1-14-789/14 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-14-789 1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number 1-14-789 (13240101299) Määruse tegemise aeg ja koht

21. aprillil 2014, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Marju Palm Tõlk Kriminaalasi Irina Ogurova Sergei Boiko süüdistuses KarS § 121 järgi Prokurör Sofja Hristoforova Süüdistatav Sergei Boiko (elukoht xxx, isikukood 37910222210, Eesti Vabariigi kodakondsus, keskharidus, emakeel – vene keel, töökoht: xxx). Varasemad karistused: kriminaalkorras karistatud 2-l korral, neist viimane: - 27.02.2012 Viru maakohtu narva kohtumaja poolt KarS § 121, § 424, § 329 järgi, KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 26 päeva, KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 8 kuud 24 päeva, KarS § 69 lg 1 alusel asendati karistus üldkasuliku tööga 1258 tunni ulatuses, täitmise tähtaeg- 2 aastat, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks. Kaitsja Vandeadvokaat Vladimir Rogulski Menetlustoiming Lepitusmenetluse rakendamine Kohtuistungi aeg 15.04.2014

RESOLUTSIOON

1. Saata süüdistatav Sergei Boiko ja kannatanu xxx (ik xxx, elukoht: xxx) nende nõusolekul KrMS § 203¹ lg 1 sätestatud alustel lepitusmenetlusse eesmärgiga saavutada kokkulepe süüdistatava ja kannatanu leppimiseks.

2. Lepitusmenetluse rakendamise määrus saata Sotsiaalkindlustusametile lepitamise korraldamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajja 10 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest.

1-14-789 2(4)

ASJAOLUD

Sergei Boiko on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et viibides 28.03.2013.a kella 22.30 paiku alkoholijoobes xxx asuvas korteris, tüli käigus elukaaslase xxx, haaras teda kurgust kinni, surus vastu seina ja seejärel paiskas põrandale, millest kannatanu tundis tugevat valu lõua piirkonnas; pöördumisel SA Narva Haigla Erakorralise Meditsiini Kliinikumi 28.03.2013.a diagnoositi xxxl alalõua murd.

15.04.2014 toimunud kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd ning kahetses tehtut. Kohtuistungile ilmunud kannatanu Xxx selgitas kohtule, et nad elavad süüdistatavaga jätkuvalt koos ning ta on nõus asja lõpetamisega lepitusmenetluses. Ka süüdistatav soovis lepitusmenetluse kohaldamist.

Tuginedes kannatanu ja süüdistatava nõusolekule ning arvestades, et süüdistatav on eelmise kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tunnid tänaseks korrektselt täitnud, taotles prokurör lepitusmenetluse alustamist. Kaitsja toetas prokuröri taotlust.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära menetlusosalised, leiab kohus, et antud asjas on otstarbekas rakendada lepitusmenetlust.

Süüdistusest nähtuvalt on tegemist isiklike suhete pinnalt alguse saanud tüliga, mis päädis süüdistatava poolt vägivalla kasutamisega. Kohtuistungil avaldas kannatanu, et nad on süüdistatavaga leppinud ning elavad siiani koos, rohkem taolisi intsidente juhtunud ei ole. Sama kinnitas ka süüdistatav. Samuti märkis kannatanu, et ta ei soovi süüdistatava karistamist ning tahab jätkata temaga kooselu. Olles jälginud kannatanu käitumist kohtuistungil ning kuulanud tema selgitusi, on kohtul kujunenud veendumus, et kannatanu soov leppida ja jätkata kooselu on siiras, mitte ajendatud hirmust süüdistatava ees või muudest põhjustest.

Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et antud juhul st olukorras, kus isiklike suhete pinnalt alguse saanud kriminaalmenetluses süüdistatav ja kannatanu soovivad ära leppida ning kooselu jätkata ning süüdistatavat ei ole varem pere vägivallaga seonduvate kuritegude eest karistatud, puudub avalik menetlushuvi menetluse jätkamiseks KarS § 121 järgi. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas otstarbekas rakendada lepitusmenetlust. Kuivõrd kannatanu ja süüdistatav jätkavad kooselu, on eelkõige oluline, et konflikti osapooled mõistaksid probleemi tekkepõhjusi ning õpiksid edaspidi konflikte lahendama ilma vägivalda kasutamata.

KrMS § 203¹ lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav või süüdistatav on kannatanuga leppinud KrMS §-s 203² sätestatud korras, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

KrMS § 203² lg 1 kohaselt võib kohus KrMS § 203¹ lõikes 1 sätestatud alustel saata kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu lepitusmenetlusse eesmärgiga saavutada kokkulepe kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu leppimiseks ning kuriteoga tekitatud kahju heastamiseks. Lepitusmenetluse rakendamiseks on vajalik kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolek. KrMS § 203² lg-s 2 sätestatakse, et kohus saadab lepitusmenetluse rakendamise määruse lepitajale lepitamise korraldamiseks.

1-14-789 3(4) Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. juuli 2007. a määrus nr 188 „Lepitusmenetluse läbiviimise korra“ (edaspidi ka: Kord) §-le 2 lepitusmenetluse korraldamiseks määrab Sotsiaalkindlustusamet

5 tööpäeva jooksul lepitusmenetluse rakendamise määruse registreerimisest arvates lepitusteenust osutava ametniku (edaspidi lepitaja), teavitades sellest lepitusmenetluse rakendamise määruse koostanud prokuratuuri või kohut.

Lepitusmenetluse osas selgitab kohus, et lepitusmenetluse lähtekohaks on kuriteo sotsiaalne taust ja sellest tulenevalt kaasatakse kuriteo kui konflikti lahendamisele nii kuriteo toimepanija kui ka kuriteoohver, samuti ühiskond laiemalt. Lepitusmenetlus võimaldab kriminaalmenetlusest sõltumatult või sellega paralleelselt lepitada ohvrit ja kurjategijat, tegeldes kuriteoni viinud konflikti põhjustega. Ühelt poolt võimaldab lepitamine ohvri suuremat kaasamist otsustusprotsessi, mis kindlasti suurendab inimeste osalusja turvatunnet, teiselt poolt vähendab kuriteoga kaasnenud pingeid, hirmu, viha jms tundeid. Sisulisest aspektist saavutatakse lepitusmenetluse abil ausam ja objektiivsem kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine ning kannatanu õiguste ja huvide kaitse.

Lepitusmenetluse keskmes on kuriteole viinud põhjuste väljaselgitamine, kuriteo kahjulike tagajärgede tuvastamine, kuriteo heastamise võimaluste otsimine ja vastava kokkuleppe saavutamine ohvri ja kurjategija vahel. Lepitamine on protsess, mille käigus ohver ja kurjategija saavad aktiivselt osaleda kuriteo tagajärgede lahendamisel erapooletu lepitaja vahendusel, kui mõlemad pooled sellega nõus on. Süüdistatavale ja kuriteo ohvrile luuakse võimalus erapooletu lepitaja vahendusel kohtuda usalduslikus õhkkonnas, käsitleda ohvrile kuriteoga põhjustatud hingelisi ja varalisi kahjusid ning üritada jõuda kokkuleppeni nende kahjude hüvitamiseks.

Lepitusmenetluse eesmärk on konfliktsete osapoolte hea läbisaamise taastamine ja andestuse leidmine. Pooltes peab tekkima veendumus, et erinevate arusaamade ühtlustamine ja kerkivate probleemide lahendamine on protsess, mida ei saa teostada vägivalla abil. Eesmärgiks on samuti, et süüdistatav oleks valmis vastutama oma teo eest ja heastama teo tagajärjed, eeskätt kahjude hüvitamise teel või aidates leida muid lahendusi teo tagajärgede osas ning vajaduse korral oma valmisolekut välja näidates kohustuks loobuma kuriteo toimepanemiseni viinud käitumisest, s.o lepitusmenetlus peaks käesoleval juhul, arvestades tegu, milles süüdistus on esitatud, saavutama eelkõige olukorra, kus süüdistatav loobuks füüsilisest vägivallast kannatanu vastu ning heastaks kannatanule võimaliku mittevaralise kahju.

Lepitaja ülesanne on korraldada lepitusmenetlust ja tagada, et saavutatud kokkuleppes oleks kajastatud poolte tahe, mis on kujunenud ja läbi räägitud lepitusmenetluse kohtumiste käigus. Lepitajale on pandud kohustus vormistada kirjalik lepituskokkulepe. Kokkulepe ise on oma olemuselt eraõiguslik leping, millele kirjutavad alla lepingupooltena kahtlustatav või süüdistatav ja kannatanu. Kokkulepe võib lisaks kahju hüvitamise regulatsioonile sisaldada ka kokkuleppeid reaaltoimingute tegemiseks või mingist tegevusest hoidumiseks, samuti nt kohustust vabandada kannatanu ja tema lähedaste ees.

Lepitusmenetluses tuleb arvestada ka asjaolu, et lepitusmenetluse ebaõnnestumise korral, kui leppimist ei saavutata, jätkatakse kriminaalasja menetlust süüdistatava suhtes, mis omakorda toob enamjaolt kaasa süüdimõistva otsuse ning reaalse karistuse. Kui lepitusmenetluse käigus võtab osapool tagasi oma nõusoleku lepitusmenetluse läbiviimiseks või lepitusmenetluse käigus ilmnevad muud asjaolud, mille tõttu ei ole lepitusmenetluse jätkamine enam võimalik, siis Korra § 5 lg-st 2 tulenevalt saadab lepitaja 5 tööpäeva jooksul lepitusmenetluse jätkamise võimatusest teadasaamisest prokuratuurile lepituse käiku kirjeldava aruande, milles on ära toodud muu hulgas põhjused, miks lepitaja peab lepitusmenetluse jätkamist võimatuks.

1-14-789 4(4) KrMS § 203¹ lg-s 1 sätestatakse, et kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Astrid Asi kohtunik