1-13-4548/24 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-13-4548

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 22.04.2014.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-13-4548

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid M. tingimisi enne Z tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu M. Z (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 15.04.2014.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada M. karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 Z

(üks) aasta kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Tartu mnt 85 Tallinn) ning kohustada M. järgima Z KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2. Kohaldada M. suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: Z

1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul;

2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

3. M. -ile määratud katseaja kulgemist arvestada alates kohtumääruse Z jõustumisest.

4. M. vabastada määruse jõustumisel. Z

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Harju kriminaalhooldusosakonnale ja M. -ile Z

.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 21.03.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava M. tingimisi Z enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Tartu Maakohtu 16.05.2013.a kohtuotsusega tunnistati M. süüdi KarS § 424 järgi ja Z karistati teda 9-kuulise vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga.

Harju Maakohtu 11.10.2013.a määrusega pöörati täitmisele M. -ile Tartu Maakohtu Z 16.05.2013.a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 9 kuud vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 20.09.2013.a ja lõpp on 20.06.2014.a.

M. kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub Z , et

kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmandat korda. Vangistuse ajal läbis Eluviisitreeningu, kinnipeetav tunnistab oma probleeme ja ilmselt on valmis nendega tegelema.

Distsiplinaarkaristusi kohaldatud ei ole. Enne vangistust elas koos elukaalsaega üürikorteris s

XXX, peale vabanemist suundub samale elamispinnale tagasi. Vangla toetab kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaega.

M. kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, Z et

kinnipeetava suhted elukaaslasega on head ja toetavad. Endiste töökaaslastega on suhted head, peale vabanemist loodab asuda nendega koos uuesti tööle. Negatiivselt mõjuvaid sõpru ei ole. Elukoht peale vabanemist on korralik ühetoaline üürikorter, kus elas koos elukaaslasega ka enne vangistust. Peale vabanemist soovib uuesti asuda tööle firmasse AS XXX, kus töötas ka varem.

Kinnipeetav on seal töötanud pikka aega värvijana. Sissetulekuks oleks koheselt isiku enda töötasu ja ka elukaaslane töötab ning on igati nõus koheselt toetama, nii rahaliselt kui moraalselt.

M. Z taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Prokuröri abi Triinu Olev edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör toetab

M. ennetähtaegset vabanemist. M. on varem kriminaalkorras Z Z karistatud 3 korda. M. on vabanemisel olemas kindel elukoht ning head ja toetavad Z

lähedased – ema, isa, vend ja kaks õde, kaks tütart ja elukaaslane. Samuti on kinnipeetaval võimalus saada tagasi tööle samale töökohale, kus isik töötas enne vangistust – XXX AS metallkonstruktsioonide värvijana. Distsiplinaarkaristusi isiku suhtes kohaldatud ei ole. M.Z on varasemad kuriteod pannud toime sõltuvusprobleemide tõttu, s.o. alkoholijoobes.

Oht panna toime uusi kuritegusid on tõenäolisem alkoholijoobes. Arvestades M. Z

iseloomustust, on ta karistusest õiged järeldused teinud ning tõenäosus, et ta paneb vabaduses viibides toime uusi kuritegusid, on väike. Uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on 22 %. Varasemalt mõisteti isikule viimase kohtuotsuseks üldkasuliku töö tegemine, kuid isik ei täitnud talle mõistetud üldkasuliku töö tunde ning kohtuotsus pöörati täitmisele. Iseloomustusest nähtub, et isik hindab tagant järgi sellist tegevust veaks. Seega leiab, et tegemist on isikuga, kes oleks suuteline katseaja nõudeid täitma ning seaduskuulekalt elama. Tulenevalt M.

Z alkoholiprobleemidest leiab prokurör, et tema suhtes on otstarbekas kohaldada katseajal järgmisi lisakohustusi: KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; KarS § 75 lg 2 p 4 otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks – asuma tööle 3 kuu jooksul vabanemisest alates; KarS § 75 lg 2 p 7 mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

M. arvamuse, leiab, et M. võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt Z Z vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M. isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo Z toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kuigi kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, viibib ta vanglas esimest korda, kandes karistust teise astme kuriteo – mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Võib eeldada, et esmakordne vanglas viibimine on pannud M. Z mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus peab siinjuures oluliseks, et kinnipeetaval vangistuses distsiplinaarkaristused puuduvad. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka käitumise poole, on mõistnud reeglite täitmise vajalikkust ning on suuteline kehtivaid norme järgima. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on ligikaudu 2 kuud vangistust, võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele 1-aastase katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas M. -ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on Z võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholi tarvitamisest.

Pärast vabanemist on M. olemas ka kindel elukoht elukaaslase juures ja elukaaslase Z

igakülgne toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kaasa kinnipeetava edasise elu korraldamisel vastavalt ühiskonnas aktsepteeritavatele hoiakutele ja tõekspidamistele. Samuti arvestab kohus kriminaalhooldusametniku arvamuses märgitut, et endiste töökaaslastega on M.Z suhted head ning peale vabanemist soovib uuesti asuda tööle firmasse AS XXX, kus töötas ka varem.

M. ennetähtaegset vabastamist toetab ka prokurör, samuti vangla, hinnates uue kuriteo Z toimepanemise tõenäosust järgneva 2 aasta jooksul 22 %, mis ei ole kõrge näitaja. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §- le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtunik