2-14-921/10 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL H a g i õ i g e k s v õ t u l p õ h i n e v

Kohus

Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 22.aprill 2014.a. Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn 12 Tsiviilasja number 2-14-921 Tsiviilasi

H. H. S. R. abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: H. H. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx : S. R. xxxxxxxxxx Põlva maakond Kohtuistungi toimumise aeg 21.aprill 2014.a. RESOLUTSIOON

1. Lahutada H. H. S. R. , mis on registreeritud xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, akt nr.xxxx.

2. Jätta menetluskulud 50 % ulatuses hageja kanda ja 50 % ulatuses kostja kanda.

3. Välja mõista S. R. . H. (konto nr. EE671010010046105017 SEB Pank) 16 (kuusteist) eurot kohtumenetlusega seotud sõidukulude katteks.

4. Välja mõista S. R. 37 (kolmkümmend seitse ) eurot 50 senti s.o. ½ riigilõivust, mille tasumisest hageja H. H. hagi esitamisel vabastatud. Väljamõistetud riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pank või EE932200221023778606 Swedbank , viitenumber 2900078538, selgitus: Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kohtuotsus tsiviilasjas nr.2-14-921.

6. Toimetada kohtuotsus kätte pooltele.

2 (4)

7. Saata jõustunud kohtuotsus riigituludesse väljamõistetud riigilõivu osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ning abielulahutuse kande tegemiseks Põlva Maavalitsuse rahvastikutoimingute talitusele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest kohtukantselei kaudu 22.aprillil 2014.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõuded ja põhjendused

H. H.

esitanud kohtule hagi abielu lahutamiseks. Abielu on sõlmitud xxxxxxxxxxxxxxxxxxx.xxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Hagiavalduse kohaselt on abielu lahutamise põhjuseks asjaolu, et abielu on sõlmitud fiktiivselt, koos ei ole elatud ühtegi päeva, hageja oli sunnitud abielu sõlmima.

Kohtuistungil antud seletuses märkis hageja, et sundi abielu sõlmimiseks siiski ei esinenud. Hagiavaldust abielu lahutamiseks aitas koostada tema õde, kuna hageja on 90 % ulatuses töövõimetu (skisofreenia tõttu). Eestkostjat temale määratud ei ole. Abielu soovib ta lahutada seetõttu, et abiellumisele ei järgnenud kooselu ja praegu ta seda enam ei soovigi.

Kostja vastuväited

Kostja ei vaidle abielu lahutamisele vastu, kuid eitab, et abielu sõlmimisel ei olnud temal kavatsust täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi. Pärast abielu sõlmimist jäi kostja esialgu Pihkvasse, kuna ta töötas seal kuni 2013.a. augustikuuni. Hageja ajas Eestis kostja elamisloaga seotud asju. Lahkhelid algasid sellest, et hageja otsustas minna Euroopasse raha teenima. Kui kostja lõpuks Eestisse tuli, ei saanud ta enam hagejaga kontakti.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuigi osundatud paragrahvi 4.lõike kohaselt ei ole kohus muuhulgas abieluasjas õigeksvõtuga seotud, leiab kohus, et H. H. S. R. abielu lahutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lõigete 1 ja 2 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle.

3 (4) PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Vastavalt PKS § 66 p 2 lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

Tulenevalt PKS § 9 lg 1 p 6 võib kohus hagimenetluses abielu kehtetuks tunnistada, kui ühe või kummagi poole kavatsus ei olnud täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi, vaid abielu on sõlmitud muude kavatsustega, eeskätt eesmärgiga saada Eesti elamisluba (näilik abielu).

Hageja seletuse kohaselt sundi abielu sõlmimiseks ei esinenud, hagejal oli soov abielluda kostjaga. Lahutada soovib ta seetõttu, et abiellumisele ei järgnenud tegelikkuses kooselu. Ka kostja on kinnitanud, et tal ei olnud abielludes muid kavatsusi, kui abieluseisund ja soov aidata teist inimest. S.R. elab xxxxxxx ema ning talle kuulub maja. Ta on pärast eelmise abikaasa surma elanud 17 aastat üksi ja soovis pärast hagejaga tutvumist alustada kooselu, et vanas eas oleks keegi toeks. Kostja tutvustas hagejat oma sugulastele. Lahkhelid algasid sellest, et kostja toetas hagejat rahaliselt, aitas maksta võlgasid, kuid teatud ajal keeldus raha andmast. Siis otsustas hageja minna Euroopasse raha teenima, kuid kaotas Inglismaal dokumendid.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et tegemist ei ole näiliku abieluga, vaid abielludes oli pooltel soov luua abielusuhted ja hakata koos elama. Kuna aga kostja töötas välismaal, siis ei olnud see koheselt võimalik ning edasiselt muutusid asjaolud selliselt, et pooled ei saanudki kooselu alustada. Kuivõrd hageja on kohtuistungil kinnitanud, et ei soovi abielusuhteid jätkata ning kostja ei vaidle abielu lahutamisele vastu, tuleb poolte abielu, mis on sõlmitud 13.10.2012.a. V. P. P. ning mille kohta on tehtud kanne nr. xxxx, lahutada.

Menetluskulude jaotus

Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMs § 1741 lg 1 määrab kohus hagi õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, kuid osundatud paragrahvi 2.lõike kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt lõikes 1 sätestatust muuhulgas juhul, kui kulude selline jaotus kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi.

Kohtu hinnangul tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades.

TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulu on muuhulgas riigilõiv, kohtuvälised kulud on TsMS § 144 lg 2 kohaselt muuhulgas menetlusosaliste sõidukulud, mis on kantud seoses menetlusega.

Käesolevas asjas on hagejale antud riigipoolset menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamise näol hagi esitamisel abielu lahutamiseks. Menetlusabi andmisel on kohus hinnanud hageja varalist seisundit ja leidnud, et osalise töövõimetuse ning tema vastu suunatud varaliste nõuete tõttu ei ole ta suuteline menetluskulusid kandma. Abielu lahutamisel tasumisele kuuluva riigilõivu suurus on tulenevalt riigilõivuseaduse § 57 lg 2 75 eurot. TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise

4 (4) korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.

Arvestades hagi rahuldamist ning menetluskulude jaotust käesolevas asjas, tuleb kostjalt seega riigituludesse välja mõista ½ riigilõivust, mille tasumisest hageja oli vabastatud, s.o 37,50 eurot. Tulenevalt TsMS § 179 lg 5 on kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumise üldine tähtaeg 15 päeva. Seetõttu määrab kohus käesoleva lahendi täitmise tähtajaks S. . 15 päeva. Kui kohustatud isik ei ole lahendit selle jõustumisest alates 15 päeva jooksul täitnud, võib justiitsministri määratud valitsemisala asutus saata lahendi sundtäitmisele.

Hageja on taotlenud seoses kohtumenetlusega kantud sõidukulude hüvitamist. Dokumentaalselt tõendatud hageja sõidukulud on 32 eurot, millest tuleb kostjal hagejale hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele seega 16 eurot.

Epp Tombak

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik