1-14-989/18 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-989

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 27. märtsi 2014

määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu

Vitali

Puzanovi

(Puzanov)

määruskaebus

RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 27. märtsi 2014 määrus jätta muutmata ja süüdimõistetu Vitali

Puzanovi määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

1. Vitali Puzanov tunnistati Pärnu Maakohtu 24.01.2002 kohtuotsusega süüdi KrK § 15 lg 2 -

§ 100; § 101 p 8; § 141 lg 2 p 1; § 185 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 13 aastat vangistust.

Karistuse kandmise algus 07.09.2001 ja lõpp 06.09.2014.

Viru Maakohtu 27.03.2014 määrusega jäeti V. Puzanov tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

vabastamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu

2. Maakohus leidis, et süüdimõistetu V. Puzanov ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamisele, põhjendades seda järgnevalt.

2.1 V. Puzanovit on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Käesoleval ajal kannab pikaajalist

(13 aastat) vanglakaristust muu hulgas raskete I astme isikuvastaste kuritegude eest: tapmise

katse, tapmise eest. Kuriteod pani V. Puzanov toime joobes ja raskendatavatel asjaoludel.

Varasemalt oli V. Puzanov karistatud isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, millega

ettevaatamatusest põhjustati inimese surm.

2.2. Maakohtu hinnangul ei asunud V. Puzanov, vaatamata varasematele karistustele

paranemise teele ning jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma

eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline

käituma seaduskuulekalt.

2.3. Samuti leiab maakohus, et toimepandud vägivaldse isikuvastase kuriteo asjaolud, mille

tõttu tekkis oht inimese elule on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse

lahendamisel kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Piirangud, mis on seotud

kriminaalhoolduse kohaldamisega, ei ole maakohtu hinnangul piisavad, et süüdimõistetu

ohtlikkust ühiskonnas alandada.

2.4. Maakohus leiab, et kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud nagu

distsiplinaarkaristuste puudumine, õppetöös, tööhõives ja sotsiaalprogrammides osalemine ja

vabanemisel elukoha olemasolu ei ole piisavad õigustamaks kinnipeetava vangistusest

ennetähtaegset vabastamist. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab

tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski.

2.5. Lisaks viitab maakohus V. Puzanovi varasemale alkoholi liigtarvitamise probleemile ning

leiab, et V. Puzanovil võib tagasilanguse perioode olla, mida võib pidada uue kuriteo

toimepanemise riskifaktoriks.

2.6. Maakohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel

(kindel elukoht ja lähedaste tugi) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning

toimepandud kuriteo asjaolusid. V. Puzanovil oli ka enne kuriteo toimepanemist elukoht, kuid

see ei takistanud tal toime panemast kuritegu.

2.7. Maakohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus

eeskätt isiku poolt toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo

raskust arvestades ei ole V. Puzanovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal

põhjendatud.

2.8. Eeltoodu alusel ja arvestades V. Puzanovi poolt toimepandud kuritegude arvukust,

ohtlikkust ja asjaolusid, on maakohus seisukohal, et V. Puzanovi tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel

saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas

karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

3. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V. Puzanov, taotledes

maakohtu määruse tühistamist ning süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.

3.1. Määruskaebuses esitatu kohaselt ei ole maakohus teinud õigeid järeldusi. Määrus on

koostatud lünklikule ning vastuolulisele informatsioonile tuginedes. Süüdimõistetu

V. Puzanov leiab, et tema puhul ei ole tegemist kõrgohtliku isikuga. Ta on läbinud mitmeid

kursusi, sotsiaalprogramme ja lõpetanud kooli. Tema poolt suuliselt väljendatud hoiakud ja

väärtused on kooskõlas ühiskonnas aktsepteeritud normidega, samuti on tema käitumine

vangistuse ajal olnud eeskujulik – järgib kehtestatud reegleid. Vanglateenistuse ametnikesse

ning kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt.

3.2. Süüdimõistetu V. Puzanov leiab, et maakohtu määrus on vastuolus KarS § 76 lg-s 3

tooduga, mille kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi,

mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Määruskaebuse kohaselt on kohus lähtunud vaid süüdimõistetu minevikust.

3.3. Süüdimõistetu väljendab soovi ja motivatsiooni kuritegelikust elust loobumiseks. Ta on

karistuse kandmise aja jooksul tõestanud, et on asunud paranemise teele. Samuti teinud õiged

järeldused oma minevikus tehtud vigadest ning oma käitumisega näidanud, et need järeldused

on õiged.

3.4. Eeltoodust tulenevalt leiab V. Puzanov, et maakohtu määrus on tehtud ennatlikult ning

kohus ei ole analüüsinud kõiki asjaolusid.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub maakohtu määruses

esitatud seisukohtade ja põhjendustega ning leiab niisamuti, et V. Puzanovi vangistusest

tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu

tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud KarS § 76 lg-s 3

sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus

nõustub nendega täielikult ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib

ringkonnakohus järgnevat.

5. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks

saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et V. Puzanovit ei ole

põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus arvestab

süüdimõistetut iseloomustavaid positiivseid asjaolusid (motivatsioon õiguskuulekaks eluks,

vangistuses sotsiaalprogrammide läbimine, vabaduses kindel elukoht, võlgade puudumine),

kuid siiski ei kaalu need käesoleval ajal üles neid asjaolusid, mis tema ennetähtaegset

vabastamist ei toeta. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et distsiplinaarkaristuste puudumine

ei saa olla automaatselt kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise aluseks.

6. Nimelt, ringkonnakohus on samaselt esimese kohtuastmega seisukohal, et kuriteo

toimepanemise asjaolud ning süüdimõistetu varasem elukäik ei võimalda tema tingimisi

ennetähtaegset vabastamist.

7. Kuriteo toimepanemise asjaoludel ja isiku süü suurusel on ennetähtaegse vabastamise

küsimuse lahendamisel suur kaal. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on alati

kriminaalpoliitiline otsus ning kohtul on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus raske

kuriteo toimepannud isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda. V. Puzanov kannab

käesolevat vanglakaristust kahe raske kuriteo toimepanemises – tapmiskatse ning tapmine.

Sellest järeldab ringkonnakohus samaselt maakohtuga, et süüdimõistetu suhtes ei vasta seni

kantud karistus tema poolt toimepandud kuriteo raskusele, pidades silmas nii tapmiskatset kui

tapmist ning tema vabastamine oleks veel ennatlik. Seejuures ei oleks V. Puzanovi

ennetähtaegne vabastamine antud juhul kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega ning see

riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet.

8. Kogumis muude asjaoludega ei võimalda süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ka

tema varasem elukäik. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine piisavalt asjaolusid, mis veenaksid

kohut selles, et käesoleval ajal suudaks V. Puzanov vabaduses käituda õiguskuulekalt. Ka

V. Puzanovi väited, et ta on aru saanud oma tegude keelatusest, kahetseb ja omab realistlikke

eesmärke tuleviku osas, ei ole kohtule veenvad. Kriminaalkorras on V. Puznovit karistatud

viiel korral. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, ning võib asuda seisukohale, et

kinnipeetav ei ole teinud eelnevatest karistustest põhjapanevaid järeldusi, mistõttu on jäänud

saavutamata karistuse eesmärk. Selliste iseloomustavate andmete puhul puudub kohtul

süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest. Seega tuleb

V. Puzanovil jätkata karistuse kandmist.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuses toodud argumendiga, mille

kohaselt ei ole maakohus piisavalt arvestanud kinnipeetava isikut, vaid omistanud liiga suure

tähtsuse tema varasemale elukäigule. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et isikut, keda

on varasemalt kriminaalkorras 5 korral karistatud ning kes kannab reaalset vangistust raske I

astme isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, ei ole kindlasti võimalik hinnata ilma tema

varasemat elukäiku arvestamata.

9. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt

karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta

üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest

tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. V. Puzanovi puhul ei esine selliseid

veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku

tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 3 alusel eelkõige kogutud materjali

hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne.

10. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele

õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik

peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kolleegiumi hinnangul

on maakohus V. Puzanovi kuritegude toimepanemise riskitegureid põhjalikult analüüsinud

ning leidnud, et V. Puzanovi ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne

oluliselt riivatud ning tema, kui raske I astme isikuvastase süüteo toime pannud isiku

vabastamine ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

11. Tulenevalt eelmärgitust leiab ringkonnakohus, et V. Puzanov tuleb jätta vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamata. Sellest lähtuvalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg

1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Mati Kartau Tiit Lõhmus