1-13-8538/11 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-13-8538

K O H TU MÄ Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

22.04.2014.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-13-8538

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kohtuasi

Vangla esitatud materjalid N.I tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu

N.I (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg,

15.04.2014.a

Tallinn

Liivalaia

kohtumaja,

avalik

kaugkohtuistung

koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada N.I karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Tartu mnt 85 Tallinn) ning kohustada N.I järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks

Eesti

territooriumi

piires

kauemaks

kui

viieteistkümneks

päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2. Kohaldada N.I suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 3)

mitte

suhelda

talle

teadaolevalt

kriminaalkorras

karistatud

isikutega

kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

3. N.I-le määratud katseaja kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

4. N.I vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Harju kriminaalhooldusosakonnale ja N.I-le .

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 25.03.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava N.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 25.09.2013.a kohtuotsusega tunnistati N.I süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti talle KrMS § 238 lg 2 alusel karistuseks 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 23.09.2013.a ja lõpp on 23.05.2014.a. N.I kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Vangistuse ajal läbis kinnipeetav sotsiaalsete oskuste treeningu, kinnipeetavale on antud väljaspool vanglat töötamise luba. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Enne vangistust elas XXX, peale vabanemist suundub nimetatud elamispinnale tagasi. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. N.I kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on töökaaslastega head suhted ja nad otsustasid teda tööle tagasi võtta. Olemas elukoht. Peale vabanemist on võimalik asuda tööle endisesse töökohta XXX. Esialgu toetaks kinnipeetavat elukaaslane. Materiaalne olukord on peres rahuldav. N.I taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Prokuröri abi Triinu Olev

esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab N.I

ennetähtaegset vabanemist. N.I on varem kriminaalkorras karistatud 5 korda. Käesolevat karistust kannab isik joobes juhtimise eest. N.I on vabanemisel olemas kindel elukoht. Nimelt asub isik vabanemisel koos oma elukaaslase, elukaaslase lapse ja ühise lapsega elama üürikorterisse aadressil: XXX. Samuti nähtub kriminaalhooldaja arvamusest, et vabanemisel on isikul võimalik asuda tööle endisesse töökohta XXX. Endise tööandja sõnul tahavad nad anda isikul uue võimaluse, et ta saaks oma eluga edasi minna. N.I iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav tunnistab alkoholist tekitavat kahju ning oma puudulikku probleemilahendamise oskust, mis avaldub peamiselt kainena.

Lisaks nähtub iseloomustusest, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 26 %. Eeltoodust tulenevalt leiab, et tegemist on isikuga, kes oleks suuteline katseaja nõudeid täitma ning seaduskuulekalt elama. Tulenevalt N.I iseloomustusest ja kriminaalhooldaja arvamusest leiab prokurör, et tema suhtes on otstarbekas kohaldada katseajal järgmisi lisakohustusi: KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ja KarS § 75 lg 2 p 4 alusel asuma tööle kohtu määratud tähtajaks või võtma ennast töötuna arvele.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud N.I arvamuse, leiab, et N.I võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik N.I isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimase kohtuotsusega tunnistati N.I süüdi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. N.I on ka varasemalt karistatud analoogse kuriteo eest. Taolised kuriteod viitavad kohtu hinnangul selgelt, et isikul on probleemid sõltuvusainetega. N.I puhul on vangla märkinud, et kuritegude toimepanemise üheks soodustavaks teguriks on olnud ka alkoholi kuritarvitamine. Kohtuistungil ei vaielnud N.I vastu, et tal võisid olla probleemid alkoholiga, kuigi suurt probleemi ei tundunud. Vangla iseloomustuse kohaselt läbis kinnipeetav vangistuse ajal Sotsiaalsete oskuste treeningu ning täitis alkoholiga seonduvalt töövihikut, tunnistab alkoholist tekitatavat kahju.

Välistamaks uusi süütegusid on kohtu hinnangul oluline, et isik oleks aru saanud alkoholi kahjulikkusest ning võimeline sellest vabaduses loobuma. Kuna kinnipeetava suhtes ei ole vangistuse ajal distsiplinaarkaristusi kohaldatud, võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud reeglite täitmise vajalikkust ning on suuteline kehtivaid norme järgima. Arvestades, et kinnipeetava karistusaja lõpuni on ligikaudu 1 kuu vangistust, võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele 1-aastase katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas N.I-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholi tarvitamisest.

N.I ennetähtaegset vabastamist toetab ka prokurör, samuti vangla. Pärast vabanemist on N.I olemas ka kindel eluja töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka N.I , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa N.I edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et käesolev vangistus on pannud N.I mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed, ta on enda õigusvastasest käitumisest vajalikud järeldused teinud ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Kohtunik