4-13-7677/27 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märtsil 2014.a. Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-13-7677 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Väärteoasi M.O kaebus PPA Ida prefektuuri 24.10.2013 otsusele väärteoasjas nr 2440,13,006905 Väärteoasja arutamise aeg 31.03.2014 avalikul kohtuistungil Istungil osalenud isikud

PPA Ida prefektuuri esindaja Meelis Kaev Menetlusalune isik isikukood M.O, xxx, elukoht: xxx. M.O k

aitsja Artur Pärnoja Juhindudes VTMS § 132, § 134, § 135, kohus

O T S U ST A S :

Jätta rahuldamata M.O kaebus ning jätta muutmata Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 24.10.2013 13,006905, otsus väärteoasjas nr 2440, millega temale Liiklusseaduse 242 lg 1 alusel . § määrati rahatrahv 15 trahviühikut s.o. 60 eurot

Rahatrahv tasuda ja jooksul jast

3 kuulise tähta alates kohtuotsuse jõustumise tähta Rahandusministeeriumi arvele

EE 891010220034796011 SEB pangas või arvele EE 932200221023778606 Swedbank, märkides viitenumbri 10220135257459 selgituseks M.O nr 4-13-7677 rahatrahv.

Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus. Kohtuotsus on Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantse tutvumiseks kättesaadav 23.04 leis .2014.

KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID ja JÄRELDUSED:

Kohus uuris kogutud tõendeid juhindudes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi järjekindlast praktikast, mille kohaselt tuleb kohtul kaebuse esitamise korral arutada väärteoasja täies ulatuses

( 3-1-1-46-13). ab ovo põhimõttel Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo vanemväärteomenetleja otsusega

24.10.2013 kvalifitseeriti M.O poolt Liiklusseaduse § 39 lg 1 sätete

rikkumine s.o. M.O

juhtis mootorsõidukit ja enne manöövri alustamist ei andnud suunamärguannet, sõitis Järve küla poolt Pärna tänava suunas mööda Mõisa tänavat.

Mõisa tee 3, kaupluse Maxima juures ootamatult keeras paremale ning parkis kaupluse juures olevale parkimiskohale, andmata enne manöövri sooritamist suunamärguannet.

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 24.10.2013 otsusega M.O-le määrati väärteoasjas nr 2440, § 13,006905, Liiklusseaduse 242 lg 1 alusel rahatrahv 15 trahviühikut s.o. 60 eurot. Menetlusalune isik vastulauset ei esitanud. väärteoprotokollile Vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esinenud.

Kohus uuris väärteoprotokolli tlk. 39-40 nr. AB 1255964 03.10.2013(tlk 39-40), millest nähtub, et väärteoprotokoll

M.O kohta koostati 03.10.2013 selles, et ta 03.10.2013 kell 12.25 juhtis mootorsõidukit Mõis Järve xxx a tee maja nr. 3 suunas Kohtlalinnas ja enne manöövri alustamist ei andnud suunamärguannet. Juht juhtis sõidukit, sõitis Järve küla poolt Pärna tänava suunas mööda Mõisa tee tänavat. Mõisa tee 3 kaupluse Maxima juures ootamatult keeras paremale ning parkis kaupluse juures olevale parkimiskohale. Enne manöövri alustamist ja manöövri sooritamisel juht ei andnud suunamärguannet.

Juht rikkus LS § 39 lg 1 sätteid s.o § 39. Juhi märguanded

(1) Juht peab andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist. Suunatulemärguanne peab jätkuma manöövri ajal ja tuleb lõpetada kohe pärast manöövrit, käega märguande andmise võib lõpetada vahetult enne sõidu alustamist, manöövrit või sõiduki peatamist. Juht peab pärast suunamärguannet veenduma, et talle antakse teed ja et sõidu jätkamine on ohutu.

Väärteoprotokollis kvalifitseeriti rikkumine LS § 242 lg 1 järgi s.o

§ 242. Mootorsõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine -

-

(1) Mootorsõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse § –203, § –207, § des 209, 211 ja 212, § –219, § – -des 201 -des 205 - -des 214 -des 221 224 või § –241 sätestatud väärt – -des 226 eokoosseis, karistatakse rah

atrahviga kuni 50 trahviühikut. Väärteoprotokolli koostamisel võimaldati M.O juhtunu kohta anda seletus omakäeliselt. Isik kirjutas, et sai väärteoprotokollist aru, kuid leidis, et see ei ole koostatud õigesti ja kõik temal olevad materjalid esitab uurimisorganitele.

M.O Väärteomenetluse käigus mingeid tõendeid kohtuvälisele menetlejale ei esitanud. Samuti keeldus isik ütluste andmisest, mida kinnitab tlk.41 vormistatud menetlu xx.xx saluse isiku ülekuulamisprotokoll ja protokolli lõpus menetleja politseiametniku ja tõlgi allkirjadega kinnitus. Kohus märgib, et ei ole soovinud koheselt kasutada võimalust esitada M.O temale süüksarvatud rikkumist ümberlükkavaid selgitusi ega omapoolseid olemasolevaid või kogutud

tõendeid selle rikkumise toimepanemise asjaolude kohta.

Väär eoprotokollist nähtub, et otsus väärteo kohta on kättesaadav t

03. 11.2013. Väärteoprotokolli koostamisel osales tõlk.

Kohus juhindub VTMS § 69 lg 6 :

Väärteoprotokolli lõpposas (pöördel lehekülje esimene lause) märgitakse,

menetleja juures ning tutvuda kohtuvälise väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Vastulauset M.O tema poolt esitanud ei ole. kohtuvälisele menetlejale Samuti pole esitatud tõendeid vajalikuks esitada väärteo mida menetlusalune isik peab toimepanemise asjaolude selgitamiseks. Väärteoprotokoll ei ole käsitatav tõendina, v.a juhul, kui protokollis sisalduvad näiteks menetlusaluse isiku või tunnistaja ütlused. Analoogiliselt kriminaalmenetluses koostatava süüdistusaktiga kujutab väärteoprotokoll endast üksnes süüdistusfunktsiooni kandja veendumust koos põhistustega, et toime on pandud väärtegu (vt RKKKo nr 3-1-1-105-03, p 8 ja nr 3-1-1- 101-03, p 6.1). Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal, s.o kohtuvälisel menetlejal (vt RKKKo nr 3-1-1-105-03, p 6).

Käesolevas väärteoprotokollis kajastatud menetlusaluse isiku omakäelised ütlused kohtu hinnangul menetlusaluse isiku seisukohta rikkumisega nõustumise või mittenõustumise kohta ei kajasta. Menetlusaluse isiku seisukoht on väljendatud üksnes hinnanguna protokolli ebaõigesti koostamise kohta kuid konkreetseid puudusi kogu kohtuvälise menetluse kestel tema poolt ei nimetata.

M.O esitas eelnimetatud otsuse peale kaebuse

, milles taotles otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist. Kaebuse esitaja leiab, et väärteoasjas puuduvad tõendid menetlusaluse isiku süü kohta.

Kohus uuris menetlusaluse isiku poolt kohtule edastatud videosalvestist (salvestis mälupulgal, mida vaadati kohtuistungil kaitsja arvuti vahendusel)

VTMS § 31 lg 1 1

sätestab, et kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on - , võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad:

1) salvestise seos väärteoasjaga; 2) millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud;

3) väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. [RT I, 06.07.2013, 3 - 16.07.2013] jõust. M.O sõiduautosse paigutatud videoregistraatori v nähtub, et ideosalvestiselt M.O juhtimisel sõidukis toimub videosalvestamine, kus juht manöövri sooritamise ajal ja samaaegselt

sirutab roolil vasaku käe sõrmi. Sõiduk peatub parklas, M.O juhipoolse väljub kilekotiga sõidukist, seejärel istub sõidukisse tagasi ja sõidukiakna juurde tuleb politseiametniku vormiriietuses politseiametnik xx xx ja algab vestlus politseiametniku

ja sõidukijuhi vahel. Kohus leidis, esitatud et tõendiga ei ole võimalik tõendad uhi poolt esitatud väidet, a j et,

Tegemist on M.O lülitas suunamärguande sisse enne manöövri alustamist. tõendiga, mis sõidukijuhi rikkumist ei välista Videosalvestiselt ei ole näha võimalik

. ega

eristada suunatule kangi liikumist ega suunatulede n. või selle asendi muutmist eelkõige ö seisundit, põlema hakkamist või kustumist õiduki s nähtavad . S uunatuled videosalvestisel ei ole. Seega suunamärguande õigeaegse sisselülitamise kohta esitatud videosalvestis ei ole kohtukõlblik tõend. Üksnes oletusel põhinevat väidet suunamärguande võimaliku sisselülitamise kohta ei hinda kohus videosalvestise puhul küllaldaselt põhjendatuks.

Seega ei saa antud tõendiga üheselt lugeda tõendatuks, et juht lülitas suunamärguande sisse enne manöövri alustamist. Küll aga on salvestil jälgitavalt ja kuulda, et politseiametnik astunud sõiduki akna juurde selgitas juh sisse ile tema rikkumist s.o et juht enne manöövri alustamist ei lülitanud suunamärguannet. Tulenevalt LS § 39 sätestatust oli juht kohustatud vähemalt 3 sekundit enne manöövri alustamist

juhi poolt või peatumist sisse lülitama märgutule. Eeltoodud tõendist nähtuvalt selle nõude täitmine kohtu järeldusel -

- ei leidnud kinnitust. Kohus uuris tunnistaja, liikluspolitseinik xx xx kohtuistungil, ütlusi millest nähtub, et ta sõitis 3.10.2013 Järve küla poolt linna ja tema ees sõitis juht, kes oli autos üksi ja xxx keeras järsult Maxima parkasse ja jäi seisma. Juht suunamärguannet ei näidanud enne manöövri alustamist, kuigi on kohustatud vähemalt 3 sekundit enne manöövri alustamist näitama suunamärguannet ja see peaks töötama manöövri ajal. Juht seda nõuet absoluutselt ei täitnud. Kohus uuris tunnistaja, liikluspolitseinik xx xx ütlusi, millest nähtub, et koos paarimehega märkas kell 12.24 Mõisa tänava järsult l liigeldes, et tema eesliikuva xx juht sooritas manöövri paremale ja ei andnud suunamärguannet oleks sisse lülitanud suunatule, . Kui juht siis oleks tunnistaja seda ka märganud, kuid manöövri sooritamise ajal märgutuli ei põlenud kuni parkimiseni. Juht on kohustatud märgitule vähemalt 3 sekundit enne manöövri algust sisse lülitama. Paarimees vestles juhiga, kuid juht keeldus korraldustele allumast ja ei soovinud teha koostööd. Temale selgitati korduvalt peatamise põhjust, kuid juht eiras ja irvitas ning nõudis videosalvestust. Juht toimetati ekspertiisi vereproovi võtmisele. Kohtuvälise menetleja teiste ametnike osalemisele väärteomenetluses tunnistajatena KrMS § 66 lg 2 piiranguid ei sea (vt RKKKo-d 3-1-1-43-05, 3-1-1-29-05). Kuna teatud juhtudel võib muude tõendite kogumine osutuda võimatuks, on põhjendatud, et kohtuvälises menetluses kasutatakse tõendina teenistuskohustusi täitnud politseiametnike kaasamisega kohtumenetlusse tunnistajatena.

Tulenevalt VTMS § 313

endiallikana lg 1 on lubatav kohtuvälise menetleja ametnik tõ väärteomenetluses.

Kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja kirjeldanud neid väärteoprotokollis, kiirmenetluse otsuses või hoiatamisotsuses, võib osaleda kohtu või - kaebemenetluses tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta. Kohus uuris menetlusaluse isiku, kaebuse esitaja M.O ütlusi kohtuistungil. Kohtuistungil M.O selgitas rikkumise kohta, et umbes 2 sekundit enne manöövri alustamist lülitas ta sisse suunatule ( protokoll lk. 5 alguses). Juba nimetatud selgitusest ilmneb, et tegemist on rikkumisega LS § 39 lg 1 tähenduses. Kohus hindab nimetatud M.O on vastuolus ütlusi mittetõepäraseks, kuna need tunnistajate xx.xx ja xx.xx ütlustega, millised kohus hindas tõepäraseks ja mõlemad politseiametnikud kinnitasid, et juht ei andnud suunamärguannet kogu manöövri kestel. M.O ei ole kogu kohtuvälise menetluse käigus ega ka oma esitatud kaebuses andnud selgitusi oma tegeliku käitumise kohta vaid üksnes analüüsinud politseiametnike tegevuse seaduslikkuse aspekti. Menetluse algusest alates isik ei allunud politseiametnike korraldustele, esitades politseiametnikele küsimusi ja väiteid ning sel viisil kallutas end vastustest ja menetlustoimingutest kõrvale. Sellest tulenevalt oli menetluse kestus antud rikkumise menetlemiseks tes. pikaleveninud ajalises mõt Kohus ei loe mittetõepäraseks menetlusdokumentides fikseeritud kellaaegu, kuna etalonajaga erinevate ajanäitajate alusel märgitud aegade võrdlemise võimalus kohtul puudub. emasolu Kohus ei välista antud juhul mõneminutiliste erinevuste ol väärteoprotokollides fikseeritud menetlustoimingute alguse või lõppemise ajalise märkimise osas, kuid s nende amas on kogu menetluse käigus asetleidnud sündmused fikseeritud toimumise järjepidevuses oluliste kõrvaleka ja väärteomenetluses ei kohtu hinnangul lleteta ole kogutud , mis tõendeid, mis kajastaksid olematuid menetlustoiminguid või asjaolusid mõjutaksid väärteomenetluses vastuvõetud otsuse sisu selles osas menetlusaluse isiku kahjuks. Kohus leidis, et politseiametniku näol on tegemist võimuesindajaga. Temale antud volituste alusel on politseiametnik kohustatud teostama avalikku võimu. Ametikohustuste täitmine avaliku võimu kandja poolt peab olema seaduslik. Politsei ja piirivalve seaduse § 71 lg 1 tuleneb seaduslikkuse alus s.o politseiametniku järelevalve teostamise § 7 1. Politsei järelevalve -

(1) Politsei järelevalve (edaspidi järelevalve) on politsei tegevus ohu ennetamisel, tõrjumisel ja korrarikkumise kõrvaldamisel. ja

Politsei ja Piirival -st tuleneb, et veseaduse § 3 lg 1 ja 7

(1)

Politsei ülesanneteks on:

1) avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine ja avaliku korra rikkumise kõrvaldamine 7) süütegude menetlemine. Väärteod on süütegude üheks liigiks ning süüteo tuvastamisel lasub politseil menetluskohustus. Sellest tulenevalt olid politseiametniku xx.xx korraldused nii sõidudokumentide esitamiseks kui ka menetlustoimingule allutamiseks (indikaatorvahendisse puhumine ja vereproovi võtmiseks ekspertiisiasutusse toimetamine) õiguspärased, kui politseiametnikul tekkis vastav kahtlus sõidukijuhil alkoholi või narkootilise aine tarvitamisele omasest võimalikust

seisundist . ja sellele järgnevalt kohustus seda ka kontrollida

Kohus leidis, et politseiametnikud xx xx ja xx xx kes liiklusjärelevalve teostamise korras tuvastasid LS sätete rikkumise M.O poolt, oli seaduslik tegevus, teostatud oma pädevuse piirides ja õigusaktides ettenähtud korras. Sel pärasel viisil ennetavad tava politseiametnikud nii rikkujale endale kui ka kaasliiklejate elule ja tervisele ohu

võimaliku tekkimist.

Kohus leidis, et nii tunnistajate politseiametnike xx.xx kui ka tunnistaja xx.xx ütlused seonduvad vi M.O osas, mis deosalvestuses nähtud käitumise asjaoludega puudutab viimatinimetatu ja xx.xx vahelist vestlust.

KOHTU JÄRELDUSED: Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlused, menetlusaluse isiku kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamused, vahetult uurinud väärteotoimikus olevaid tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud neid kogumis, leiab, et M.O kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Liiklusseaduse § 242 lg 1 alusel temale mõistetud karistus, rahatrahv 15 trahviühikut s.o. 60 eurot tuleb jätta muutmata

. Väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS 5. peatükis sätestatud erisusi arvestades. Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. aprilli 2007 otsus väärteoasjas nr 3- 1-1-4-07 p 9.1). KrMS § 60 lg nevalt võib väärteoasjas otsust tehes tugineda ainult asjaoludele, mis on -st 1 tule kas tõendatud või tunnistatud üldtuntuks. See tähendab, et ei piisa paljasõnalisest faktiväitest, vaid väide peab olema kontrollitav. Saadud info vormistamine tõendi kujul ongi vajalik info kontrollitavuse tagamiseks. (RKL 3-1-1-145-05). Videosalvestis M.O - es nähtav sõrmeliigutus suunamärguannet sisse väljalülitamise kangi suunas ei ole piisav tõend, millest tuleneks üksnes suunamärguande sisselülitamine. eega kohtu järeldusel saab tegemist olla kohtukõlbmatu tõendiga, millest ei S tulene kahtlus, mida oleks alus

tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Kohus leidis, et M.O on kohtu poolt väärteo toimepaneminse asjaolud poolt M.O uuritud tõendite kogumiga tõendatud ja käitumine on kvalifitseeritud õigesti kohtuvälise menetleja poolt. Kohus hindas tunnistajate xx.xx ja xx.xx selles, et juht alustas ütlusi tõepäraseks manöövri eelnevalt, vähemalt 3 sekundit ei andnud suunamärguannet vastavalt LS § 39 lg t ja

1 sätestatud nõuetele. Kohtul on kujunenud siseveendumus, et tunnistajate ütlused saavad olla küllaldasteks ja usaldusväärseteks tõendiks M.O süülise käitumise tõendamisel. Seega on tõendamist leidnud ootorsõiduki M.O poolt m

- juhi poolt liiklusnõuete rikkum seaduse § –203, § –207, § ine, kui puudub Liiklus -des 201 -des 205 -des 209,

211 ja 212, § –219, § –224 või §

– 41 sätestatud väärteokoosseis s.o -des 214 -des 221 -des 226 2 vastava suunamärguande mitteandmine enne manöövri alustamist s.o LS § 241 lg 1 sätetele vastav väärteokoosseis. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust - välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud - alustel. Väärteoasja materjalidega on tõendatud, et Liiklusseaduse § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu leidis aset ning selle väärteo pani toime . Õigusvastasust ega süüd M.O välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. M.O ei ole toimepandud rikkumist kahetsenud ega veennud kohtuvälist menetlejat, ega ka kohut, et ta mõistab oma teo koheselt ebaõigeks ja on edaspidi hoolikam. Sellest tulenevalt näe ka kohus isiku vastutust kergendavaid asjaolusid karistuse kergendamise võimalusi kaaludes, veendumata kas isik edaspidi arvestab kõikidele liiklejatele täitmiseks ettenähtud liikluskorraldusi. Samuti ei ole isik taotlenud kohtult oma seisukorra kergendamist. Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad ja kohus selle seisukohaga nõustub. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud karistus on põhjendatud. VTMS § 2 kohaselt, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendi 3-1-1-99-06 p-s 15.1 on sätestatud: Nii tuleb karistuse mõistmisel kooskõlas KarS § 56 lg 1 teises lauses sisalduva kolmanda alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr 3-1-1-40-04 -

RT III 2004, 14, 174).“ Samas aga ei saa eripreventiivseid eesmärke arvestades jätta kõrvale ka täiskasvanust menetlusaluse isiku isikut. Riigikohtu lahendist 3-1-1-14-07, p 6 tulenevalt karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Karistuse eesmärk on mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorda. Kindlasti ei saa olla iseenesest karistamise eesmärgiks riigi tahe anda märku, et teatud õigusrikkumiste toimepanijad saavad karmi karistuse, arvestamata eripreventiivset aspekti. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on täidetud, kui isikutel on teadmine, et teole võib järgneda karistus ning karistust sätestava õigusnormi olemasolu ja kohaldamine veenvad inimesi selles, et kehtib vastav käitumis ja see tegu väärib hukkamõistu. norm

M.O oma rikkumist ei tunnistanud. Ta ei kahetsenud toimepandut ega taotlenud kohtult kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse kergendamist seostamata seda oma eksimusega.

Kohus leiab, et karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt on arvestatud nii toimepandud süüteo raskust, menetlusaluse isiku süüd ja kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, kui ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mõistetava karistuse maksimummäär on

50 trahviühikut. Seega kohtuväline menetleja on kohaldanud M.O-le rahatrahvi alla keskmise santsiooni ettenähtud trahvimäära ( miinimummäär on 3 eurot KarS § 47 lg 1). Kohtu hinnangul M.O-le määratud karistuse liik ja määr on vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut. M.O-le rahatrahvi määramise näol on konkreetse karistuse kohaldamine, mis omab eripreventiivset toimet ja mõjutab isiku käitumist tulevikus. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 1, § 134, § 135 kohus jätab rahuldamata M.O kaebuse Politseija Piirivalveameti

Ida prefektuuri 24.10.2013 otsusele väärteoasjas nr 2440,13,006905 millega temale Liiklusseaduse § 242 lg 1 alusel määrati rahatrahv 15 trahviühikut s.o 60 eurot. M.O kaitsja me

netluskulude hüvitamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Menetlusalune isik on vaba valida endale lepinguline kaitsja või taotleda riigi õigusabi korras kaitsja määramist. Lepingulise kaitsja valimisel ja kaebuse rahuldamata jätmise puhul jäävad menetluskulud menetlusisiku kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik