4-14-2536/15 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-14-2536

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2014, Tallinn

Väärteoasja number

4-14-2536 (2315,14,001470; 2316,14,002261)

Kohtunik

Märt Toming

Väärteoasi

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende

lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu

Menetlusalune isik

V.S, ik XXX, elukoht: XXX

Kohtuvälise menetleja esindaja

Kristi Vares, Põhja prefektuuri Ida politseijaoskond

RESOLUTSIOON

1. V.S süüdi tunnistada NPALS § 15

1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada

teda arestiga 8 (kaheksa) päeva.

2. Mõistetud arest 8 (kaheksa) päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas ning menetlusalusele isikule mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 30.05.2014. Juhul kui menetlusalusele isikule määratud arest jäetakse tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.

3. V.S-ilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiiside tegemisel tekkinud kulu 190 (ükssada üheksakümmend) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pank või nr EE932200221023778606 Swedbank, või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „V.S , 4-14-2536, joobeekspertiis“.

4. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 16.04.2014. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

24.03.2014 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1347483 selles, et 14.02.2014 kella 19.51 ajal peeti Tallinnas, Merivälja teel Mähe tee ristmiku juures kinni V.S, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel kokaiini sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 05.03.2014 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1376273 selles, et 05.03.2014 kella 15.03 ajal peeti Tallinnas, Lastekodu 16 juures kinni V.S , kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel GHB sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

Kohtuistungil seletas, et 14.02.2014 magas autos, oli ilmselt magamata. Raha ei ole kokaiini tarvitamiseks. Kui raha lugeda, siis satub limaskestadele. Oleks kokaiini tarvitanud, siis poleks maganud, vaid oleks olnud erk. Käis psühhiaatri juures, võttis tõendi, et ei ole tarvitanud. Oli haiglas, vähk. Arst ei osanud öelda, et kas see oli ravimitest. Arst kokaiini välja ei kirjuta. 05.03.2014 episoodi kohta ka ei tea, magas autos. Teadlikult ei ole tarvitanud. Küsitud karistuse osas leiab, et karistus võiks olla väiksem, näiteks 5 päeva.

Kohtuvälise menetleja esindaja taotles kahe episoodi eest 8 päeva aresti ning välja mõista menetluskulu 190 eurot. Arest peaks olema ära kantud 1 kuu jooksul. Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise uuringuakte, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü NPALS § 151 ettenähtud väärtegude toimepanemises on vaatamata menetlusaluse isiku süü eitamisele tõendamist leidnud. Menetlusaluse isiku organismis tuvastati erinevatel aegadel narkootilise aine kokaiini ja GHB sisaldus. Menetlusalune isik ei ole ei kohtuvälisele menetlejale ega kohtule esitanud tõendeid, et tema organismis tuvastatud ainete tarvitamiseks oleks tehtud arsti ettekirjutust.

Sellest järeldub, et isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilisi aineid, milliste ainete käitlemine on NPALS § 3 lg 1 sätete kohaselt keelatud, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona. Menetlusalune isik on väärteoprotokollide koostamisel selgitanud, et ta ei ole midagi tarvitanud. Kohus suhtub sellise sisuga selgitustesse kriitiliselt. Mõlemal juhul on väärteomenetluse alustamise ajendiks olnud menetlusaluse isiku organismis narkootiliste ainete olemasolu tuvastamine ning arvestades asjaolu, et menetlusalust isikut on eelnevalt karistatud narkootilise aine aresti ettekirjutuseta tarvitamise eest ning tema suhtes on alustatud kriminaalmenetlust selles, et ta juhtis mootorsõidukit joobesisundis ja tema organismist tuvastati kokaiini sisaldus, siis näitab menetlusaluse isiku varasem käitumine üheselt seda, et ta teadlikult jätkab narkootilise aine tarvitamist ning ta on sellise aine mõjust teadlik.

Seetõttu ei pea kohus menetlusaluse isiku selgitusi selle kohta, et ta ei ole narkootilisi aineid tarvitanud, usaldusväärseks, kuivõrd menetlusaluse isiku selgitused on vastuolus nii uuringuaktis tuvastatu kui ka isiku karistusandmete ja menetlusaluse isiku suhtes alustatud kriminaalmenetluse andmetega. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt (2315,14,001470) esitas menetlusalune isik 14.02.2014 kohtuvälisele menetlejale psühhiaatri XXXväljastatud tõendi nr XXX ning tõendi kohaselt isikul narkootikumijoobe tunnuseid ei esine, uuritav on kaine ning uuritav ei ole viimase 4 aasta jooksul narkootikume tarvitanud, tungi narkootikumide järele eitab ja isik psühhiaatri ravi ei vaja.

Menetlusaluse isiku selgituste kohaselt sai ta selle tõendi 17.30. Ometigi peeti V.S kell

19.51 kinni ja tema organismist leiti narkootilise aine sisaldus. Kohus leiab, et kaks tundi varem välja antud arstitõend viitab üheselt sellele, et V.S-ile ei ole tehtud ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, kuid see asjaolu ei muuda olematuks tema organismist narkootilise aine leidu. Samas tõendis sisalduv info selle kohta, et uuritav ei ole oma sõnade kohaselt viimase nelja aasta jooksul tarvitanud narkootilisi aineid, on vastuolus karistusregistri andmetega, milliste kohaselt on tõendit küsima läinud uuritavat karistatud narkootilise aine tarvitamise eest arsti ettekirjutuseta vaid mõned kuud varem.

Lisaks sellele on Harju Maakohtu menetluses kriminaalasi nr 1-14-1672, milles süüdistatakse V.S KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises, so mootorsõiduki juhtimises narkojoobe seisundis 27.10.2013. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kohtuvälisele menetlejale esitatud tõend nr XXX sisaldab uuritava poolt arstile esitatud teadvalt valeandmeid eesmärgiga saada arsti tegelikest asjaoludest eksitusse viies tõend ning nimetatud tõend ei sisalda tõendusteavet menetlusesemeks oleva väärteo ega õigeid andmeid menetlusaluse isiku kohta.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millede kohaselt on menetlusalust isikut varem karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest. Seejuures on menetlusalust isikut väärtegude toimepanemise eest karistatud eranditult rahatrahvidega, mis kõik on jäetud tasumata. Peale selle on menetlusalust isikut karistatud varavastase, liiklusalase ja rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest ning viimase karistuse ärakandmiselt vabanes ta tingimisi ennetähtaegselt.

Eelnimetatud asjaolu viitab kohtu arvates üheselt sellele, et menetlusalusel isikul puuduvad legaalsed rahalised vahendid, kuid sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik järjekindlalt väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid ning asjaolu, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ja trahvid jäetakse maksmata. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti.

Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritava väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Arvestades seda, et menetlusalust isikut süüdistatakse kahe väärteo toimepanemises, leiab kohus, et menetlusalusele isikule on võimalik mõista karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista aresti miinimummääras, kuivõrd varasemad pikemaajalised ja lühemaajalised vangistused ning rahatrahvid ei ole suutnud teda õiguskuulekusele sundida.

Märt Toming

kohtunik