2-12-4946/35 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Määruse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2014, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-4946

Tsiviilasi

XXXAS-i

hagi

XXXja

XXXvastu

7369,78

euro

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXXAS (registrikood: XXX, asukoht: XXX),

volitatud esindaja Artjom Luik

Kostja I: XXX(isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Kostja II: XXX(isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Kostjate esindaja: adv. Paavo Paas

Kolmas isik kostjate poolel: XXXOÜ (registrikood: XXX,

asukoht: XXX), lepinguline esindaja adv. Taivo Saks

Resolutsioon

1. Rahuldada XXXAS-i avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXX ja

XXXsolidaarselt välja XXXkasuks menetluskulud 639,11 eurot (kuussada kolmkümmend

üheksa eurot ja 11 senti).

3. Rahuldada XXXja XXXavaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

4. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXXAS-ilt

välja XXXja XXXkasuks menetluskulud 430,60 eurot (nelisada kolmkümmend eurot ja

60 senti)

5. Tasaarvestada

XXXAS-i

ning

XXXja

XXXvastastikused

kohtumäärusega

väljamõistetavad menetluskulud ning mõista XXX ja XXXsolidaarselt välja XXXAS-i

kasuks menetluskulud 208,51 eurot (kakssada kaheksa eurot ja 51 senti).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest

Kohtumääruse asjaolud

Harju Maakohus 13.03.2013 otsusega rahuldas XXXAS-i hagi XXXja XXXvastu võlgnevuse

väljamõistmiseks osaliselt ning jättis menetluskulud 20% ulatuses XXXAS-i kanda ja 80%

ulatuses solidaarselt XXXja XXXkanda. Tallinna Ringkonnakohus 15.01.2014 otsusega jättis

Harju Maakohtu 13.03.2013 otsuse muutmata ning jättis apellatsioonkaebuse menetlemisega

seotud menetluskulud XXXOÜ kanda ja vastuapellatsioonkaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud XXXAS-i kanda. Kohtulahendid jõustusid 18.02.2014.

Hageja esitas 07.03.2014 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja palub mõista

kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja tema poolt kantud menetluskulud summas 639,11 eurot.

Hageja menetluskuluks on riigilõiv 798,89 eurot, millest 80% moodustab 639,11 eurot.

Kostjad esitasid 04.03.2014 menetluskulude nimekirja, milles paluvad määrata kindlaks

menetlusosaliste poolt tsiviilasjas nr 2-12-4946 hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurus.

Kostjate menetluskulud on õigusabikulud 2064,40 eurot koos käibemaksuga. Kostjad kinnitavad,

et nad ei ole käibemaksukohustuslased ega saa tehtud kulutustelt käibemaksu tagasi nõuda.

Kostjate esindaja sai hageja menetluskulude nimekirja kätte 24.03.2014, kuid kohtu määratud

tähtajal vastuväiteid ei esitanud.

Hageja ei ole kostjate menetluskulude suurusega nõus ning leiab, et need on ülepaisutatud ja koos

avaldusega esitatud arvetes väljatoodud summaarne ajaline kulu (15 tundi ja 40 minutit) ei ole

vastavuses vaidluse objektiks oleva asja keerukusega ja seisukohtade sisulise poolega. Hageja

vastuväited toimingute osas on käsitletud kohtumääruse põhjendavas osas konkreetse toimingu

juures. Hageja leiab, et mõistlikuks ja põhjendatuks saab pidada kostjate esindaja ajalist kulu

kokku 8 tundi ja 40 minutit (520 minutit) ehk kostjate menetluskulud on põhjendatud summas

1144 eurot (koos käibemaksuga). Sellest summast on kostjatel hageja vastu nõue summas 228,80

eurot.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja

lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva

kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

TsMS § 176 lg 2 kohaselt juhul, kui menetluskulud jagati täielikult või osaliselt murdosade või

protsentide järgi, nõuab kohus pärast kulude kindlaksmääramise avalduse talle esitamist, et

vastaspool esitaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul ka oma

menetluskulude nimekirja ja vajaduse korral ka seda tõendavad dokumendid.

Hageja ja kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldused on esitatud kooskõlas TsMS §

174 lg 1 ja 176 lg 2 ning vastavad TsMS § 174 lg 3 nõuetele.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on

kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta

menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle

kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4

alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt

põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka

lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hageja menetluskulud

Avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 798,89 eurot. Toimiku materjalidest

nähtuvalt on käesolevas tsiviilasjas makstud 01.02.2012 riigilõivu 798,89 eurot (kd I lk 25).

Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks vastavalt

Harju Maakohtu 13.03.2013 otsusest tulenevale menetluskulude jaotusele 80% ulatuses, mis on

639,11 eurot.

Kostjate menetluskulud

Avalduse kohaselt on kostjate menetluskuluks õigusabikulud. Kostjate lepinguline esindaja on

osutanud õigusabi kokku 15 tundi 40 minutit. Advokaadibüroo Heta tunnihind ilma käibemaksuta

on 100 eurot ja Advokaadibüroo Paas & Partnerid tunnihind 110 eurot. Kohtu hinnangul on

tunnihind mõistlik. Kokku on kostjad kandnud menetluskulusid summas 2064,40 eurot koos

käibemaksuga.

Õigusabikulude tõendamiseks on kostjad lisanud õigusabi arved koos tööajaarvestusega. Kohus,

tutvunud tsiviilasja toimikuga leiab, et toimingutele kulunud aeg ei ole täies ulatuses põhjendatud.

Arvelt 26-8-2012 nähtub, et esindajal on 31.08.2012 nõupidamisele klientidega kulunud 1 tund.

Hageja esitas vastuväite, et menetluse käigus esindaja vahetamine on kostjate endi kanda jääv

risk, mistõttu selle tagajärjel tekkiv ajaline ja rahaline kulu, eelkõige, et uue esindajaga esinduse

tingimusi kokku leppida, uut esindajat asjaga kurssi viia ja uut menetluse jätkamise strateegiat

valida, ei saa menetluse kui terviku kontekstis põhjendatud olla ning sellise rahalise kulu teise

menetluse poole poolt kandmine ei ole põhjendatud. Nimelt juhul, kui esindajana jätkaks

advokaadibüroo HETA Biin ja Pihlakas esindaja, siis nimetatud nõupidamise vajadust ilmselgelt

ei tekiks.

Kohus nõustub hageja põhjendustega, et nimetatud toimingule kulunud aeg 1 tund ei ole

põhjendatud. Esindatavatel on õigus esindajat vahetada, kuid esindaja vahetusest tulenevad

lisakulud, mida esindajat vahetades ei tekiks, ei ole põhjendatud välja mõista vastaspoolelt.

Arvelt 12-9-2012 nähtub, et 14.09.2012 kulus nõupidamisele ja taotluse koostamisele 3 tundi ja

20 minutit ning 20.09.2012 ettevalmistusele ja esindusele kohtus 2 tundi, kokku 5 tundi ja 20

minutit. Hageja esitas vastuväite, et taotlus on 5-l lehel, millest sisuline osa on ainult 3-l lehel 1,5

reavahega ja selle koostamiseks märgitud aeg on ilmselgelt ülepaisutatud. Seisukoha ja taotluste

ettevalmistamiseks - kostjatega läbirääkimiseks, XXX OÜ-le e-posti teel järelpärimise tegemiseks

(kusjuures päringus kasutati hageja poolt esitatud kalkulatsiooni alusena ja ise ei pidanud kostjate

esindaja midagi koostama) on hageja hinnangul põhjendatud aeg 1 tund 30 minutit. Istung kestis

20 minutit ning arvestades sellega, et 20.09.2012.a istungiks ei ole materjalide maht võrreldes

14.09.2012 seisukohtade koostamise seisuga suurenenud ega uusi asjaolusid ja/või vastuväiteid

juurde tekkinud, siis ajaline kulu mahus 1 tund ja 40 minutit toimikuga tutvumiseks on ilmselgelt

palju. Hageja hinnangul on nimetatud arve alusel põhjendatud ajakulu kokku 3 tundi ja 30

minutit.

Kohus hagejaga ei nõustu ja peab nimetatud arvel märgitud toimingutele kulunud aega

põhjendatuks. 14.09.2012 tegevused hõlmavad lisaks menetlusdokumendi koostamisele mitut

toimingut, sh suhtlemist kliendiga ja järelpärimise tegemist. Ka juhul, kui päringus kasutati

hageja poolt esitatud kalkulatsiooni alusena, võtab päringu vormistamine, saatmine ja saadud

vastuse analüüs aega. Istung kestis tõepoolest 20 minutit, kuid istungi ettevalmistust ja kliendiga

suhtlemist peab kohus põhjendatuks ja kohtu hinnangul ei ole selleks kulunud aeg 1 tund ja 40

minutit ülepaisutatud.

Arvelt 2-1-2013 nähtub, et 25.10.2012 määrusega tutvumisele, täiendavale vastuväitele ja

ekspertiisitaotluse koostamisele, hageja seisukohaga tutvumisele, kohtuistungi ettevalmistamisele

ja istungil osalemisele on kulunud aega 4 tundi ja 20 minutit.

Kostjate 14.01.2013.a seisukoht on 4-l lehel, selle sisuline osa 2-l lehel ning reavahetus 1,5.

Hageja arvates on selline kulu ülepaisutatud ning ta peab 14.01.2013.a seisukoha koostamise

põhjendatuks ajamahuks 1 tund. Istung kestis 1 tund. Istungiks ettevalmistamiseks põhjendatud

ajaks saab pidada üksnes 1 tund aega, kuna toimiku dokumentide maht ei ole suur ega ole see

oluliselt suurenenud alates 20.09.2012.a istungist. Hageja leiab, et nimetatud arvel kajastatud

toimingute põhjendatud ajakulu on 3 tundi ja 40 minutit.

Kohus on samal seisukohal, et arvel 2-1-2013 kajastatud tehingutele kulunud aeg ei ole täies

ulatuses põhjendatud. Kohus vähendab 30.10.2012 toimingule kulunud aega, kuna 25.10.2012

määrusest (kolmanda isiku kaasamiseks) ei tulenenud kostjatele kohustusi ja 09.01.2013

toimingule kulunud aega, kuna täiendav vastuväide ei ole õiguslikult keerukas ega sisult

mahukas. Kokku vähendab kohus nimetatud toimingutele kulunud aega 40 minutit.

Arvelt 1-5-2013 nähtub, et XXXOÜ apellatsioonikaebusega tutvumisele ja XXXAS

vastuapellatsioonikaebusega tutvumisele on kulunud 2 tundi ja 30 minutit. Hageja on seisukohal,

et kostjate apellatsioonmenetluse kulude kandmise korda Tallinna ringkonnakohus ei määranud

ning kostjad saavad nõuda ainult need menetluskulud, mis on määratud Harju Maakohtu otsusega

ja kantud Harju Maakohtu menetluses. Alternatiivselt, juhul, kui kohus leiab, et Tallinna

Ringkonnakohus on määranud ka kostjate menetluskulude kandmise korda, siis leiab hageja, et

kostjate

nõue

hageja

vastu

saab

olla

põhjendatud

üksnes

osas,

mis

puudutab

vastuapellatsioonkaebusele vastamisega seoses kantud kulu. Apellatsioonkaebusega seotud kulu

kannab

Tallinna

Ringkonnakohtu

otsuse

kohaselt

kolmas

isik.

Hageja

peab

vastuapellatsioonkaebusele vastamisega kulu põhjendatuks üksnes 1 tunni ulatuses, kuna

mahuliselt on dokument ainult 4-lehel, millest sisuline pool on 2-l lehel ja reavahe 1,5 ning selles

on üksnes refereeritud kostjate varasemad seisukohad.

Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostjad saavad nõuda ainult I astme kulusid. Tallinna

Ringkonnakohtu otsusega on vastuapellatsiooni menetlemisega seotud kulud jäetud hageja kanda,

mis tähendab, et kui kostjatel on seoses vastuapellatsiooniga tekkinud esindaja kulu, siis saab ta

taotleda selle hüvitamist isikult, kelle kanda need jäeti. Kohus tutvunud vastuapellatsioonikaebuse

dokumentidega, nõustub hageja põhjendustega koostatud dokumendi sisulisele osale ning

vähendab toimingule kulunud aega 1 tunni võrra.

Kuivõrd apellatsioonikaebusega seotud kulud jäid tulenevalt II astme kohtuotsusest kolmanda

isiku kanda, siis ei ole põhjendatud sellega seotud kulude väljamõistmine hagejalt, mistõttu kohus

vähendab toimingule kulunud aega 30 minuti võrra. Kokku vähendab kohus arvelt 1-5-2013

kajastatud toimingutele kulunud aega 1 tunni ja 30 minuti võrra.

Arvelt 1-5-2013 nähtub, et menetluskulude nimekirja koostamisele ja komplekteerimisele on

esindajal kulunud 1 tund. Hageja esitas vastuväite, et arvete esitamine on lahutamatu osa

osutavast teenusest, mistõttu on selle kulu arvestatud töö hinna sisse. Arveid esitatakse tehtava

töö järel, mistõttu tuleb eeldada, et kõik esitatud arved peavad kostjatel ja nende esindajal olemas

olema ning eraldi ei pea neid koostama. Arvete koostamine ei saa olla käsitletav menetluskuluna

TsMS-i mõttes. Kulu 1 tund ei saa olla põhjendatud ka arvete kaaskirja koostamiseks, kuna

tegemist on tehnilise dokumendiga. Kostjate esindajal on selleks ilmselgelt kirjapõhi olemas.

Kulu on kantud peale asja menetluse lõppu.

Kohus nõustub hagejaga, et arved on raamatupidamislikult vajalikud, mistõttu ei ole nende

koostamine seotud õigusabi teenuse osutamisega. Kaaskirja koostamisega seotud põhjendatud aeg

on kohtu hinnangul 10 minutit. Kohus vähendab toimingule kulunud aega 50 minuti võrra.

Kohus leiab, et ülejäänud toimingutele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud arvestades asja

keerukust ja koostatud menetlusdokumentide mahtu.

Taotluse kohaselt olid kostjate I astme menetluskulud kokku summas 1602,40 eurot. Tulenevalt

eeltoodust vähendab kohus toimingutele kulunud aega I astmes kokku 1 tunni ja 40 minuti võrra

summas koos käibemaksuga 219,84 eurot. Arvestades Harju Maakohtu 13.03.2013 otsusest

tulenevat menetluskulude jaotust (hageja kannab 20% ulatuses), on hagejalt esimeses astmes

väljamõistetavad menetluskulud 276,52 eurot (1602,40-219,84*20%).

Taotluse kohaselt olid kostjate II astme menetluskulud kokku summas 462 eurot. Kohus vähendas

toimingutele kulunud aega II astmes 2 tunni ja 20 minuti võrra (1h 30m+50 min) summas koos

käibemaksuga 307,92 eurot. Arvestades Tallinna Ringkonnakohtu 15.01.2014 menetluskulude

jaotust, millest tulenevalt hageja kannab kõik vastuapellatsioonikaebusega seotud kulud, on

hagejalt teises astmes väljamõistetavad kulud 154,08 eurot (462-307,92)

Kokku on hagejalt kostjate kasuks väljamõistetavad menetluskulud summas 430,60 eurot

(276,52+154,08).

Lepingulise esindaja kulud ei ole suuremad Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137

„Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” kehtestatud

lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäärast, milleks on tsiviilasja hinnaga 7369,78

eurot puhul 4470 eurot.

Tasaarvestus

TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded

rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta

sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.

Lähtudes eeltoodust kohus tasaarvestab hageja ja kostjate vastastikused kohtumäärusega välja

mõistetavad menetluskulud, mille tulemusena mõistetakse kostjatelt hageja kasuks välja

menetluskulud 208,51 (639,11-430,60) eurot.

TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse

menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise

määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude

kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab

200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg

3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Rõuk

kohtunik