4-14-2407/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-14-2407

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

27. märtsil 2014.a, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-14-2407 (2330,14,001783) Väärteoprotokolli number AB1179739 Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljubov Makarenkova Tõlk Irina Ogurova Väärteoasi Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik G.R isikukood xxx, elukoht xxx, VF kodanik, emakeel – vene keel, ei tööta. Kohtuväline menetleja

Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva. Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik G.R –

Kohtuvälise menetleja esindaja - Politsei-ja Piirivalveameti

Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino

RESOLUTSIOON

Juhindudes v

lg 1 päärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 st 1 ja §-dest 108-111 kohtunik : otsustas

Tunnistada G.R süüdi .a mootorsõiduki juhtimise eest vastava 26.03.2014

kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta, olles isik, kes oli eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, so liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks 15 (viisteist) päeva aresti.

Karistuse alguseks lugeda 26.03.2014.a kell 22.50.

VTMS § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama

Viru Maakohtule Narva kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, so märtsist 2014.a. Kui ettenähtud tä 28.

htajaks ei teatata soovist

kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates 22. aprillist 2014.a. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtus kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I VÄÄRTEOPROTOKOLLI SISU

G.R-ile heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et 26.03.2014.a kell 22.10 Ida-

Virumaal, Sillamä liikudes Viru pst 8, Sillamäe suunas e linnas, maja Viru pst 2A juhtis

mootorsõidukit VW Golf, registreerimismärk omamata vastava kategooria mootorsõiduki xxx

juhtimise õigust, olles eelnevalt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 19.03.2014 liikluspolitseiniku S P poolt.

II KOHTUISTUNG NING KOHTUS UURITUD TÕENDID

Kohus kuulas kohtuistungil üle menetlusaluse isiku G.R-i ja tunnistaja P M ning avaldas järgmised dokumentaalsed tõendid: isiku kinnipidamise protokolli tl 3, ID kaardi koopia tl 4, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse 26.03.2014.a tl 5, ARK andmed tl 8, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse 19.03.2014.a tl 9, karistusregistri andmed tl 10-11, 28.02.2014.a väärteoprotokolli tl 12, 12.03.2014.a väärteoprotokolli tl 13, 19.03.2014.a väärteoprotokolli tl 14.

III KOHTU PÕHJENDUSED

G.R-i lg 2 poolt liiklusseaduse (edaspidi LS) § 201 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kohus leiab, et G.R-i poo 26.03.2014.a kell 22.10 Idae linnas, Viru lt Virumaal, Sillamä pst 2A M mille kohaselt 26. m mootorsõiduki juhtimine on tõendatud tunnistaja P ütlustega, ärtsil kella 22.10 paiku olles tööl teostasid nad liiklusjärelvalvet Sillamäe linnas. Nad seisid Viru pst ja Pavlovi tänava ristmikul. Nende tähelepanu osutus Volkswagen Golf sõidukile, mis liikus Pavlovi tänavat mööda ja keeras Viru pst le. Antud sõiduk oli varasemalt neile tuttav. Tunnistaja isiklikult -

teadis, et nii kasutaja kui ka sõiduki o

– vennad G.R ei oma juhtimisõigust. Seetõttu manik sõites mööda ta vaatas väga tähelepanelikult inimest, kes oli roolis. Kuna see vahe, mis oli sõidukite vahel, oli väga väike, siis oli selgelt näha, et juhiko juht ja juhi kõrval istub kaasr hal istub eisija. Juhil oli kerge kevadjope seljas. Nad keerasid ringi ja panid vilkurid tööle, sõiduk peatus Viru pst maja 2 juures. Sõiduk hakkas kõikuma. Nad kohe said aru, et juht üritab ümber istuda ja siis tulid kohe auto ette. Autos oli 3 inimest. Tunnistajale annab aluse kindlalt väita, et mootorsõidukit juhtis menetlusalune isik G.R-i riietus, mis tal oli seljas. Alekseil oli selline kerge jope seljas, aga vennal oli mitmevärviline kampsun seljas. G.R-i vend paiknes kaasreisija esiistmel. J istus kaasreisija istmel juhi taga tagaistmel.

Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-82-09 tuleneb, et KrMS § 61 lg 1 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu, seega peavad kohtuvälise menetleja ütlused olema ilma igasuguste eelhinnanguteta kohtulikule hindamisele avatud võrdselt kõigi muude väärteoasjas kogutud tõenditega. KrMS § 61 lg 1 ei välista tõendite hindamise tulemusena erinevate tõendite omavahelist astmestamist, vaid keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, ilma neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda.

Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja P M ütluste usaldusväärsuses, kuna need on detailsed, vastuoludeta ning kohtuliku uurimise käigus ei selgunud, miks peaks tunnistaja olema huvitatud tegelikkusele mittevastavate ütluste andmisest. Tunnistaja ütluste usaldusväärsust kinnitab see, et tema ütlused on kooskõlas teiste kohtu poolt kohtulikul uurimisel avaldatud ja kohtu jaoks usaldusväärseks peetavate tõenditega ning need on ka eluliselt usutavad.

Nimelt haakuvad

tunnistaja ütlustega, mille kohaselt oli tegemist tumedat värvi Volkswagen Golfiga, ARK-i andmed (tl 8), mille kohaselt on G.R sõiduki Volkswagen Golf omanik ning tegemist on musta värvi sõidukiga registreerimismärgiga Samuti nähtub karistusregistri xxx.

andmetest, et G.R-i on varasemalt korduvalt karistatud nii

- kui ka väärteo kriminaalkorras, mis on samuti kooskõlas tunnistaja ütlustega, mille kohaselt on ta mitmel korral

G.R-iga kohtunud tööl. Samuti kinnitab tunnistaja ütluste tegelikkusele vastavust sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 26.03.2014.a (tl 5), mille kohaselt Ida prefektuuri Narva patrullpolitseinik D R m

võttes arvesse, et G.R juhtis 26. ärtsil 2014.a sõidukit VW Golf 3 registreerimismärgiga xxx ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et juhil puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus otsustas kõrvaldada G.R-i sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 punkti 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria sõiduki või trammi juhtimisõigus alates 26.03.2014.a kell 22.10 kuni vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse saamiseni.

Kohus leiab seega, et M

käesoleval juhul on tunnistaja P ütlustega piisavalt tõendatud see, et

mootorsõidukit juhtis just menetlusalune isik ning mitte tema kaksikvend ega menetluse käigus tuvastamata jäänud isik Ž tunnistaja ütluste . Kohtule annab aluse asuda sellisele seisukohale see, et kohaselt ei olnud autode vahe kui nad üksteisest möödusid mitte rohkem kui 2 m ning vendadel

G.R G.R kerge jope, aga vennal olid seljas täiesti erinevad riided: mitmevärviline kampsun, mille ääred olid tumedad ja kampsuni eesosa oli heledat värvi. Nimetatud tunnistaja ütlused on kooskõlas isiku kinnipidamise protokolliga (tl 3), mille k ärtsil ohaselt 26. m 2014.a Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik D R juhindudes VTMS § 46, § st 49 ja § ärtsil -dest 44- - -st 51 on kinni pidanud G.R-i 26. m

2014.a kell 22.50 ning menetlusaluse isiku kirjelduse kohaselt olid tal jalas musta värvi püksid, krossid ja seljas spordijope. Isik oli tuvastatud väärteoprotokolli kohaselt ID kaardi nr xxxxx alusel (tl 4).

Seda, et tunnistaja ei saanud eksida selles, et mootorsõidukit juhtis G.R ja mitte tema vend kinnitab kohtu hinnangul ka see, kus need isikud pärast seda, kui politsei oli nad kinni pidanud paiknesid. Nimelt tuleneb tunnistaja ütlustest, et G.R-i vend oli kaasreisija esiistmel, J istus kaasreisija istmel juhi taga tagaistmel ja menetlusalune isik oli kaasreisija tagaistmel ning juhiistmel ei istunud sellel hetkel mitte ühtegi isikut. Kui mootorsõidukit oleks juhtinud G.R-i ud isik liikuma vend, siis oleks pidanud mootorsõidukis eesoleval kõrvalistmel viibin tagaistmele, et menetlusaluse isiku vend saaks istuda kõrvalistmele. Kohus leiab, et selline istekohtade vahetamine on suurema ajakuluga ja ei oleks seega jäänud tunnistajale märkamata, arvestad

itsid kohe auto ette. es seda, et kohtuvälise menetleja ametnikud sõ

Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt ta ennast süüdi ei tunnista ning teatas, et ta jäi lihtsalt magama sõiduki tagaistmel, siis teda tõugati külje peale ja öeldi, et Ljoha neil on probleemid, neid peatas politsei. Kohe tulid nende juurde politseinikud ja öeldi talle seda, et tema olevat olnud roolis sellepärast, et sõiduk kuulub temale. Järsku politseinikud otsustasid, et juhiistmelt istus ta ümber tagaistmele. Teda ei kuulatud selle kohta, et ta ei istunud roolis. Politseinikud kohe ütlesid talle, et eespool istusid kaks inimest kakskikud ja nad ongi vennaga kaksikud. Nad konkreetselt väidavad, et ta istus roolis, aga tegelikult nad on vennaga väga sarnased. Kolmas kaasreisija, kes oli nendega kaasas, ta kaugelt meenutab ka neid kehaehituse järgi. Ta tahab ka märkida seda, et oli pime aeg ja kuidas nad võisid neid näha ta ei saa sellest aru. Kolmas isik, kes oli autos oli Jevgeni, ta ei oska perekonnanime öelda. Ta teab teda nagu Sillamäe elanikku. Tagaistmel Ž tõukas teda. Ta ei saa täpselt öelda, kes teda tõukas, sest ta ei tea, kuid Jevgeni ütles, et neil on probleemid.

Tulenevalt Riigikohtu 20.03.2013.a otsusest nr 3-1-1-26-13 ei saa kohus isikulise tõendiallika ütlustele tugineda valikuliselt, vaid peab andma hinnangu tõendiallika usaldusväärsusele tervikuna. Kohus leiab, et menetlusalune isik G.R ei ole tõendiallikana usaldusväärne ning tema ütlused tuleb tõendikogumist tervikuna välja jätta. Kohtule annab aluse asuda sellisele seisukohale see, et tema kohtuistungil antud ütlused on omavahel vastuolus. Nimelt on ta kohtuvälise menetleja esindaja k ,

üsimusele, kes teda tõukas autos selgelt vastanud, et tagaistmel Ž tõukas teda, kuid paar küsimust hiljem on juba öelnud, et ta ei saa täpselt öelda, kes teda tõukas, sest ta ei tea. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku poolt selliste tegelikkusele mit tevastavate ütluste andmise eesmärgiks on vältida karistust toimepandud väärteo eest. Samuti annab aluse pidada menetlusaluse isiku ütluseid ebausaldusväärseks see, et need on vastuolus kohtu jaoks usaldusväärseks peetud tunnistaja P M ütlustega.

Kohus leiab seega, et tunnistaja P M , ütlustega sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega

26.03.2014.a (tl 5) ja ARK andmetega (tl 8) on tõendatud see, et G.R juhtis väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas mootorsõidukit VW Golf, registreerimismärgiga xxx.

Seda, et G.R oli mootorsõiduki juhtimisel kõrvaldatud tõendab sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 19.03.2014.a (tl 9), mille kohaselt Ida prefektuuri liikluspolitseinik S P arvesse võttes, et G.R juhtis 19.03.2014.a sõidukit VW Golf registreerimismärgiga xxx ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et puudub juhtimisõigus otsustas kõrvaldada

G.R-i sõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 punkti 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria sõiduki või trammi juhtimisõigus alates 19.03.2014.a kell 15:00 kuni juhtimisõiguse saamiseni. Samuti nähtub ARK andmete väljavõttest (tl 8), et G.R-i juhtimisõigus on kehtetu. Seega täitis G.R enda tegevusega liiklusseaduse (edaspidi ) LS § 201 lg 2 objektiivse koosseisu.

Kohus leiab, et G.R KarS pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et menetlusalune isik teadis, et tal puudub

juhtimisõigus ja et ta oli mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning möönis seda. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et G.R on talle süüks arvatud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis on kohus seega seisukohal, et väärteoasjas avaldatud ja kohtu jaoks usaldusväärseks peetud tõenditega on tõendamist leidnud see, et G.R pani toime

LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

G.R-ile

mõistetav karistus

LS § 201 lg 2 järgi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga KarS § 4 .

8 kohaselt kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Vastavalt kar -11) on menetlusalust isikut varasemalt korduvalt karistatud istusregistri õiendile (tl 10 nii kriminaalkorras kui ka väärteokorras, sh liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et G.R-i

ei ole võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, s. o rahatrahviga saavutamaks karistuse eripreventiivset eesmärki, sest talle määratud rahatrahvid ei o

. le ära hoidnud tema poolt uute väärtegude toimepanemist ning ta ei tööta

Kohtuvälise menetleja esindaja palus kohtuistungil karistada arestiga 25 päeva G.R-i ,

kuna ta viimase kuu jooksul juba neljas kord rikub liikluseeskirju. Kohus avaldas kohtuistungil G.R-i s protokollid: uhtes tehtud järgmised väärteo 28.02.2014.a väärteoprotokolli (tl 12), 12.03.2014.a väärteoprotokolli (tl 13), 19.03.2014.a väärteoprotokolli (tl 14). Kohus leiab, et need väärteoprotokollid tuleb jätta tõendikogumist välja, kuna nad ei oma mingit tõenduslikku väärtust käesolevas väärteoasjas ning neid ei ole võimalik ka arvestada G.R-ile karistuse mõistmisel, kuna menetlusalusele isikule eelpool nimetatud väärteoprotokollides ette heidetud väärtegude kohta ei ole käesoleva otsuse tegemise ajaks tehtud jõustunud otsuseid ning seega pole teada, kas G.R mõistetakse nendes talle ette heidetavates s eks. väärtegude süüdi või õig

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et süüdistatavale konkreetse karistuse valimiseks tuvastatakse sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes järgnevalt süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11 Kohus leiab, ).

et G.R-i on põhjendatud käesoleval juhul karistada arestiga keskmääras, s.o 15 päeva aresti, kuna puuduvad nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. Menetlusaluse isiku süüd suurendab see, et teda on varasemalt karistatud mitmete väärtegude toimepanemise eest, sh

2010.a samalaadse väärteo toimepanemise ees , kuid karistusregistrist nähtuvalt ei ole teda t

varasemalt karistatud väärteo toimepanemise eest arestiga ning seega peab kohus võimalikuks karistada teda keskmääras oleva arestiga 15 päeva. Vastavalt isiku kinnipidamise protokollile (tl 3) oli G.R väärteomenetluse seadustiku ( § 44 lg 1 alusel kinni peetud, edaspidi V™S)

kuna ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid 26. ärtsil 2014.a m kell 22.50 ning nimetatud aeg tuleb lugeda karistuse algusajaks.

VTMS § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik