-14-2506, I.J.

Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

27.03.2014 laekus Harju maakohtule I.J-i kaebus Politseija Piirivalveameti, Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 12.03.2014 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2373,14,001106 (10220132545960). Eelnimetatud otsusega karistati I.J LS § 227 lg 2 rikkumise eest rahatrahviga 78 trahviühiku ulatuses, s.o 312 (kolmsada kaksteist) eurot. Esitatud kaebuses kohtule palub I.J vähendada määratud rahatrahvi summat. Kaebuses toob I.J välja, et 12.03.2014 juhtis mootorsõidukit ning kiirustas lapsele kooli järgi, kuna laps oli haigestunud ning seetõttu ületas ta kiirust. I.J tunnistab süüd täielikult ning kahetseb siiralt ja puhtsüdamlikult toimepandud tegu. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on seisukohal, et otsuse tegemise ajal arvestati menetleja poolt väärteomenetluses kogutud tõendeid. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustub kaebusega ning leiab, et määratud rahatrahv suuruses 312 eurot on liialt suur. Kohtuvälise menetleja esindaja palub vähendada väärteoasjas määratud karistust, kuid leiab, et väärteoasja lõpetamiseks antud väärteo puhul alused puuduvad. Kohtuväline menetleja ning kaebuse esitaja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud I.J-i kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast, leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 12.03.2014 kiirmenetluse otsusest nr 2373,14,001106 (10220132545960) (VT lk 1-2) selgub, et 12.03.2014 kell 14:05 juhtis I.J Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna mnt.-l mootorsõidukit BMW 525D (registreerimismärk XXX) kiirusega 86+/-3 km/h (lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul 50 km/h) ja ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 33 km/h võrra. Menetlusalune isik rikkus seega LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid,ning pani toime LS §

227 lg 2 rikkumise. 12.03.2014 koostatud kiirmenetluse otsuses menetlusaluse isikuna ülekuulatud I.J andis ütlusi juhtumi kohta. I.J-i ütluste kohaselt (VT lk 2) juhtis mootorsõidukit kuna kiirustas lapsele kooli järgi. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on I.J tutvunud V™S § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega. LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 (ükssada) trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli (VT lk 3) kohaselt patrullpolitseinik Raido Valtin mõõtis 12.03.2014 kell 14:05 I.J-i poolt juhitud mootorsõiduki BMW 525D (registreerimismärk XXX) kiirust. Kiirust mõõdeti kiirusmõõteseadmega Stalker MDR (kiirusmõõteseadme tehase nr AS005420, mõõtevahendi taatlustunnistuse nr ja taatlemise kuupäev TTRSS-13/00175, 25.09.2013) ja seade oli töökorras rikkumise tuvastamise ajal. Kõnealust seadet on testitud ka veel mõõtmise päeval s.o 12.03.2014 kell 07:10 ning seade oli töökorras. Seega on mõõtevahendi mõõtetulemuse jälgitavus tõendav, s.t on olemas kindlus, et mõõtetulemus on õige ning on usaldusväärsed ka mõõteseadme kasutamise tulemusel saadud tõendid. On üldteada, et suurel kiirusel 50 km/h kiiruspiirangu alas mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad olla väga rasked tagajärjed. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et I.J-i käitumine LS § 227 lg 2 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. I.J-ile mõistetud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS §

56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vaidlustatud Politseija Piirivalveameti, Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 12.03.2014 kiirmenetluse otsusest väärteoasjas nr 2373,14,001106 (10220132545960) nähtuvalt karistati I.J-i LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 78 trahviühiku ulatuses, s.o 312 (kolmsada kaksteist) eurot. Kaebusest selgub, et I.J mõistab oma rikkumist ning kahetseb. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Kohtu hinnangul on põhjendatud I.J-i karistamine LS § 227 lg 2 järgi 40 trahviühiku ulatuses, s.o 160 (ükssada kuuskümmend) eurot.

Leo Kunman

Kohtunik