1-13-8496/18 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-13-8496

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 22.04.2014.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-13-8496

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Tõlk

Oksana Mametova

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid .M tingimisi enne F tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu .M F (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 15.04.2014.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada .M karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 F

(üks) aasta kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku

järelevalve alla (asukoht: Tartu mnt 85 Tallinn) ning kohustada .M järgima F KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2. Kohaldada .M suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: F

1) pöörduda psühhiaatri poole vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul, läbida alkoholismivastane ravikuur ja esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul;

3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

3. .M-ile määratud katseaja kulgemist arvestada alates kohtumääruse F jõustumisest.

4. .M vabastada määruse jõustumisel. F

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Harju kriminaalhooldusosakonnale ja .M-ile F

.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 21.03.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava .M tingimisi F enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Harju Maakohtu 24.09.2013.a kohtuotsusega tunnistati .M süüdi KarS § 424 järgi ja F karistati teda KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel 9 kuu ja 10-päevase vangistusega.

Karistuse kandmise algus oli 22.09.2013.a ja lõpp on 02.07.2014.a.

F.M kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kolmandat korda kriminaalkorras karistatud auto joobes juhtimise eest. Üks distsiplinaarkaristus. Enne vangistust elas XXX kuuluvas korteris s, peale vabanemist on ema nõus poega enda juurde võtma. Vangla toetab kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaega.

F.M kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav soovib vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt ja asuda elama aadressile XXX. Ema on meelsasti nõus poega ennetähtaegsel vabanemisel enda juurde võtma. Elab üksi. Garanteeritud töökoht puudub. Kinnipeetava ema töötab ja tal on võimalik poega esialgu materiaalselt toetada.

F.M taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Prokuröri abi Triinu Olev edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei toeta

F F .M ennetähtaegset vabanemist. .M on kolm korda kriminaalkorras

karistatud auto joobes juhtimise eest. Enne seda ka varguse ja kuriteost mitteteatamise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkohol ja impulsiivsus. .M on F vabanemisel olemas kindel elukoht ning toetav perekond – ema, kuid viimane oli temal olemas ka kuriteo toimepanemise hetkel. .M iseloomustusest nähtub, et uue kuriteo pani ta F

toime kriminaalhoolduse ajal ning sellesse suhtub ta kui ebaõnne. Samuti nähtub, et isikul on üleolev hoiak ühiskonna suhtes ning varasemat joobesjuhtimise eest kriminaalkorras karistamist peab pigem ebaõnneks. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme, seda just seoses liiklusega. Lisaks lugupidamatust kehtivate normide suhtes kinnitab ka Vanglas talle mõistetud distsiplinaarkaristus keelatud ajal ja kohas sigarettide omamise eest. Seega leiab, et tegemist on isikuga, kes ei ole suuteline katseaja nõudeid täitma ning seaduskuulekalt elama.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

F.M arvamuse, leiab, et .M võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt F vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik .M isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo F toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, praegust karistust kannab mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude toimepanemise soodustavaks teguriks alkohol, peab kohus positiivseks, et kohtuistungil tunnistas

F.M probleeme alkoholiga ning lubas pöörduda vastavale ravile. Välistamaks uusi süütegusid on kohtu hinnangul oluline, et isik oleks aru saanud alkoholi kahjulikkusest ning avaldanud tahet seda edaspidises elus vältida. Probleemi tunnistamine ja sellega tegelemine annab aluse väitmiseks, et .M on vangistuse ajal hakanud järele mõtlema kuritegude F

toimepanemise asjaolude üle ning teinud enda õigusvastasest käitumisest tõsiseltvõetavad järeldused. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on ligikaudu kaks ja pool kuud vangistust, võimaldab kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele 1-aastase katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas .M-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline F edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist.

Pärast vabanemist on kinnipeetaval olemas ka kindel elukoht ning ema toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka .M , saades aru selle vajalikkusest ja F kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa

F.M edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.

Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka Vangla, hinnates uue kuriteo toimepanemise tõenäosust järgneva 2 aasta jooksul 18 %, mis ei ole kõrge näitaja. Kohus usub, et käesolev vangistus on pannud .M mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema F

igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed, ta on enda õigusvastasest käitumisest vajalikud järeldused teinud ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik