1-12-5182/23 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Legislator summary
AI generatedseptembri 2012.a. Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-12-5182 Pärnu mõistis os süüdi KarS § järgi kvalifitseeritavas süüte ja mõistis karistusena vangistuse kolm kuud, suurendades karistust 28. 11. 2011.a. otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, 4 kuulise vangistuse võrra, liitkaristusena mõistis kohus vangistuse seitse kuud. KarS § 69 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 420 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määras kohus ühe aasta ja kuus kuud. Otsus jõustus
Legislator headnote
AI generated1-12-5182/23 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: Erakorralise ettekande kohaselt N.N alustas karistuse täitmist Tallinna Vangla Paide talituse hooldusalusena. Tema töösoorituskohaks oli Türi Spordiklubideliit, kus ta töötas kokku 40 üldkasuliku töö tundi. N.N-i töösooritus ei kulgenud ilma probleemideta. Kriminaalhooldusametnik on ajakava mittetäitmise eest koostanud kaks kirjalikku hoiatust.
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
22. aprill 2014.a. Kuressaare kohtumaja kriminaalasja number 1-12-5182 Kohtukoosseis Kohtunik
Külli Mõlder Kohtuasi
Ettekande esitaja Tallinna Vangla Kuressaare talituse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne N.N
’ile määratud vangistuse täitmisele pööramiseks
Kriminaalhooldusametnik Ulvi Kuusk süüdimõistetu N.N isikukood XXX ,
menetlustoiming Karistuse täitmisele pööramine
Resolutsioon
1.
0. septembri 2012.a. kohtuotsusega1-12-5182 kohaldatud Tühistada Pärnu Maakohtu 2
N.N’ile määratud vangistusliku karistuse asendamine üldkasuliku tööga ja saata süüdimõistetu N.N sama kohtuotsusega (isikukood XXX , ) mõistetud karistus (190 päeva) e kandmata osa , vangistus kuus kuud , kandma.
Edasikaebamise kord
Määrusele võib esitada määruskaebuse määruse teinud koht
10 päeva jooksul alates määruse ule teatavaks tegemisest.
Asjaolud
20. septembri 2012.a. Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-12-5182 Pärnu mõistis
kohus N.N-i
201 lg. 1
os süüdi KarS § järgi kvalifitseeritavas süüte ja mõistis karistusena vangistuse kolm kuud, suurendades karistust 28. 11. 2011.a. otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, 4 kuulise vangistuse võrra, liitkaristusena mõistis kohus vangistuse seitse kuud. KarS § 69 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 420 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määras kohus ühe aasta ja kuus kuud. Otsus jõustus
06. 10. 2012.
04. 03. 2014 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande
N.N’ile mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. kandmata osa
Erakorralise ettekande kohaselt N.N alustas karistuse täitmist Tallinna Vangla Paide talituse hooldusalusena. Tema töösoorituskohaks oli Türi Spordiklubideliit, kus ta töötas kokku 40 üldkasuliku töö tundi. N.N-i töösooritus ei kulgenud ilma probleemideta. Kriminaalhooldusametnik on ajakava mittetäitmise eest koostanud kaks kirjalikku hoiatust.
Seoses elama asumisega Kuressaarde, on süüdimõistetu alates 16.12.2013 Tallinna Vangla
Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituse kriminaalhooldusalune.
Esmakohtumisel sai N.N-ile tutvustatud võimalikud töösoorituskohad Saaremaal.
Ajakava sai koostatud nii, et kriminaalhooldusalune jõuaks sooritada määratud üldkasuliku töö tunnid tähtaegselt. Kolmepoolse kokkuleppe kohaselt sai valitud üldkasuliku töö soorituskohaks Pähkla Hooldekodu.
06.jaanuril 2014.a. käis kriminaalhooldusametnik koos sooritajaga töökohal Pähkla Hooldekodus, kus juhendaja tutvustas
ÜKT sooritajale tema tööülesandeid. N.N oli nõus tööga alustama järgmisel päeval. Kontrollimisel selgus, et N.N ei ole tööle ilmunud. Töölt puudumise takistavatest asjaoludest eelnevalt ei teavitanud juhendajat ega kriminaalhooldusametnikku. Telefonivestluses väitis hooldusalune, et on haige. N.N lubas töösooritust jätkata 19.jaanuaril. Kokkulepitud kuupäeval ta tööle ei läinud. Tööle mitteilmumise põhjustest ta eelnevalt ei teavitanud. 22.jaanuaril sai kriminaalhooldusametnik kontakti N.N-iga telefoni teel ja kohustas teda tulema kriminaalhooldusse, et anda selgitusi üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise kohta. Süüdimõistetu lubas tulla
kriminaalhooldusametniku vastuvõtule 27. jaanuaril ning esitama vajalikud tõendid terviserikke kohta. Kokkulepitud kuupäeval hooldusalune talitusse ei ilmunud. 03.veebruaril toimunud telefonivestlusel väitis N.N , et viibib Tallinnas uuringutel. Tõendid haiguse kohta lubas ta esitada 18.veebruaril. Registreerimisele ta ei ilmunud, telefon oli välja lülitatud. 20.veebruaril on saadetud N.N-ile kutse ilmuda talitusse 26.02.2014. N.N kutsel märgitud kuupäeval vastuvõtule ei ilmunud. Telefonivestluses selgitas süüdimõistetu, et ei ole kutset kätte saanud kuna viibib mandril tööl. 28.02.2014.a. kokkulepitud kohtumisele hooldusalune taas ei ilmuja telefonile ei vasta. N.N ei ole kriminaalhooldusametnikule esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaksid tema terviseriket ja põhjendaksid ükt ajakavast mittekinnipidamist. Süüdimõistetu ei ilmu registreerimisele kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajal. N.N-i käitumine on vastuolus üldkasuliku töö sooritamise nõuetega. Ettekande esitamise hetkeks on N.N sooritanud 40 üldkasuliku töö tundi. Sooritamata on jäänud 380 töötundi. Üldkasuliku töö tundide tähtaegne sooritamine ei ole tõenäoline.
Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku pöörata karistus täitmisele kuna N.N hoiab kõrvale üldkasuliku töö sooritusest ning ei täida käitumiskontrolli nõuet ilmuda määratud ajal kriminaalhooldustalitusse registreerimisele.
N.N Esitatud taotlusele vastu ei vaielnud. Kohtuistungil antud selgituses on N.N selgitanud, et on lahkunud Kuressaarest, tagasi Järvamaale. Üldkasuliku töö tahtis ta ära teha maiks, kuid ei teadnud, et tähtaeg oli juba aprillis.
Kohtu seisu
koht ja põhjendused KarS § 74 lg. 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt sama seaduse § 75 sätestatule, pikendada katseaega kuni aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
KrMS § 427 lg. 2 vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 5 või 6, § 76 lõike 5 või 6 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.
KrMS § 432 lg. 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.
Süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör välja arvatud käesoleva seadustiku § 417 lõikes 3, § 427 lõikes 2 ja § s 428 sätestatud juhul, ja süüdimõistetu taotlusel - kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus.
Kohus, kuulanud ära protsessiosaliste arvamused, on asunud seisukohale, et taotlus vangistuse ära kandmata osa täitmisele pööramiseks suhtes on põhjendatud ja kuulub N.N rahuldamisele.
N.N ja ei ole teinud ei ole täitnud talle kohtu otsusega pandud kontrollnõudeid üldkasuliku töö tunde Käesoleva ajal on N.N . kahtlustatav mitmes kuriteo episoodis. N.N on vahetanud elukohta, sellest kriminaalhooldustalitust teavitamata ja on jätnud ilmumata määratud ajal registreerimisele.
Eeltoodust tulenevalt võib järeldada, et süüdimõistetu ei soovinud järgida käitumiskontrolli nõudeid ja talle mõistetud karistus kandmata osa 380 tundi üldkasulikku tööd e. 190 päeva vangistust
, tuleb pöörata täitmisele.
Külli Mõlder Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/