3-14-50002/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-14-50002

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.04.2014. a Tallinn

Haldusasja number

3-14-50002

Haldusasi

H.K. kaebus Eesti Töötukassa 25.10.2013 otsuse nr 113035889 tühistamiseks ja Eesti Töötukassale ettekirjutuse tegemiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebuse esitaja:H.K.

Vastustaja: Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta kummagi poole kanda tema enese menetluskulud.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 22.05.2014.a. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6).

I ASJAOLUD

1. Eesti Töötukassas võeti H.K. töötuna arvele 2.01.2013.a. Töötukassa 7.01.2013 otsusega nr 113000252 määrati H.K.le töötuskindlustushüvitis 360 kalendripäevaks.

2. Eesti Töötukassa 25.10.2013 otsusega nr 113035889 lõpetati H.K.le töötuskindlustushüvitise maksmine tagasiulatuvalt alates 4.10.2013.a.töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 13 lg 1 p 2 alusel ( tl 29).

3. Töötukassa 4.12.2013 vaideotsusega nr 188 ( tl 12-14) jäeti H.K. vaie ( tl 8-10) töötukassa 25.10.2013 otsusele nr 113035889 rahuldamata.

4. H.K. esitas 01.01.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Eesti Töötukassa 25.10.2013 otsuse nr 113035889 tühistamist ja Eesti Töötukassale ettekirjutuse tegemist ( tl 3-5). Tallinna Halduskohtu 22.01.2014 määrusega jäeti H.K. kaebus käiguta ning anti puuduse kõrvaldamiseks 7-päevane tähtaeg ( tl 15-16), 29.01.2014 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Eesti Töötukassa ja nõudis kaebuse kohta kirjaliku seletuse esitamist ( tl 21-22). Vastustaja esitas kirjaliku seletuse kaebuse kohta koos lisadega 25.02.2014( tl 27-31) . 04.03.2014 määrusega määras kohus asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses , andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks ja tegi teatavaks otsuse avalikult teatavakstegemise aja ( tl 32-33). Kaebaja esitas täiendavad seisukohad 17.03.2014 ( tl 38-39).

II KAEBUSE MOTIIVID

5. Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatud otsus, millega kaebuse esitajale lõpetati TKindlS § 13 lg

1 p 2 alusel töötuskindlustushüvitise maksmine on on õigusvastane, sest kaebuse esitaja ei ole individuaalse tööotsimiskava (ITK) täitmisest keeldunud. Kaebuse esitaja märgib, et on oma põhjendused ja selgitused toonud ära töötukassale esitatud vaides ning jääb nende seisukohtade juurde. 6.Halduskohtule kaebuse lisana esitatud vaide kohaselt on töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamiseks vajalik otsene keeldumine ITK täitmisest, sealjuures saab keeldumise all mõista vaid otsest tahtlustkas suulises või kirjalikus vormis väljendatud tööotsimiskavaga mittenõustumist või otsesest tahtlusest tulenevat tööotsija tegevust tööotsimiskava mittetäitmiseks või tegevusetust ja tööotsimiskava otseselt tahtlikku täitmata jätmist. Eesti Töötukassal ei ole sellist keeldumist fikseeritud. Töötukassa on teadlik, et kaebaja täitis tööotsimiskava, kuid täitis selle oma hooletusest hilinemisega mitte 04.10.2013, vaid 23.10.2013. Rikkumise puhul oli kaebaja hinnangul tegemist inimliku unustamise ja tähelepanematusega, seega hooletusega, mis tähendab kaudset tahtlust. Kaebaja rõhutab, et ta ei ole reaalselt tööotsimiskava täitmisest keeldunud ei oma suuliste ega kirjalike avaldustega , samuti otseselt tahtlike tegude või tahtliku tegematusega. Kaudse tahtlusega toime pandud rikkumise hooletuse vormis võtab vaide esitaja omaks.Samuti on kaebaja vaides selgitanud, et ta helistas Päästeametisse ja tundis huvi töö ja töökoha vastu ning eeltoodu tähendab, et ta täitis ITK-d, kuigi hilinenult. Kaebaja ei nõustu töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamise otsuses esitatud väitega nagu oleks kaebuse esitaja palunud esitada töötukassale ebaõigeid andmeid oma tööle kandideerimise kohta. Töötukassa ei saa tõlgendada seadust selliselt, et ITK hilinenud täitmine on ITK otseselt tahtlik täitmisest keeldumine. Selline tõlgendus oleks ebaloogiline ja ületaks Eesti Töötukassa pädevuse. Töötukassal ei olnud alust teha töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamise otsus. 7.Halduskohtule esitatud kaebuses märgib H.K. lisaks, et tema ITK ei jäänud reaalselt täitmata, töötukassa on teadlik, et ta täitis ITK, kontakteerudes võimalike tööandjatega töö saamise eesmärgil, kuigi tegi seda hilinemisega.

8.Töötukassa tõlgendab mõistet „keeldumine“ omavoliliselt väga laiendatult, pidades keeldumiseks ka individuaalse tööotsimiskava täitmist hilinemisega. Seadusandja ei räägi üldistavalt ITK mittetäitmisest, vaid on määratlenud ITK mittetäitmise täpse ja ühese vormi ja põhjusena keeldumise. ITK täitmine hilinenult ei ole selle kava täitmata jätmine, ammugi mitte selle kava täitmisest keeldumine. III VASTUSTAJA SEISUKOHT

9. Eesti Töötukassa leiab, et kaebus on alusetu ja vaidleb kaebusele vastu.

10.Kaebuse esitaja keeldus 04.10.2013 mõjuva põhjuseta tööturuteenuste ja –toetuste seaduse (TTTS) §-s 10 sätestatud ITK täitmisest, mistõttu vastustajal tuli TKindlS § 13 lg 1 p 2 kohaselt kaebuse esitajale töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetada arvates rikkumise päevale järgnevast päevast. Töötuna arvelolekuga kaasnevad õigused (sh töötuskindlustushüvitise saamine) on isikul vaid juhul, kui ta täidab töötule seaduses pandud kohustusi. TTTS § 31 lg 1 p 1 järgi on töötu eelkõige kohustatud osalema ITK koostamisel ja seda täitma. ITK koostamise eesmärk on töötule töö leidmiseks ja töölerakendumiseks vajalike tegevuste kavandamine ning see koostatakse koostöös töötuga. Tööotsimiskava sisaldab muuhulgas töö leidmiseks vajalikke tegevusi (nt kandideerimine, CV koostamine), töölerakendumiseks vajalikke tööturuteenuseid ja muid meetmeid ning nende osutajaid ja ajakava (TTTS § 10 lg 1-3). Töötu kinnitab ITK-ga nõustumist allkirjaga (TTTS § 10 lg 6). Kui töötu ei ole ITK-s kokkulepitud tegevusi tähtajaks täitnud, selgitab vastustaja välja põhjuse. Kui ITK-s kokkulepitud tegevuse täitmata jätmine ei ole põhjendatud, loetakse see mõjuva põhjuseta ITK täitmisest keeldumiseks ning rakendatakse TKindlS § 13 lg 1 p 2 tulenevat sanktsiooni (töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamine).

11.Kaebuse esitaja käis töötukassas 26.09.2013 ning samal kuupäeval leppis ta konsultandiga ITK-s kokku, et kontakteerub tööandjatega ja kandideerib konsultandi antud kahele tööpakkumisele: Päästeametisse peaspetsialisti ametikohale (ürituste korraldaja), kandideerimise tähtaeg 4.10.2013 ning Hydraco OÜ-sse copywriteri töökohale, kandideerimise tähtaeg 4.10.2013. Töötukassasse pöördumisel 23.10.2013 selgus, et kaebuse esitaja esitas Hüdraco OÜ-le kandideerimiseks elulookirjelduse (CV) alles 23.10.2013 ehk kui kandideerimistähtajast oli möödas ligikaudu 20 päeva. Kaebuse esitaja selgitas, et unustas õigeaegselt kandideerimast. Samuti selgus, et kaebuse esitaja ei kandideerinud tähtaegselt Päästeametisse peaspetsialisti ametikohale. Kaebuse esitaja selgitas, et ta helistas 23.10.2013 Päästeametisse, kuid konkurss oli läbi saanud ja teine kandidaat valitud. Kaebuse esitaja kirjutas vastustajale 23.10.2013 seletuskirja, milles tunnistas, et ta oli ise hooletu ja pööranud tähelepanu ülesande täitmise kuupäevadele. Kaebuse esitaja selgitas, et küsis hilinenult tööd, kuid kuulnud, et töökoht ei ole vaba, siis ta palus, et kui töötukassa küsib, siis ta on vähemalt (hilinemisega) töökoha vastu huvi tundnud. 12.ITK-s on kaebuse esitajaga kokku lepitud tähtaeg, mis ajaks tuleb tegevused täita. Kui ITK tähtaegselt tegevust ei täida, on tegemist ITK-s kokku lepitud tingimuse rikkumisega ja seega on ITK täitmata. Kui isik tegevust ei täida määratud ajaks, on sisuliselt tegemist tegevuse täitmisest keeldumisega. Kohustus tuleb täita ITK-s kokkulepitud ajaks ning hilisem täitmine ei ole nõuetekohane. Hilisem ITK tegevuse täitmine pärast tööandjate antud kandideerimistähtaegu kaotab ka mõtte ja ei täida eesmärki .ITK-ga nõustumist kinnitas kaebuse esitaja oma allkirjaga, seega oli kaebuse esitaja kohustuse täitmise tähtajast teadlik, kuid vaatamata sellele asus tegutsema alles päeval, kui pidi määratud ajal 23.10.2013 vastuvõtule pöörduma.

13.Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja TKindlS § 13 lg 1 p 2 tõlgendus on meelevaldne. TKindlS § 13 lg 1 nähtuvalt tuleb vastustajal sisuliselt hinnata, kas isikul oli ITK mitte täitmiseks mõjuv põhjus. Vastustaja on seisukohal, et kuna kaebuse esitaja ITK-s määratud ajaks (4.10.2013) oma kohustusi ei täitnud, siis ta oma tegevusetusega keeldus ITK täitmisest ning siinjuures ei oma tähtsust, kas kaebuse esitaja jättis tahtlikult ITK täitmata või juhtus see hooletusest. TKindlS §

13 lg 1 p 2 kohaldamine ei ole seotud isiku tahtluse või hooletuse tuvastamisega. Tulenevalt TKindlS § 13 lg 1 p 2 tuleb lõpetada hüvitise maksmine juhul, kui ITK täitmata jätmiseks puudus mõjuv põhjus. ITK täitmata jätmise põhjuse mõjuvuse üle otsustab haldusorgan (töötukassa). Mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid ITK täitmist (nt haigestumine). Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui ITK täitmine oli küll raskendatud ja ebamugav, kuid siiski võimalik ning sõltus pigem isikust endast. Kaebuse esitaja on nii selgituses, vaides kui ka kaebuses tunnistanud, et ta ei täitnud ITK-d tähtaegselt, kuna sisuliselt unustas kokkulepitud tegevused täitmata. Vastustaja ei saa unustamist lugeda ITK mitte täitmisel mõjuvaks põhjuseks. Eeltoodu tõttu on kaebuse esitajale töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamine TKindlS §

13 lg 1 p 2 alusel õiguspärane.

IV MENETLUSOSALISTE TÄIENDAVAD SEISUKOHAD

15. Kaebuse esitaja on täiendavates seisukohtades rõhutanud, et ITK täitmisest keeldumine ei ole samastatav ITK hilinemisega täitmisega või ITK täitmata jätmisega.

16. Vastustaja täiendavaid seisukohti esitanud ei ole.

IV KOHTU SEISUKOHT

17.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses ning analüüsinud asjassepuutuvaid õigusnorme leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. Vaidlustatud haldusakt on õiguspärane ja kaebuse esitaja õigusi sellega rikutud ei ole.

18. Kohus nõustub Eesti Töötukassa 4.12.2013 vaideotsuses nr toodud põhjendustega ja ei pea Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 alusel vajalikuks neid korrata. HKMS §

165 lg 2 kohaselt kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendustega nõustumisele.

Täiendavalt märgib kohus järgmist:

19. TKindlS § 13 lg 1 p 2 kohaselt lõpetatakse töötuskindlustushüvitise maksmine enne TKindlS § 8 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud perioodi lõppemist hüvitise saamise õigust mõjutavate asjaolude tekkimise päevale järgnevast päevast arvates, kui kindlustatu keeldub mõjuva põhjuseta tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-s 10 sätestatud individuaalse tööotsimiskava täitmisest. Kaebuse esitaja on ekslikult lähtunud kõnealuse sätte tõlgendamisel rangelt grammatilisest tõlgendusest . Vastustaja on nii vaideotsuses kui ka kirjalikus seletuses kaebusele põhjendatult selgitanud, et TKindlS § 13 lg 1 p 2 kohaldamine ei ole seotud isiku tahtluse või hooletuse tuvastamisega ning viidatud sätte kohaselt tuleb töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetada juhul ,kui ITK täitmata jätmiseks puudus mõjuv põhjus.

20.Tööturuteenuste ja –toetuste seaduse (TTTS) § 2 p 3 kohaselt on töötu isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Eesti Töötukassas ja otsib tööd. Töötu otsib tööd, kui ta täidab individuaalset tööotsimiskava ning on valmis vastu võtma sobiva töö ja kohe tööle asuma. TTTS § 10 lg 1 kohaselt on individuaalse tööotsimiskava koostamise eesmärk töötule töö leidmiseks ja töölerakendamiseks vajalike tegevuste kavandamine. TTTS § 10 lg 6 kohaselt kinnitab töötu individuaalse tööotsimiskavaga nõustumist allkirjaga . Seega hõlmab töötu määratlus TTTS § 2 p 3 kohaselt kohustuse otsida tööd.Töötule pandud kohustus individuaalse tegevuskava täitmiseks tähendab, et töötu peab ka tegelikult tööd otsima . Individuaalse tööotsimiskavaga on töötukassa koostöös töötuga määranud kindlaks töö leidmiseks vajalikud tegevused, kohustused ja tingimused , s.h.vastavad tähtajad nende tegevuste teostamiseks. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja ei täitnud ITK-s kokkulepitud tegevusi selleks seatud tingimustel. Töötukassa on põhjendatult leidnud, et kui vabadele töökohtadele kandideerimise aeg oli 4.10.2013, siis kaebuse esitaja poolt töökohale kandideerimiseks pöördumine 23.10.2014 ei täida seatud eesmärki ning kaebuse esitaja poolt ITK tegevuse täitmiseks pärast kandideerimistähtaegade möödumist mõjuva põhjuse puudumisel on kirjeldatud tegevus käsitletav ITK täitmisest keeldumisena.

21.Tööturuteenuste ja –toetuste seadus võeti vastu 28.09.2005.a. ning jõustus 01.01.2006.a. Selles seaduses võeti esmakordselt kasutusele individuaalse tööotsimiskava mõiste ning seostati töötu mõiste töö otsimisega ja töö otsimine individuaalse tööotsimiskava täitmisega. Sama seadusega tehti ka muudatused töötuskindlustuse seadusesse seoses töötuskindlustushüvitise maksmise ennetähtaegse lõpetamise regulatsiooni muutumisega tulenevalt individuaalse tööotsimiskava kasutuselevõtust. Kohus märgib, et samamoodi nagu on TTTS-s seatud individuaalse tööotsimiskava täitmise nõue/reaalse tööotsimise nõue kohustuseks töötule ja ITK-s ettenähtud tegevuste täitmatajätmisel, mida käsitletakse ITK täitmisest keeldumisena , on ette nähtud vastavad tagajärjed, on ka töötuskindlustushüvitise maksmise ennetähtaegse lõpetamise üheks aluseks mõjuva põhjuseta ITK täitmisest keeldumine. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on asjakohane lähtuda teleoloogilisest ja süstemaatilisest tõlgendusest. Lisaks märgib kohus, et vastustaja seisukoha õigsust kinnitab muu hulgas ka Tööturuteenuste ja - toetuste seaduse eelnõu ( 611 SE) seletuskiri, kus vastupidiselt kaebuses väidetule kasutataksegi ITK täitmata jätmist ja keeldumist ITK täitmisest sünonüümidena.

22. Individuaalne tööotsimiskava, nagu nähtub ka selle nimetusest, on individuaalne , seega igal üksikul juhul arvestatakse konkreetset töötut iseloomustavate asjaolude ja vajadustega. Individuaalne tööotsimiskava valmib ja seda täiendatakse töötu ja juhtumikorraldaja koostöös eesmärgiga toetada töötut tema tööotsingutes ja pakkuda talle toetavaid teenuseid. Kohus nõustub vastustajaga, et mõjuvaks põhjuseks ITK täitmata jätmisel saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid ettenähtud tegevuste täitmist. Selliseid asjaolusid kaebuse esitaja esitanud ei ole.

23.Kuivõrd kaebuse esitajale töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamine TKindlS § 13 lg 1 p

2 alusel on toimunud õiguspäraselt, ei kuulu rahuldamisele tühistamisnõue. Eeltoodust tulenevalt on täitmata kohustamisnõude rahuldamise eeldus, mistõttu ei kuulu rahuldamisele ka nõue Eesti Töötukassale ettekirjutuse tegemiseks.

24. HKMS § 92 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja HKMS § 93 lg 1 korras menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, seega jäävad kummagi poole kanda tema enese menetluskulud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik