3-13-1701/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-1701

Haldusasi

Menetlusosalised OÜ Sumire kaebus Tallinna Transpordiameti kohustamiseks kooskõlastama OÜ Sumire välisterrassi rajamine ja kasutamine asukohas Lai tn 6, Tallinn. kaebuse esitaja OÜ Sumire (registrikood 11508138) esindaja advokaat Tanel Küün vastustaja Tallinna linn esindaja Urmas Tammiksaar

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Sumire kaebus läbi vaatamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Jätta haldusasjas nr 3-13-1701 kohtuotsus 23. aprillil 2014 avalikult teatavaks tegemata.

4. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale esindaja Tanel Küüni kaudu ja vastustajale esindaja Urmas Tammiksaare kaudu. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest Tallinna ringkonnakohtule Tallinna halduskohtu kaudu (HKMS §

155 lg 5, § 204 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sumire OÜ (edaspidi ka kaebaja või kaebuse esitaja), kes peab Tallinna vanalinnas aadressil Lai tänav 6 restorani In Vino Veritas, esitas Tallinna Transpordiametile (edaspidi TTA või ka vastustaja) 10.07.2013. a taotluse väliterrassi kooskõlastuse saamiseks perioodiks

30. maist 2013. a kuni 31. augustini 2013.

2. TTA 12.07.2013 kirjaga nr 4.1/13/124-2 tehti kaebajale teatavaks keeldumine rahuldada kaebaja taotlus, pikendada Lai tn 6 välikohviku paiknemist sõiduteel. Keeldumise põhjendusena on märgitud, et TTA on võtnud eesmärgiks vähendada parkimisvõimalusi vanalinna jalakäijate ala sees ning seetõttu muutub ka välisriikide esindustele eraldatud parkimiskohtade paiknemine. Sobilikud alternatiivsed kohad on leitud võimalikult lähedal esinduse hoonele. Laiale tänavale eraldatakse alates 15.07.2013. a Vene Föderatsiooni (edaspidi VF) saatkonnale 10 parkimiskohta, mis paiknevad paarismajade 6-18 ees /tl 11/.

3. 12.08.2013 esitas OÜ Sumire Tallinna halduskohtule kaebuse TTA 12.07.2013 kirjaga nr 4.1/13/124-2 edastatud otsuse (edaspidi ka Vastus), millega keelduti OÜ Sumire välisterrassi kooskõlastuse pikendamisest asukohas Lai tn. 6, Tallinnas, tühistamiseks. Samuti taotles kaebaja kohustada Tallinna Transpordiametit kooskõlastama OÜ Sumire välisterrassi rajamine ja kasutamine asukohas Lai tn 6, Tallinnas /tl 3-10/. Koos kaebusega esitas OÜ Sumire ka taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks - keelata TTA-l ja teistel Tallinna linna ametkondadel ja Tallinna linnaga õigussuhtes olevatel isikutel kõik toimingud, mis võivad takistada OÜ-l Sumire välisterrassi rajamist ja kasutamist Lai tn 6 asukohas või kohaldada muud kohtu poolt sobivaks peetud esialgse õiguskaitse abinõud, ning taotluse liita kaebuse menetlus haldusasja nr 3-13-1547 (OÜ Sumire kaebus TTA 14.06.2013 „Välisriikide esinduste parkimiskohad Tallinna vanalinnas“ nr 4.-1/13 p 5 tühistamiseks osas, mis puudutab parkimiskohtade muutmist Laial tänaval ning nimetatud dokumendi lisa „Liikluskorraldusskeemid Harju tn rekonstrueerimisega seotud ümberkorralduste ning välisriikide esinduste ümberpaigutuste kohta“ tühistamiseks osas, mis sätestab 80 meetrise parkimisala kehtestamise Laial tänaval majade nr 6-18 ees) menetlusega.

4. 13.08.2013 määrusega kohus võttis OÜ Sumire kaebuse menetlusse TTA kohustamiseks kooskõlastama OÜ Sumire välisterrassi rajamine ja kasutamine asukohas Lai tn 6, Tallinn, ja jättis tema esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata /tl 28-30/.

5. 30.10.2013 määrusega kohus määras lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus märkis, et kuna 01.10.2013 määrusega haldusasjas nr 3-13-1547 kohus tagastas kaebuse Sumire OÜ-le läbivaatamatult ja nimetatud määrus on edasi kaebamata jõustunud, siis puudub vajadus liitmistaotluse sisuliseks lahendamiseks /tl 55/.

6. 01.10.2013 esitas vastustajaks tunnistatud Tallinna linn kohtule oma seletuse kaebuse kohta /tl 39-43/. Pooltele täiendavate selgituste, taotluste jm dokumentide kohtule esitamiseks antud tähtajal kaebaja ega vastustaja midagi uut ei esitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja Sumire OÜ on seisukohal, et Vastus on ebaproportsionaalne ning kaalutlusvigadega haldusmenetluse seadustiku (edaspidi HMS) § 54 mõttes. Sumire OÜ taotles väliterrassi kooskõlastust selleks pädevatelt ametiasutustelt 2013. a esmakordselt 27. mail. Kõik ametiasutused peale TTA andsid kooskõlastuse Sumire OÜ soovitud perioodiks, so 30. maist 2013. a kuni 31. augustini 2013. a. Kultuuriväärtuste amet andis omapoolse kooskõlastuse Sumire OÜ taotlusele 3 aastaks.

28. mail 2013. a helistati TTA-st Sumire OÜ esindajale Katrin Veersalu’le ning teavitati, et kooskõlastus väliterrassi kasutamiseks antakse lühemaks perioodiks ehk kuni 23. juunini 2013. a. Suulise põhjendusena toodi Harju tänava autoliikluseks sulgemine ja sellest tulenev vanalinna parkimiskorralduse muutmine. 13. juunil 2013. a kohtus K. Veersalu liikluskorralduse peaspetsialisti Kirsika Lääts’ega, kes kooskõlastas Sumire OÜ taotluse väliterrassi kasutamiseks kuni 14. juulini 2013. a. 08. juulil 2013. a võttis K. Veersalu telefoni teel ühendust K. Läätsega eesmärgiga pikendada väliterrassi kooskõlastust Laial tn 6.

K. Lääts oli seisukohal, et Sumire OÜ-l ei ole mõtet väiterrassi kooskõlastuse pikendamise taotlust TTA-le esitama hakata, kuivõrd parkimiskorra muutus Laia tänava paarisnumbritega majade ees on lõplik otsus ning sellest tulenevalt ei ole Sumire OÜ-l ka järgmisel aastal väliterrassi kasutamise võimalust Laial tn 6.

10. juulil 2013. a esitas Sumire OÜ järjekordse kirjaliku taotluse kooskõlastuse saamiseks väliterrassi kasutamise pikendamiseks kuni 31. augustini 2013. a. TTA-st võeti telefoni teel ühendust Sumire OÜ-ga ning uuriti, miks Sumire OÜ oli esitanud kirjaliku taotluse, kuivõrd 08. juuli 2013. a telefonivestluse käigus selgitati, et Sumire OÜ väliterrassi kooskõlastust nagunii ei pikendata ning Sumire OÜ-l ei ole võimalik ka järgmisel aastal saada TTA-st kooskõlastust väliterrassi paigaldamiseks.

12. juulil 2013. a helistas K. Veersalu uuesti TTA-sse ning uuris, millal saab Sumire OÜ vastuse 10. juulil 2013. a esitatud taotlusele. Seejärel esitas TTA Sumire OÜ-le omapoolse dokumendi nr 4.- 1/13/124-2, milles selgitati, et TTA keeldub kooskõlastuse andmisest väliterrassile ning TTA viitas parkimiskorralduse muudatusele Laial tänaval. Täpsemalt, TTA eraldab Laiale tänavale alates 15. juulil 2013. a VF saatkonnale 10 parkimiskohta, mis paiknevad paarismajade 6-18 ees. Mingeid muid dokumente Sumire OÜ-le TTA poolt keeldumisega seoses ei esitatud.

Asjaolude selgitamisel sai kaebajale teatavaks, et 14. juunil 2013. a on TTA koostanud algatuskirja nr 4.-1/13 Välisministeeriumile „Välisriikide esinduste parkimiskohad Tallinna vanalinnas“, millega muudeti välisriikide esinduste parkimiskohtasid Tallinna vanalinnas (edaspidi Algatuskiri), mille p-s 5 on selgitatud, et mh on planeeritud Laiale tänavale VF saatkonnale 10 parkimiskohta. Algatuskirja lisana on plaan „Liikluskorraldusskeemid Harju tn rekonstrueerimisega seotud ümberkorralduste ning välisriikide esinduste parkimiskohtade ümberpaigutuste kohta“ (edaspidi Skeem), millest on nähtav, et Laiale tänavale on planeeritud 80-meetrine parkimisala 10-le sõiduautole /tl 12-17/.

Kaebaja käsitleb Vastust haldusaktina HMS § 51 lg 1 tähenduses ning leiab, et see dokument on soodustava haldusakti andmisest keelduva haldusaktina vaidlustatav halduskohtus. Viitega HMS §-le 54 märgib kaebaja, et Vastuse kohaselt on vastustaja võtnud eesmärgiks vähendada parkimisvõimalusi Tallinna vanalinna jalakäijate ala sees ning seetõttu muutub ka välisriikide esindustele eraldatud parkimiskohtade paiknemine. Sobilikud alternatiivsed kohad on leitud võimalikult lähedal esinduse hoonele. Laiale tänavale on TTA Algatuskirja ning Skeemi kohaselt eraldatud alates 15. juulist 2013. a VF saatkonnale 10 parkimiskohta, mis paiknevad paarismajade 6-18 ees.

Täpsemalt, Algatuskirja p 5 kohaselt on parkimiskohad Laial tänaval sätestatud järgmiselt: - Vene saatkond (Pikk tn 19): saatkonna ees parkimiskohad sõidukitele CMD reg. märgiga; teised kohad (10 tk) Laial tänaval. Algatuskirjale lisatud Skeemi 4. lk-l nähtub, et Laial tänaval on 10-le parkimiskohale eraldatud kokku 80 meetrit. Skeemile ei ole kantud Laia täna majanumbreid ning sellest tulenevalt ei ole võimalik Skeemist üheselt näha, et parkimiskohad on kavandatud just Laia tänava paarismajade (6-18) ette. Vastav asjaolu ilmneb üheselt Vastusest.

Proportsionaalsuse põhimõte nõuab, et riik ei piiraks isikute õigusi ega tekitaks neile muid koormavaid tagajärgi ilmaasjata, vaid ainult äärmise hädavajaduse korral. Ühtlasi mida intensiivsem on riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused. Riigikohus on 28. oktoobri 2003. a kohtuotsuses nr 3-3-1-66-03 asunud seisukohale, et haldusakti põhjendus peab olema veenev kuivõrd haldusorgan peab sellega kinnitama, et kaalutlusõigust teostades on haldusorgan arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt.

Käesoleval juhul ei ole TTA Vastuse põhjendusest nähtuv, miks eraldatakse VF saatkonnale just 10 parkimiskohta ja just Laiale tänavale paarisnumbritega 6-18 majade ette. Täiendavalt ei ole TTA esitanud Vastusele mitte ühtegi dokumenti, millest oleks nähtuv, millal ning kuidas on muudetud parkimiskorraldust Tallinna vanalinnas, mh Laial tänaval. Eelnevast tulenevalt on parkimiskohad mh kehtestatud just kaebaja restorani ette, mis välistab kaebaja restoranil väliterrassi kasutamise suveperioodil. Kaebaja restorani jaoks on väliterrassi olemasolu suveperioodil majanduslikult väga oluline, kuivõrd suveperioodil väliterrassil teenitav käive moodustab olulise osa kogu restorani aastasest käibest.

Parkimiskohtade kehtestamine Laiale tänavale kaebaja restorani väliterrassi asemele on ebaproportsionaalne ning piirab äärmuslikult kaebaja ettevõtlusvabadust. Väliterrassi puudumine tekitab olukorra, kus kaebajal ei ole majanduslikult otstarbekas Laial tänaval restorani pidada ja annab konkurentsieelise teistele lähipiirkonnas asuvatele restoranidele, millel väliterrass on olemas. Kaebaja ei saa vastu vaielda, et autoliikluse korraldamine Tallinna südalinnas ja vanalinnas on TTA pädevuses, kuid on seisukohal, et autoliikluse vähendamist on võimalik korraldada kaebaja õigusi rikkumata.

Kaebajale ei ole teada, kas üldse ja kui siis kuidas on Välisministeerium parkimiskorraldust muuta tahtnud ja kas ja kuidas on selleks alternatiivseid võimalusi välja selgitatud. Näiteks oleks ilmselt võimalik välisriikide parkimiskohtasid Laial tänaval teisiti paigutada või vähendada muid parkimiskohti. Kaebaja väliterrass ei võta ruumi enam kui paar parkimiskohta, kuid tagab vanalinna külastajatele meeldiva ajaveetmisvõimaluse ning kaebaja restoranile konkurentidega võrdsetel alustel tulu saamise võimaluse. Enamikul vanalinnas asuvatel restoranidel on väliterrass olemas.

TTA ei ole adekvaatselt kasutanud kaalutlusõigust ega arvestanud restoranidega ja nende väliterrasside olemasoluga parkimiskohtade planeerimisel. TTA kehtestas parkimiskorra Laial tänaval ilma olulisi asjaolusid kaalumata. Eriti ilmekalt tõestab seda fakt, et 10-le parkimiskohale on arvestatud 80-meetrine parkimisala, mis on ilmselgelt ülemäärane arvestades parkimiskohtade arvu ja fakti, et keskmine auto ei ole 8 meetri pikkune. Täiendavalt ei ole TTA selgitanud, miks on just kehtestatud 10-le autole parkimiskohad. Kaebajat ei ole ära kuulatud.

Vastustaja ei ole tegutsenud kooskõlas hea halduse põhimõttega. TTA poolt on alates 2013 maikuust kuni juulini antud Sumire OÜ-le seoses väliterrassi rajamisega erinevaid selgitusi.

30. mail 2013. a kohtusid Sumire OÜ volitatud esindajad TTA liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa’ga. Kohtumisel selgitas T. Rüütelmaa, et tulenevalt Harju tänava (lõigus Rüütli tn – Niguliste tn) ja Kullassepa tänava sulgemisega mootorsõidukite liiklemiseks toimub Poola ja Vene saatkondade sõidukite parkimine edaspidi Tallinna vanalinnas Laial tänaval. Kohtumisel ei selgitatud, et Laial tänaval tehtavate parkimiskorralduste muudatuste aluseks on parkimisvõimaluste vähendamine jalakäijate alal, vaid seoti parkimiskohtade muudatusi tihedalt Harju tänaval tehtavate teetöödega.

Lisaks põhjendati parkimiskorralduste tegemist Laial tänaval Välisministeeriumi sooviga. Kohtumisest ajendatuna edastasid Sumire OÜ volitatud esindajad 03. juunil 2013. a teabenõude Välisministeeriumile, milles palusid edastada kõik Välisministeeriumi käsutuses olevad dokumendid välissaatkondade sõidukite planeeritava parkimiskorra muutmise kohta Tallinna vanalinnas 2013 (Lai tänav ja selle lähiümbrus) /tl 18-19/. Välisministeerium 06. juuni 2013. a vastuses selgitas, et Välisministeeriumil ei ole omalt poolt edastada ühtegi avalikku dokumenti seoses parkimiskorra muutmise kohta Tallinna vanalinnas /tl 5/.

Sellest tulenevalt esitasid Sumire OÜ volitatud esindajad TTA-le 11. juunil 2013. a teabenõude, milles paluti edastada kõik TTA olevad dokumendid, mis käsitlevad välissaatkondade sõidukite planeeritava parkimiskorra muutmist Tallinna vanalinnas selliselt, et see toimub alates 2013 suvest peamiselt või ainult Laial tänaval /tl 21-23/. Dokumentidest pidi nähtuma, kes, millal ja millise dokumendiga selle küsimuse otsustas ning kuidas ja millal täpselt Laia tänava parkimiskorraldus muutub. TTA edastas 15. juunil 2013. a vastuse ekirjana, kus viitas TTA koostatud dokumendile, mis oli kätte saadav Tallinna dokumendiregistris.

Dokumendiregistrist oli kätte saadav ainult Algatuskiri, kuid mitte Skeem. Algatuskirjast nähtuvalt oli see koostatud 14. juunil 2013. a ehk üks päev enne teabenõudele vastamist. Nimetatud ajaline faktor ning asjaolude käik iseloomustab TTA suhtumist Sumire OÜ subjektiivsetesse õigustesse ja sunnib kahtlema TTA tegevuse motiivides. Algatuskirjas viidatakse, et varasemalt on juba Välisministeeriumiga ühendust võetud seoses sobilike alternatiivsete parkimiskohtade leidmisega, kuid ei Välisministeeriumi kirjast ega muudest dokumentidest ei nähtu, et TTA või Välisministeerium oleks üldse sel teemal varem suhelnud.

Skeem Sumire OÜ volitatud isikutele edastati alles pärast täiendava teabenõude tegemist 09. juulil 2013. a. - 15. juulil 2013. a ehk samal päeval, millal lõppes Sumire OÜ väliterrassi kooskõlastus TTA-le /tl 24-25/. Ülaltoodust nähtub, et otsustus kaebaja taotluse osas on tehtud hoolimatult, olulisi asjaolusid välja selgitamata ja kohase menetluseta. Haldusakt ise ei sätesta õiguslikke põhjendusi ega mõistlikus ulatuses faktilisi põhjendusi. Lisaks ei ole kogu menetluses olnud kaebajale tagatud ärakuulamisõigus, sest üksnes sedastamine, et kaebaja nagunii soovitavat kooskõlastust ei saa, ei ole ärakuulamine.

Need menetluslikud puudused igaüks eraldi ja kogumis annavad aluse Vastuse tühistamiseks asja sisuliselt analüüsimata. Kuna peale TTA keeldumise ei ole ühtegi teist takistust kaebaja väliterrassi rajamiseks, siis Vastusega piiratakse kaebaja õigusi ettevõtlusvabadusele, kuna kaebajal ei ole võimalik sarnaselt teistele vanalinnas restorani pidavatele isikutele suveperioodil kasutada restoranile majanduslikult väga olulist väliterrassi. Teised asjakohased ametkonnad on omapoolse nõusoleku väliterrassi rajamiseks andnud ning TTA ei ole esitanud muid kaalutlusi kooskõlastuse andmisest keeldumisel.

Põhja-Eesti Päästekeskus teostas juunikuus In Vino Veritas’e väliterrassi osas mõõtmisi, soovides saada kinnitust, et väliterrass vastab projektis kirjeldatud mõõtmetele, ning vastuolusid ei leidnud. Teiste lähedalasuvate restoranide välisterrasse sarnaselt ei ole kontrollitud.

Vastustaja Tallinna linn ei nõustu OÜ Sumire kaebusega ja palub jätta see rahuldamata. Kaebaja on praeguseks ajaks minetanud õiguse kohustada TTA-t kooskõlastama tema väliterrassi rajamise taotlus ja kasutamine asukohas Lai tn 6, Tallinn, kuna kaebaja taotles väliterrassi kuni 31.08.2013 ja lepingu tähtaeg on möödunud. Kaebaja esitas 27.05.2013 taotluse tänaval kauplemiseks perioodiks 30.05-31.08.2013. TTA andis 13.06.2013 kaebajale tähtaegse kooskõlastuse kuni 14.07.2013. Kaebajat ja teisi toitlustusasutusi pidavaid äriühinguid hoiatati eelnevalt, et alates 15.07.2013 ei ole neil uue liikluskorralduse tõttu enam võimalik kasutada Laia tänava paarisnumbritega majade ees väliterrasse.

Vaatamata sellele esitas kaebaja 10.07.2013 uue taotluse tänaval kauplemiseks ajavahemikus 15.07-31.08.2013. Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 määruse nr 32 „Linnavara kasutusse andmise kord“ kohaselt peab kaebaja pöörduma linnavara kasutusse andmise haldusakti väljaandmise menetluse algatamiseks ja lepingu sõlmimiseks Kesklinna linnaosavalitsuse kui linnavara haldaja poole. Kaebajal ei ole seadusest ega eelnevalt välja antud haldusaktidest tulenevalt õigust väliterrassi paigaldamiseks ega õiguspärast ootust lepingu sõlmimiseks vajaliku kooskõlastuse saamiseks.

Vaidlusalune Lai tänav on teeseaduse (edaspidi TeeS) § 3 ja Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise korra“ § 6 p 5 kohaselt transpordimaa (teemaa) sihtotstarbega. TeeS § 33 lg 2 kohaselt võib liiklusväliseks otstarbeks teed kasutada üksnes tee omaniku kirjalikul loal ja tema kehtestatud tingimustel. Seega annab viidatud TeeS norm Tallinna linnale kui teeomanikule ainupädevuse otsustada tänava liiklusväliseks otstarbeks kasutamine. TeeS § 6 sätestab, et tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks.

Liikluseks nimetatakse liiklusseaduse (edaspidi LS) § 2 p 28 kohaselt jalakäija(te) või sõiduki(te) liikumist ja paiknemist teel. Seega prevaleerib tänava kasutamisel alati liiklus (sh parkimine) muude, liiklusväliste tegevuste ees. Vaidlusaluses Vastuses selgitati kaebajale, et Laia tänavat on vaja parkimise korraldamiseks, st teemaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Isikul, kes realiseerib oma ettevõtlusvabadust mh ettevõtluseks mittekohaldatud (ettevõtlusvälise sihtotstarbega) kinnisasjal, ei saa tekkida ootust, et teeomanik võimaldab talle teemaa liiklusväliseks otstarbeks kasutamist igavesti.

TTA kooskõlastuse andmata jätmine tänaval kauplemise taotluse menetlemisel ei sisalda kaalutlusvigu. TTA kaalus Laial tänaval asuvate toitlustuskohtade ettevõtlusvabadust erahuvina ja Tallinnas asuvate välisriikide saatkondade parkimisprobleemide lahendamist kui avalikku huvi. Erinevate huvide kaalumisel eelistati välisriikide saatkondadele parkimiskohtade eraldamist kui selgelt prevaleerivat avalikku huvi. Tallinna Linnavolikogu

16. novembri 2006 otsuse nr 329 „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006- 2014“ p 5.91 kohaselt tuleb vanalinna jalakäijate ala laiendada kogu vanalinnale (v. a. Toompea, Komandandi tänav ja Falgi tee), arvestades vanalinna väärtust ja selle kuulumist UNESCO maailmapärandisse. Nimetatud volikogu otsuse täitmise tagajärjel korraldatakse kardinaalselt ümber kogu vanalinna liikluskorraldus, sh parkimiskorraldus. Ümberkorralduste üheks näiteks on kaebajale teatatud Harju tänava ja Vana-Posti tänava lülitamine jalakäijate alasse 2013. a oktoobris, mis omakorda tingis Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2012 määruse nr 30 "Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu" muutmise sel moel, et liiklusele suletavate tänavate elanikele võimaldatakse parkida sõidukeid soodustingimusel mujal vanalinnas.

Diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni artikli 25 kohaselt tagab asukohariik välisriigi esinduse ülesannete täitmiseks vajalikud tingimused (sh ka esinduse sõidukite parkimise). Viimaste aastate jooksul on tekkinud ja teravnenud probleem vanalinnas asuvate välisriikide saatkondade sõidukite parkimisega. Parkimiskohtade arv on ebapiisav, sageli pargitakse selleks mitte ettenähtud kohtadesse, osaliselt on eraldatud parkimiskohtadele parkimine ohtlik. Eelviidatud ümberkorraldused raskendavad välisriikide saatkondade parkimisprobleeme veelgi.

Välisministeerium on korduvalt pöördunud TTA poole palvega lahendada välisriikide saatkondade parkimisprobleemid (vt tl 45-46) ning seetõttu otsustati Tallinna vanalinnas asuvate välisriikide saatkondade toimimiseks eraldada neile parkimiskohad, millest teavitati Välisministeeriumi 14.06.2013 kirjaga 4.-1/13/114 /tl 47/. Parkimiskohtade asukoha määramisel sai määravaks nende lähedus saatkondadele. Vaidlusalusele Laiale tänavale eraldati parklakohad 10-le VF saatkonna autole lisaks saatkonna esisele (Pikk tn 19) parkimisalale. TTA kooskõlastuse andmata jätmine tänaval kauplemise taotluse menetlemisel ei ole ebaproportsionaalne.

Kaebaja heidab Tallinna linnale ette, et TTA selgitustest ei nähtu, miks eraldatakse VF saatkonnale just nimelt 10 kohta ja miks on parkimiskohad loodud just Laia tänava paarisnumbritega majade ette. Märkimist väärib asjaolu, et Laiale tänavale loodud diplomaatilistele sõidukite parkimiskohad asuvad VF saatkonna konsulaarosakonna läheduses. Lisast 3 nähtub selgelt, et parkimisala hõlmab Vene tänava lõiku maja number 6 eest kuni Hobusepea tänava ristmikuni /tl 48-50/. Parkimiskohtade arvu määramisel arvestati saatkonna käsutuses olevate sõidukite arvuga, lisaks jäeti võimalus samale alale ka teiste välisriikide saatkondade diplomaatiliste sõidukite parkimiseks.

Kaebaja väide, et 10-le parkimiskohale eraldatud 80-meetrine ala on ilmselgelt ülemäärane, on pahatahtlik ja esitatud sooviga eksitada kohut. Lisa 3 fotodelt nr 1 nähtub, et nimetatud

80 meetrine ala on tähistatud liiklusmärgiga märk 362 „Parkimiskeeld”, lisatahvliga 822 „Mõjupiirkond“ ja lisatahvliga 891b „Välja arvatud”. Nimetatud liikluskorraldusvahendite koosmõjus sätestatakse parkimiskeeluala 80 meetri ulatuses, kusjuures parkimise keelu nõuded ei kehti sõidukitele registreerimismärkidega CD, CMD ja AT. Lisaks eelpoolmainitud liikluskorraldusele kehtib vaadeldaval alal LS § 20 lg 1 regulatsioon, mille kohaselt ei tohi juht peatada ega parkida sõidukit nii, et see võib sulgeda teiste sõidukite liikluse sissesõiduks või väljasõiduks hoovi, garaaži, õuealale ja teega külgnevale alale.

Lisalt 3 fotodelt nr 2-4 nähtuvalt on diplomaatiliste sõidukite parkimisalal kolm 3,5 meetri laiuse parkimiskeelualaga sisseja väljasõitu hoovidesse. Kuna keeluala hõlmab 10,5 meetrit, jääb diplomaatiliste sõidukite parkimiseks seega 69,5 meetrit. Vastavalt Eesti linnatänavate standardi (EVS 843:2003) tabelile 10.1 ja joonisele 10.11 (EVS 843:2003, lk 219 ja 220, lisa 4, saadaval arvutivõrgus aadressil http://www.evs.ee/tooted /evs-843-2003) peab igale sõiduautole parkimiseks 0o nurga all jääma ruumi 5 meetrit ja parkimiskohtade vahele ruumi 2 meetrit.

Seega on Laial tänaval diplomaatilisele korpusele parkimiseks eraldatud 70-meetri pikkune ala, 10 auto parkimiseks vähim vajalik, ning mille suurus vastab standardile ega ole ülemäärane. Kaebaja peab parkimiskohtade kehtestamist Laiale tänavale tema restorani välisterrassi asemele äärmuslikuks ettevõtlusvabaduse piiramiseks. Vastustaja arvates on tegemist sisutühja ja emotsionaalse hinnanguga, mis on täielikult põhistamata. Vastustaja on eelnevalt selgitanud, miks kaebajal ei ole ega saagi olla õiguspärast ootust, et talle võimaldatakse igavesti ja ilma piiranguteta talle mittekuuluva teemaa kasutamist kauplemispinnana, ning seetõttu ei saa siinkohal rääkida ka äärmuslikust ettevõtlusvabaduse piiramisest.

Ettevõtlusvabadus ei ole absoluutne ja on alati seotud äririskidega. Vastustaja ei ole diplomaatilistele sõidukitele parkimiskohtade loomisel teinud Laia tänava kinnistuomanikele, seal elavatele elanikele ja seal tegutsevatele ettevõtetele põhjendamatuid erandeid. Parkimiskohtade rajamisel lähtuti põhimõttest, et parkimiskohad asuksid VF saatkonna konsulaarosakonna läheduses ja ühel tänavalõigul kahe ristmiku vahel. Seetõttu ei vasta tõele kaebaja väide, et kaebajal ei ole võimalik sarnaselt teistele vanalinnas restorani pidavatele isikutele suveperioodil kasutada restoranile väga olulist väliterrassi.

Lai tänava samal lõigul asub näiteks kohvik Noorus (Lai 10), mille ette pole samuti võimalik väliterrassi paigaldada. Kaebaja selgitab, et tema väliterrass ei võta ruumi enam kui paar parkimiskohta, kuid tagab kaebaja restoranile konkurentidega võrdsel alustel tulu saamise võimaluse. Juhul, kui vastustaja rahuldaks ilma kaalutlusõigust rakendamata kaebaja taotluse, tekkiks ebavõrdne konkurents näiteks kohvikuga Noorus, kus ei oleks jätkuvalt võimalik välisterrassi paigaldada. Kaebaja ei ole aru saanud, et kõiki huvisid kaaludes (ettevõtlusvabadus, asukohariigi kohustus tagada saatkondade toimimine, liiklusohutuse tagamine) ja ühtegi huvi riivamata ei ole Tallinna vanalinna piiratud ressursi tingimuses võimalik liikluskorraldust tagada.

Liikluskorralduslikult pole võimalik luua kõigile vanalinnas tegutsevatele restorani pidavatele äriühingutele võrdseid võimalusi väliterrasside paigaldamiseks. Kaebaja ei ole Harju Maakohtu kinnistusregistri andmetel Lai tn 6 asuva kinnistu omanik, mistõttu ei piira liikluskorralduslikud muudatused tema omandiõigust ja ning tal on võimalik kolida restoran teise, väliterrassi paigaldamist võimaldavasse asukohta. Kaebaja etteheide, et teda pole ära kuulatud, on paljasõnaline ja väär. Kaebajal on olnud võimalus esitada oma vastuväiteid ja ettepanekuid tänaval kauplemise taotluse menetlemise käigus.

Kaebaja kirjeldas kaebuses tema kauplemise taotluse menetlemisel läbi viidud toiminguid ja seda, millal ja millisel viisil ta vastustajaga suhtles. Vastustaja ei vaidle selles osas kaebajale vastu. Seadus (HMS § 40 lg 2) ei sätesta ärakuulamisele vorminõudeid ega ajalisi piiranguid. Kaebaja sai aru, millistel põhjustel TTA tema taotlust ei kooskõlastata. Seejuures ei oma tähtsust asjaolu, kas kaebaja arvates oli keeldumise põhjuseks Harju tänava rekonstrueerimine või diplomaatiliste sõidukite parkimise probleemid. Kaebajale oli antud võimalus esitada omapoolsed ettepanekud alternatiivsete lahenduste pakkumise näol, kummatigi pole kaebaja neid ettepanekuid esitanud isegi mitte kohtumenetluste käigus.

Kaebuses esitatud väide, mille kohaselt oleks ilmselt võimalik välisriikide parkimiskohtasid Laial tänaval teisiti paigutada või vähendada muid parkimiskohti, on üldsõnaline ja põhjendamata. Taoline kaebaja käitumine viitab üheselt sellele, et tal tegelikult puudub soov esitada omapoolseid alternatiivlahendusi. Ärakuulamise õigus ei ole haldusmenetluses absoluutne. Kaebaja esitas 28.03.2013 vastustajale teabenõude /tl 52/, milles küsis 2013. a välikohviku rajamiseks nõusoleku andmiseks keeldumise põhjusi. Vastustaja selgitas suuliselt põhjuseid ja kuna diplomaatiliste sõidukite parkimiskohtade loomisel oli tekkinud viivitus, anti 17.05.2013 e-kirjaga nr 4.-1/13/58-4 /tl 53/ nõusolek ajutiseks välisterrasside paigaldamiseks (esialgselt kuni 16.06.2013, hiljem pikendati tähtaega kuni 14.07.2013). Teabenõude lahendamise ajal oli vastustajal põhjendatud veendumus, et kaebaja esitab oma vastuväited. Kuna kaebaja oma vastuväiteid, selgitusi ega alternatiivseid ettepanekuid mõistliku aja jooksul ei esitanud arvas vastustaja, et kaebaja on linna kaalutlusi mõistnud ja neid aktsepteerinud.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et vaatamata asjaolule, et kohus on määranud selles asjas teha kohtuotsus avalikult teatavaks 23. aprillil 2014, tuleb Sumire OÜ kaebus HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel hoopis jätta läbi vaatamata. Kohus põhistab oma eelmärgitud seisukohta järgmiselt.

2. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad sama seadustiku § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 2 kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Antud juhul Sumire OÜ esitas halduskohtule kaebuse TTA 12.07.2013 kirjas nr 4.1/13/124-2 sisaldunud keelduva otsuse tühistamiseks ja TTA kohustamiseks kooskõlastama OÜ Sumire välisterrassi rajamine ja kasutamine asukohas Lai tn 6, Tallinn. Kuna kohus leidis, et tühistamisnõue on juba hõlmatud kohustamisnõudega ja kaebaja õigused on kaitstud ka üksnes kohustamisnõude esitamisega, kohus võttis kaebuse menetlusse vaid kohustamisnõude menetlemiseks. Kaebaja kohtu eelmärgitud tõlgendust ei vaidlustanud. Et Sumire OÜ oli esitanud TTA-le taotluse väliterrassi kooskõlastuse saamiseks perioodiks 30. maist 2013. a kuni 31. augustini 2013, kaebus oli esitatud kohtule 12.08.2013 ja kohus võttis kaebuse menetlusse 13.08.2013, siis oli sel ajahetkel kohustamisnõue asjakohane ja teoreetiliselt lahendatav. Teoreetiliselt seetõttu, et kohtumenetluse pikkust arvestades ei oleks kohus jõudnud kaebust lahendada enne 31.08.2013, millise ajani soovis kaebaja väliterrassi paigaldada. Sama 13.08.2013 määrusega kohus jättis rahuldamata Sumire OÜ esialgse õiguskaitse taotluse keelata TTA-l ja teistel Tallinna linna ametkondadel ja Tallinna linnaga õigussuhtes olevatel isikutel kõik toimingud, mis võivad takistada OÜ-l Sumire välisterrassi rajamist ja kasutamist Lai tn 6 asukohas või kohaldada muud kohtu poolt sobivaks peetud esialgse õiguskaitse abinõud. Muu hulgas tugines kohus asjaolule, et kaebajal puudub alates

15. juulist 2013 õigust paigutada talle mittekuuluvale, Lai 6 maja ees asuvale tänavale välisterrassi. Sumire OÜ nimetatud määrust ei vaidlustanud.

3. Pärast 31.08.2013, millise ajani oli kaebaja soovinud välisterrassi rajada/kasutada, ei ole enam võimalik kohustamisnõude rahuldamine. Ammugi ei saaks kohus 23.04.2014 (kavandatud kohtuotsuse tegemise aeg) kohustada Tallinna linna (TTA-t) kooskõlastama OÜ Sumire välisterrassi rajamine ja kasutamine kuni 31.08.2013 aadressil Lai tn 6, Tallinn. Järelikult ei ole OÜ-l Sumire enam võimalik saavutada kaebuse eesmärki – saada luba (kooskõlastus) välisterrassi rajamiseks ja kasutamiseks kuni 31.08.2013 aadressil Lai tn 6,

Tallinn. Niisugune asjaolu peaks olema kaebajale ilmselge, seda enam, et teda esindab menetluses professionaalne õigusabi osutaja - advokaat. Ka vastustaja on oma 01.10.2013 seletuses kaebuse kohta sõnaselgelt märkinud: „Kaebaja on praeguseks ajaks minetanud õiguse kohustada Tallinna Transpordiametit kooskõlastama tema väliterrassi rajamise taotlus ja kasutamine asukohas Lai tn 6, Tallinn, kuna kaebaja taotles väliterrassi kuni 31.08.2013.“ Vastustaja on lisanud ka, et lepingu tähtaeg on möödunud.

4. HKMS § 131 lg 1 ja § 132 lg 1 kohaselt kohus 30.10.2013 määras poolte nõusolekul asi läbi vaadata kirjalikus menetluses, määrates samas ka tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada täiendavaid taotlusi ja dokumente, sh kaebajal kuni 13.01.2014 ja vastustajal vastavalt kuni 28.03.2014. Tulenevalt HKMS § 49 lg-st 1 kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Kui kaebaja pidas TTA keeldumist kooskõlastuse andmisest õigusvastaseks (see on ka kohustamisnõude esitamise eelduseks) ja talle väidetavalt majanduslikku kahju põhjustavaks/põhjustanuks, siis võinuks Sumire OÜ oma nõuet muuta ning esitada vastustaja toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude või koheselt linna vastu kahju hüvitamise nõude, sest selleks ajaks pidi olema kaebajale selgunud, millist kahju väliterrassi mittevõimaldamine perioodil 15.07.-31.08.2013 talle põhjustas. Nagu eelnevalt märgitud, kaebaja selleks antud tähtajal kohtule midagi uut ei esitanud. Sellest tulenevalt puudus ka vastustajal vajadus täiendavaid seisukohti esitada.

5. HKMS § 41 lg 1 kohaselt vaidluse eseme määravad halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt käesoleva seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel kaebusega võib nõuda haldusakti andmist või toimingu tegemist (kohustamiskaebus). Varasemalt kehtinud HKMS § 6 lg 2 p 2 järgi võis kaebusega nõuda sooritamata toimingu sooritamist ehk sisuliselt oli tegemist samasuguse kohustamiskaebusega. Viimatinimetatud sätte osas on Riigikohtu halduskolleegium 06.03.2001 otsuse p-s 1 haldusasjas nr 3-3-1-2-01 tõdenud, et kohus peab sellise kaebuse rahuldama, kui vastustaja on kohustatud sooritama toimingu, kaebuse esitajal on õigus nõuda toimingut vastustajalt, toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel sooritatud ja ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt õigus toimingule võiks olla ära langenud. Arvestades käesoleva kaasuse asjaolusid ja eeltoodud Riigikohtu seisukohta, on ilmne, et halduskohus ei saaks täna enam kuidagi rahuldada Sumire OÜ kohustamiskaebust. Kuivõrd kaebaja ei ole oma nõuet muutnud ja kohus ei saa ise nõuet muutma hakata, et see oleks menetletav (teha otsust nõude kohta, mida ei ole kaebuses esitatud), praeguse nõudega ei ole aga võimalik saavutada seda kaebuse eesmärki, mis oli kaebajal möödunud suvel kohtusse pöördumisel, siis tulebki kaebus jätta läbi vaatamata.

6. Kohus tõlgendab kaebaja niisugust ükskõiksust sellega, et kaebaja on tänaseks kaotanud huvi oma kaebuse menetluse vastu. Kohtu hinnangul seda võis põhjustada esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine nii käesolevas asjas kui ka seonduvas haldusasjas nr 3-13-1547 (viimatinimetatud asjas jättis kaebaja ka kaebuse puudused kõrvaldamata ja seetõttu kohus 01.10.2013 tagastas kaebuse Sumire OÜ-le läbivaatamatult), samuti Tallinna linna seisukohad vastuseks käesolevale kaebusele.

Samas kohus leiab, et praeguse kaebuse läbi vaatamata jätmine on Sumire OÜ-le menetlusökonoomiliselt isegi soodsam, kui jätkata perspektiivitu nõude menetlust. Nimelt näeb HKMS § 155 lg 6 ette, et kaebuse läbi vaatamata jätmisel on sama seadustiku §-s 43 sätestatud tagajärjed. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. HKMS § 155 lg 1 kohaselt kaebuse läbi vaatamata jätmise määruses märgitakse võimaluse korral, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu. Seega kaebajal on õigus vajadusel esitada halduskohtule uus kaebus seoses sama keelduva toiminguga ning taotleda kas vastustaja toimingu õigusvastasuse tuvastamist (vt selles osas kaebeõiguse piiranguid - HKMS § 45 lg 2) või koheselt kahju hüvitamist (tuvastusnõue on hõlmatud kahju hüvitamise nõudega). Niisuguste nõuete esitamiseks ei oleks kaebetähtaeg möödunud. Järelikult ei ole kaebaja kaotanud õigust esitada kohtule neid nõudeid, mida ta jättis esitamata (jättis nõude muutmata) käesolevas menetluses.

7. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 4 kaebaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Samas tuleneb eelmärgitud sättest, et kaebajal tuleb üldjuhul kanda ka vastaspoole menetluskulud. HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid, kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid aga kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Nende esitamata jätmisel menetluskulusid välja ei mõisteta. Antud juhul jääb Sumire OÜ kaebus läbi vaatamata. Tallinna linn ei ole omapoolset menetluskulude nõuet ettenähtud tähtajal (kuni 28.03.2014) ja korras esitanud. Seega kohus vastavalt HKMS § 109 lg-le 2, § 158 lg-le 5 ja tulenevalt §-st 178 leiab, et poolte võimalikud menetluskulud peavad jääma nende enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hurma Kiviloo Kohtunik