4-14-2790/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.04.2014.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-14-2790 Kohtunik Kristina Väliste Kohtuistungi sekretär

Tõlk Ave Mõistlik

Imbi Kangur- Popova

Väärteoasi

R.Z väärteoasi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 15 tunnustel

Väärteoprotokoll AB1265747 (väärteoasi nr 2315,14,002621)

Menetlusalune isik R.Z, isikukood xxx, elukoht XXX; asub

Arestimajas XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus, emakeel vene keel; töökoht puudub Kriminaalja väärteokorras karistatud; Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Ida politseijaoskond Asja läbivaatamise aeg ja koht 22.04.2014.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja esindaja Kristi Vares menetlusalune isik R.Z

RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48, NPALS § 151 ja V™S § 83 p 2, § 107-111, 113, kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada R.Z väärteo toimepanemises NPALS § 15

1 järgi ja määrata talle karistuseks arest 5 (viis) päeva.

2. R.Z-ile määratud arest 5 (viis) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri

Tallinna arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinn. 4-14-2790

3. Aresti kandmisele asuda kohe peale väärteoasjas nr 4-14-1981 määratud karistuse ärakandmist.

4. Välja mõista R.Z-ilt menetluskulu, s.o ekspertiisitasu 35 (kolmkümmend viis)

eurot joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise eest, mis tasuda 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE891010220034796011 SEB-s, nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis või Swedbankis nr EE932200221023778606, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „R.Z, 4-14-2790, menetluskulud“.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kohtuotsus on kättesaadav 22.04.2014.a.

Asjaolud, menetluskäik

21.03.2014.a on Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskonna poolt koostatud väärteoprotokoll AB1265747, mille kohaselt R.Z 21.03.2014.a kella 14:00 ajal Majaka põik 13 juures Tallinnas oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Oma sellise tegevusega rikkus R.Z narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 nõudeid ning pani toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. R.Z on protokollis märkinud, et tarvitas eile narkootikumi fentanüül.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, leiab, et R.Z süü NPALS § 15

1 rikkumises 21.03.2014 on tõendamist leidnud. Teo asetleidmine ja toimepanemine menetlusaluse isiku poolt, s.o asjaolu, et R.Z oli tarvitanud narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta 21.03.2014, on tõendatud järgnevaga. Tunnistaja Lilia Redkina ütlustega, mille kohaselt, olles 21.03.2014 autopatrullis, nägi kella 14:00 ajal Majaka põik 13 juures viit kahtlast isikut, kelle reaktsioon oli aeglane, ebaadekvaatne käitumine, olid nähtavad narkojoobe tunnused – pupillid väiksed. Kontrollimisel osutus üheks isikuks R.Z, isikukood xxx. Isikusamasuse tuvastamise protokollist nähtuvalt tuvastati R.Z isikusamasus, võrreldes isiku ütlusi ja välimust politsei andmekogu KAIRI andmetega. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuakti nr 807T kohaselt on uuringuga R.Z uriinist tuvastatud fentanüül.

Sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 järgi „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 järgi on narkootilisteks ja psühhotroopseteks aineteks ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid, mis on loetletud määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades. Fentanüül kuulub esimesse nimekirja.

Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul oli olemas arsti ettekirjutus tema organismis tuvastatud aine tarvitamiseks. Kuna sellise loa eeldamiseks puudub alus, tuleb lugeda tõendatuks loa puudumine. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt arsti luba ainete tarvitamiseks puudus. Kohtu hinnangul on süüteod toime pandud kavatsetusega, kuivõrd R.Z on tarvitanud narkootikume teadlikult, seega seadnud eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ning teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks.

R.Z karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikut korduvalt karistatud kriminaalja väärteokorras, muuhulgas ka NPALS § 151 rikkumiste eest. Rahatrahvid tasumata.

Vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 kohaselt narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud R.Z käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka põhimõttest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest, s.o käituma õiguskuulekalt. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendavad asjaoluna märgib kohus süü tunnistamist. Karisust kergendava asjaoluna ei arvesta kohus puhtsüdamlikku kahetsust, kuivõrd materjalidest nähtuvalt on isik korduvalt samalaadsete tegude eest karistatud, kuid jätkab tegude toimepanemist. See ei anna aga alust rääkida puhtsüdamlikust kahetsusest teo suhtes. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on R.Z varasemalt korduvalt karistatud NPALS rikkumiste eest. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et teda on karistatud rahatrahvidega, millised on tasumata, samuti arestidega, isik jätkab õiguskorra rikkumist, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut talle etteheidetud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Seetõttu leiab kohus, et ainuvõimalik karistuse liik on arest. Kohus peab kohaseks karistuse määraks 5 päeva aresti. Käesolevalt kannab R.Z kuni 29.04.2014 Harju Maakohtu 07.03.2014.a otsusega nr 4-

14-1228 määratud 15-päevast ja 02.04.2014.a otsusega nr 4-14-1981 määratud 10-päevast aresti. Käesolev arest tuleb kanda vahetult peale eelmiste arestide ärakandmist.

Tulenevalt V™S § 38 lg 1 ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kuulub R.Z-ilt väljamõistmisele menetluskulu, s.o ekspertiisi tasu 35 eurot joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise eest.

Kristina Väliste