2-13-12172/51 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTagastada hagejale pool tasutud riigilõivu ja selleks Riigi Tugiteenuste Keskusel Kohtu menetluses on hageja hagi kostja vastu Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju
Legislator headnote
AI generated2-13-12172/51 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Tagastada hagejale pool tasutud riigilõivu ja selleks Riigi Tugiteenuste Keskusel Kohtu menetluses on hageja hagi kostja vastu Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht
22. aprill 2014. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-12172
Tsiviilasi
XXX(X) hagi XXX(X) vastu kaasomandi lõpetamiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX,
e-post XXX
Hageja lepinguline esindaja: Kaili Siilak,
e-post kaili.siilak@pearu.ee
Kostja: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX,
e-post XXX
Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Senny Pello,
e-post senny.pello@concordia.ee
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada hageja XXX (isikukood XXX) ja kostja XXX (isikukood XXX)
vaheline 21. aprilli 2014 kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1.
Harju Maakohtu kinnistusjaoskonna registriossa nr XXX kantud
kinnisasi asukohaga XXX jääb XXX’i ainuomandisse.
1.2.
XXX annab kompromissi allkirjastamisega nõusoleku kinnistusraamatus
registriossa nr XXX kantud kinnisasja asukohaga XXX omanikukande
muutmiseks ja XXX’i kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse
kandmiseks. Kohtu poolt kompromissi kinnitamisega loetakse XXX’i
tahteavaldus omanikukande muutmiseks TsÜS § 68 lg 5 kohaselt
asendatuks kohtumäärusega. Pooled paluvad kohtul kohtumäärus
edastada
peale
kohtumääruse
jõustumist
kinnistusjaoskonnale
omanikukande muudatuse teostamiseks.
1.3.
Käesoleva kompromissi sõlmimisest arvates on pooled kokku leppinud, et
XXX’i kohustuseks on tasuda ainuisikuliselt AS’iga Swedbank 01.09.2006
sõlmitud laenulepingu nr XXX järgseid laenumakseid. Pooled on kokku
leppinud, et XXX on laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste
täitmisest solidaarvõlgnikevahelistes suhetes täielikult vabanenud.
1.4.
Pooled on kokku leppinud, et XXX teeb kõik endast oleneva, et muuta
laenulepingut nr XXX ning vabastada XXX laenulepingus nr XXX
laenusaaja kohustustest AS Swedbank ees hiljemalt 20.04.2019.a.;
1.5.
Pooled on kokku leppinud, et juhul, kui AS Swedbank on peale käesoleva
2-13-12172
2 (3)
kompromissi sõlmimist XXX’ilt nõudnud sisse laenulepingu nr XXX
järgsed laenumaksed, millised on käesoleva kompromissi p.3. kohaselt
XXX’i kohustused, kohustub XXX hüvitama nimetatud sissenõutud
summa XXX’ile AS Swedbank poolt sissenõutud summa ulatuses. Juhul,
kui AS Swedbank on peale käesoleva kompromissi sõlmimist XXX’ilt
laenu-lepingu nr XXX täitmiseks laenumakse sisse nõudnud, milline on
käesoleva kompromissi p.3. kohaselt XXX kohustus, kohustub XXX sellest
koheselt XXX’it kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis teavitama ja andma XXX’ile tähtaja vähemalt 7 (seitse)
kalendripäeva, et vastava summa XXX’ile vabatahtlikult tasuda. Tähtaeg
loetakse antud alates sellest hetkest, kui XXX on esitanud XXX’ile kõik
dokumendid,
et
tõendada
AS’ile
Swedbank
laenulepingust
nr
XXXtuleneva kohustuse täitmist. Juhul, kui XXX ei tasu vabatahtlikult
XXX’ile tähtaegselt viimase poolt AS’ile Swedbank tasutud laenumakseid,
on XXX’il õigus vastav AS Swedbank poolt XXX’ilt laenulepingu nr
XXXtäitmiseks sissenõutud summa XXX’ilt sundtäitmise korras sisse
nõuda. Sellisel juhul on XXX’il õigus sundtäitmisel nõuda XXX’ilt
rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel seadusjärgset viivist vastavalt
VÕS §§-dele 94 ja 113.
2. Lõpetada tsiviilasja menetlus.
3. Tagastada hagejale pool tasutud riigilõivu ja selleks Riigi Tugiteenuste Keskusel
kanda summa 125 eurot XXX arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX. Tagastatava
riigilõivu laekumise andmed on järgmised: 20130311000052600000, 11.03.2013,
419, XXX, XXXXXXXXXXXXX, XXX, 2900072123, 250.00 eurot, XXX
hagiavaldus XXXvastu kaasomandi lõpetamiseks.
4. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
5. Saata kohtumäärus pärast sellele jõustumismärke kandmist resolutsiooni
punkti 3 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
6. Saata kohtumäärus pärast sellele jõustumismärke kandmist resolutsiooni
punktide 1.1 ja 1.2 sisule vastavate kannete tegemise menetluse algatamiseks
Harju Maakohtu kinnistusosakonnale. Kui kinnistusosakond tuvastab kannete
tegemist takistavaid puuduseid, siis võib ta anda puuduste kõrvaldamiseks
tähtaja.
Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust.
MENETLUSE KÄIK
1. Kohtu menetluses on hageja hagi kostja vastu Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju
kinnistusjaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnisasja (asukohaga XXX) kaasomandi
lõpetamise nõudes.
2. Pooled esitasid 21. aprillil 2014 kohtule istungil allkirjastatud kohtuliku kompromissi ja
paluvad kohtul selle kinnitada ning tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled avaldavad, et nad
on teadlikud menetluse kompromissiga kinnitamise tagajärgedest. Pooled loobusid
kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest.
3. Hageja esitas lisaks istungil riigilõivu osalise tagastamise taotluse ja palub talle tagastada
poole hagi esitamisel tasutud lõivust, st summa 125 eurot.
2-13-12172
3 (3)
KOHTU PÕHJENDUSED
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse
otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni
lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab
asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus
heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole
võimalik täita.
5. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade
kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Pooled
on kinnitanud teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi
alusel tekkivatest poolte kohustustest. Kohus on pooltele selgitanud kompromissiga menetluse
lõpetamise tagajärgi. Eelneva põhjal saab kohus poolte kompromissi kinnitada.
6. Kompromiss sisaldab poolte kokkulepet kinnisasja kaasomandi lõpetamiseks ja hageja
nõusolekut kinnistusraamatu kande vastavalt muutmiseks. TsMS § 430 lg 6 sätestab, et
kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset
tõestamist.
Kohus
edastab
poolte
taotlusel
määruse
vastavas
osas
avaldusena
kinnistusosakonnale, kes on pädev kontrollima kinnistusraamatus kannete tegemist takistavate
puuduste esinemist ja võib vajadusel määrata pooltele puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
7. Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega
hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on loobunud
õigusest esitada kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebusele, seega ei ole käesolev
määrus vaidlustatav.
8. Hageja on taotlenud poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist, kohus rahuldab
selle taotluse TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel.
9. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS
§ 168 lg-st 3 ja poolte kokkuleppest jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Mati Maksing
kohtunik