3-13-2411/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(5)

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Roos Otsuse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-2411 Haldusasi OÜ Äristandard kaebus Maksuja Tolliameti 30.10.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/16507-16 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Äristandard, volitatud esindaja Aleksei Smelov Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Heli Insler Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta OÜ Äristandard kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 21. mail 2014. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet tegi 30.10.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/16507-16, millega kohustas OÜ-d Äristandard (registrikood 12185507) tasuma maksusumma 7001,38 eurot.

Äristandard OÜ on käibedeklaratsioonis maksustamisperioodil mai 2013 arvanud alusetult maha sisendkäibemaksu summas 4482,31 eurot ning jätnud pöördmaksustamata kauba ühendusesisese soetamise Läti äriühingult Baltic Mobile SIA summas 7614 eurot. Üksikjuhtumikontrolli käigus kogutud tõendid viitavad sellele, et tegelikkuses ostis Äristandard OÜ kaupa (kodumasinaid ja tehnikat) otse Baltic Mobile SIA-lt, mitte aga Triotrendex OÜ-lt, kuigi arvetel oli müüjaks märgitud Triotrendex OÜ. Triotrendex OÜ-l puudub reaalne majandustegevus ja töötajad. Äristandard OÜ juhatuse liikme Jüri Moroxovi ütlused on vasturääkivad, mistõttu ei saa neid pidada usaldusväärseks. Ka ei suutnud ta tuvastada Triotrendex OÜ prokuristi Denis Jakovlevi, kellega ta väidetavalt oli korra suhelnud. Triotrendex OÜ juhatuse liige Artjom Tšernõšov ning prokurist Denis Jakovlev ei ole kursis Äristandard OÜ-ga sõlmitud tehingutega ega viinud neid läbi. V. T., kes tegeleb Äristandard OÜ-s klientide ja hankijatega, ei tea Triotrendex OÜ-st midagi, ega ole sealt tellinud kaupu ega suhelnud kellegagi. Tegelikkusele mittevastav ahel on loodud selleks, et Äristandard OÜ saaks võimaluse sisendkäibemaksu maha arvata, kuna kaupade soetamisel Euroopa Liidu liikmesriigist (Lätist) arvestab müügihinnalt käibemaksu müüja asemel ostja ning kaupade soetusest käibemaksu enammakset ei teki. Kuna tegemist on ühendusesisese soetusega, tuleb need tehingud pöördmaksustada. Ka ei kajastanud Äristandard OÜ osa kontrolliperioodil soetatud kaubast müügi hulgas, väites, et ettevõte tegeleb vahendamisega ega soeta kaupa lattu ning juhul, kui laos on üksi-

2(5) kuid artikleid kaupa, müüakse need järgmise kuu esimestel päevadel. Kuna raamatupidamise andmete kohaselt oli varude seis kontrolliperioodi lõpuks 0 ja soetatud kaubad on kajastatud kuludes, võib järeldada, et tegelikkuses on kaubad müüdud, kuigi neid ei ole kajastatud 20% määraga müügi hulgas kontrolliperioodil ega sellele järgneval perioodil.

Äristandard OÜ ei ole kontrollitaval perioodil soetanud 31.05.2013 arve alusel Triotrendex OÜ-lt kaupa iPhone 5, 16 GB, Black (42 tk). Erinevalt teistest tehingutest tasus Äristandard OÜ tehingu eest viimase makse alles augustis 2013, st pärast kontrollimenetluse alustamist. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks kauba olemasolu, vedu ja üleandmist Äristandard OÜ-le. Ka puuduvad Äristandard OÜ arvelduskontol igasugused muud ülekanded, mis tõendaksid, et mobiiltelefone osteti mõnelt tundmatult kolmandalt isikult. Ka ei ole mobiiltelefonide müüki Läti äriühingule „Lauku seta“ SIA reaalselt toimunud, kuna puudus kaup ja„Lauku seta“ SIA ei ole reaalselt tegutsev äriühing, kuna tal puudusid aastal 2013 töötajad, alates 25.07.2013 ei ole ta käibemaksukohustuslane ning enne seda ei esitanud pika perioodi jooksul käibedeklaratsioone. Ka viidatud müügitehingut ei ole „Lauku seta“ SIA deklaratsioonides kajastatud. Äristandard OÜ juhatuse liikme Jüri Morozovi ütlused on samuti vastuolulised. Seetõttu ei kuulu vastavalt tehingult sisendkäibemaks summas 2800 eurot mahaarvamisele.

2. Äristandard OÜ esitas 29.11.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks. Kaebaja põhjendused on järgmised.

1. Maksuotsuses tehtud järeldused on ekslikud, kuna vastustaja ei hinnanud uuritud tõendeid kogumis. Vastustaja seisukoht, et isikute vastuoluliste ütluste alusel võib teha järelduse, et tehinguid ei ole toimunud, on lubamatu. Inimesed võivad ütlusi andes eksida.

2. Triotrendex OÜ-ga tehtud tehingud on tegelikult toimunud. Tehingu kohta on olemas leping ja arved, arved on tasutud, raha on laekunud Triotrendex OÜ arvelduskontole, ostetud kaup on saadud ja edasi müüdud. Triotrendex OÜ deklareeris sellelt tehingult käibemaksu, mistõttu ei ole riik midagi kaotanud.

3. Tehinguid telefonidega kinnitavad ostu-müügileping, arved ja CMR. Arved on tasutud, kaup on üle antud ja pooled on tehingut deklaratsioonides kajastanud.

4. „Lauku seta“ SIA-ga tehtud tehingute osas on maksuhaldur jätnud tähelepanuta dokumentaalsed tõendid ja teinud järeldusi üksnes isikute ütluste alusel.

3. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Üksnes arve esitamine või tasumine ei tõenda teenuse või kauba tegelikku müüki, kui faktilised asjaolud tehingute toimumist ei kinnita. Kui käibe tegelikku toimumist ei suudeta tõendada, kaotab isik sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse. Näiliku tehingu korral on lepingupooltel õigus tagastada tehingu alusel saadu, mistõttu võib müüja tühistada väljastatud arve ja nõuda arvel näidatud käibemaksu riigilt tagasi. Kaebaja ei kinnita kaebuses ka ise tehingute tegelikku toimumist.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Maksuotsuses on käsitletud kolme episoodi:

- kodumasinate ja tehnika soetus Triotendex OÜ-lt (maksuotsuse punktid 1.6 ja 2.2).

- mobiiltelefonide soetus Triotendex OÜ-lt (maksuotsuse punktid 1.6 ja 2.3);

- mobiiltelefonide müük Läti äriühingule „Lauku seta“ SIA (maksuotsuse punkt 1.4);

Kaebaja on tehingute tegeliku toimumise tõendamiseks esitanud kohtumenetluses järgmised dokumendid:

- Triotrendex OÜ ja kaebaja vahel 02.05.2013 sõlmitud leping kauba ostmiseks (tl 22);

- Triotrendex OÜ 31.05.2013 arve nr E7-31 kaebajale 42 Apple iPhone 5 kohta (tl 23);

3(5)

- kaebaja 31.05.2013 arve nr 31052013001 „Lauku seta“ SIA-le 42 Apple iPhone 5 kohta (tl 24);

- 04.06.2013 koostatud rahvusvaheline autotranspordi saateleht (CMR) mobiiltelefonide saatmise kohta kaebajalt „Lauku seta“ SIA-le (tl 25).

Need dokumendid on esitanud ka maksuhaldur maksumenetluses kogutud tõenditena (maksuhalduri vastuse lisad nr 14, 9 ja 5). Samadele tõenditele on maksuhaldur viidanud maksuotsuse osas 1.4.1 (lk 4 ja 5) ja osas 1.6 (lk 12 ja 13).

5. Kohus nõustub maksuhalduriga, et näiliku tehingu korral ei välista maksustamist see, kui mõlemad tehingupooled on maksud deklareerinud ja tasunud. Riigikohus on selgitanud 11.01.2012 otsuses nr 3-3-1-46-11 järgmist: „Käibemaksu objekt on kauba võõrandamine või teenuse osutamine. Näiliku tehingu korral tekib väidetava müüja maksukohustus käibemaksuseaduse § 38 lg 1 teisest lausest, sest müüja on väljastanud arve, millele on märgitud käibemaks käibemaksuseaduse nõudeid eirates. Näiliku tehingu puhul on lepingupooltel jätkuvalt õigus tagastada tehingu alusel saadu, samuti on müüjal õigus tühistada väljastatud arve ning tal tekib arvel näidatud käibemaksu osas riigi vastu tagastusnõue. Eeltoodust tulenevalt ei ole ostjal näiliku tehingu alusel müüjal tasutud käibemaksu osas sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust.“

Eeltoodust tuleneb, et kui maksuhaldur tuvastab, et tehing on näilik, ei ole ostjal õigust arvata sisendkäibemaksu maha, sest müüja võib arve tühistada ja riigilt tasutud käibemaksu tagasi nõuda. Seetõttu ei ole oluline, kas kaebaja on seni tehingult käibemaksu deklareerinud ja tasunud. Kaebaja vastupidine käsitus on ekslik.

6. HKMS § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendustega nõustumisele.

Kohus nõustub täielikult maksuotsuses toodud tõendite analüüsi ja järeldustega (maksuotsuse punktid 1.4.6 ja 2) ega korda neid. Kaebaja ei ole maksuhalduri analüüsile sisuliselt vastu vaielnud ega väidetavaid vastuolusid välja toonud, vaid on üksnes leidnud, et tehingute tegemist tõendavaid dokumente ei ole arvestatud. Kohus nõustub vastustaja 13.01.2014 vastuses toodud seisukohaga, et üksnes arve või muude dokumentide esitamine ei tõenda majandustehingute tegelikku toimumist. Sama järeldust kinnitab ka kohtute järjekindel praktika, milles on leitud, et sisendkäibemaksu mahaarvamine või tagastamise taotlemine võib olla alusetu eeskätt näiteks juhtudel, kui on tõendatud asjaolud, mis annavad alust järeldada, et arvetel märgitud käivet faktiliselt ei toimunud (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-97-07 ja 3-3-1-32-09). Samuti on kolleegium märkinud, et ainuüksi arvete nõuetekohasus ei välista tehingute mittetoimumist. Samale seisukohale on asunud korduvalt ka Tallinna Ringkonnakohus (vt 19.11.2007 otsus nr 3-05-74 ja 18.12.2009 otsus nr 3-08-1214).

7. Kodumasinate ja tehnika soetuse kohta on kaebaja kohtumenetluses esitanud üksnes Triotrendex OÜ ja kaebaja vahel 02.05.2013 sõlmitud lepingu kauba ostmiseks (tl 22), mis on esitatud ka maksumenetluses. Maksuhaldur on nimetatud lepingut käsitlenud maksuotsuse lk-l 13, kus on leidnud, et leping on üldise iseloomuga ja avaldanud kahtlust, et seda ei ole allkirjastanud müüja seaduslik esindaja. Kohus nõustub maksuhalduri järeldusega. Lepingu kohaselt lepitakse nii kaup, kogused kui ka hind kokku täiendavalt (p 1.2). Seega ei nähtu lepingust see, millise kauba soetamiseks on see sõlmitud, samuti ei ole kohtuega maksumenetluses esitatud täiendavaid kokkuleppeid, millest nähtuks kauba liik. Kohus leiab, et lepingu sõlmimine iseseisvalt ei tõenda seda, et leping ka täideti ja kaebaja selle lepingu alusel kaupa soetas. Ka Triotrendex OÜ arvetel, mis on koostatud väideta-

4(5) valt lepingu alusel soetatud kaupade kohta (vt maksuotsuse lk 12 ja tl 58-61), puuduvad igasugused viited, mis seoksid arveid kaebaja esitatud lepinguga.

Maksuhaldur on ammendavalt põhjendanud, miks ta leiab, et kaebaja ei ole kodumasinaid ja tehnikat Triotendex OÜ-lt soetanud (maksuotsuse punktid 1.6, 2.1 ja 2.2). Tehingu näilikkuse osas ei ole maksuhaldur tuginenud üksnes ütluste vastuolulisele, vaid ka muudele asjaoludele nagu Triotendex OÜ-d iseloomustavad registriandmed (maksuotsuse punkt 2.1), muude tehingut kinnitavate dokumentide puudumine, tasutud summade edasiliikumine ja transporditud kauba omaduste analüüs. Maksuhaldur on samuti arvestanud käibemaksu ja tulumaksu määramisel asjaoluga, et Triotendex OÜ on tasunud kaebajalt laekunud summadest 7614 eurot edasi Baltic Mobile SIA-le, kellelt on tegelikult kaubad soetatud. Seega on tegemist varjatud tehinguga ja maksustamisele kuulub tegelik tehing Baltic Mobile SIA-ga. Vastustaja on põhjendanud, et tehing tuleb pöördmaksustada (KMS §

3 lg 4 p 5) ehk kaebaja peab tasuma soetatud kaubalt käibemaksu. Maksuhaldur on Baltic Mobile SIA-le tasutud summa lugenud ettevõtlusega seotud kuluks ja selle ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete kogusummast maha arvestanud (maksuotsuse lk 30). Kaebaja ei ole täitnud MKS § 150 lg-st 1 tulenevat kohustust tõendada, et maksuotsusega on maksusumma määratud valesti.

8. Tõendamaks mobiiltelefonide soetamist Triotendex OÜ-lt, on kaebaja esitanud Triotrendex OÜ ja kaebaja vahel 02.05.2013 sõlmitud lepingu kauba ostmiseks (tl 22) ja Triotrendex OÜ 31.05.2013 arve nr E7-31, mis on koostatud kaebajale 42 Apple iPhone 5 kohta (tl 23). Kohus jääb lepingu tõendusväärtuse osas kohtuotsuse punktis 7 toodud põhjenduse juurde.

Kohus jääb varasema kohtupraktika juurde, mille kohaselt ei tõenda üksnes arve tehingu tegelikku toimumist. Ka arve ja leping koostoimes ei tõenda tehingute toimumist, kuna lepingus ei ole täpsustatud selle alusel soetatavat kaupa ning arvel puudub igasugune viide sellele, et selle alusel kaebaja väitel soetatud kaup oleks seotud 02.05.2013 sõlmitud lepinguga.

Maksuhaldur on maksuotsuses põhjalikult käsitlenud, miks ta leiab, et mobiiltelefone ei ole Triotrendex OÜ-lt soetatud (maksuotsuse punktid 2.1 ja 2.3). Lisaks isikute ütlustele on maksuhaldur tuginenud ka sellele, et puuduvad igasugused tõendid kauba saamise, kaebajale tarnimise või antava garantii kohta. Maksuhalduri iga kirjeldatud asjaolu üksikult ei võimalda järeldada, et tehing on näiline, kuid arvestades asjaolusid kogumis, on eluliselt usutav, et tehingut tegelikult ei toimunud. Eluliselt usutavust hindamiskriteeriumina on korduvalt pidanud põhjendatuks ka Riigikohus (vt 04.06.2013 otsus nr 3-3-1-15-13, 09.05.2013 otsus nr 3-3-1-81-12 ja 09.01.2013 otsus nr 3-3-1- 38-12). Kaebaja ei ole täitnud endal lasuvat tõendamiskoormust ega tõendanud vastupidist ei maksuega kohtumenetluses. Kohus nõustub maksuhalduri põhjendustega käibeja tulumaksu määramise kohta (maksuotsuse punktid 3.1 ja 3.2).

9. Tõendamaks mobiiltelefonide müüki Läti äriühingule „Lauku seta“ SIA, on kaebaja esitanud oma 31.05.2013 arve nr 31052013001, mis on koostatud „Lauku seta“ SIA-le 42 Apple iPhone 5 kohta (tl 24), ja 04.06.2013 koostatud rahvusvahelise autotranspordi saatelehe (CMR) mobiiltelefonide saatmise kohta kaebajalt „Lauku seta“ SIA-le (tl 25). Maksuhaldur on maksuotsuses käsitlenud nii CMR-i kui ka kaebaja ja Läti äriühingu vahel 02.05.2014 sõlmitud lepingut (maksuotsuse punkt 1.4.1). Maksuotsuse osas 1.4.6 on maksuhaldur ammendavalt põhjendanud, miks ei ole tehing tõendatav üksnes arve ja saatelehega. Maksuhalduri käsitlus on järjepidev ning välja on toodud asjaolud, mille tõttu ei ole kaebaja versioon toimunust usutav. Muuhulgas ei tugine vastustaja üksnes isikute ütluste vastuoludele. Eraldi on käsitletud ka veoselehele märgitut (maksuotsuse punkt 9, lk 10), millega kohus nõustub. Kõiki kirjeldatud asjaolusid koosmõjus arvestades nõustub kohus maksuhalduriga, et tehingut ei ole tegelikult toimunud. Kaebaja ei ole esile toonud, millises osas tuleks isikute ütlused arvestamata jätta. Maksuhaldur on isikute ütlusi kõrvutanud muude kogutud andmetega ja kontrollinud, et ka ütlused ja andmed omavahelises koosmõjus kinnitavad tehingute mittetoimumist.

5(5) Kaebaja ei ole maksuega kohtumenetluses tõendanud vastupidist. Isegi kui pidada võimalikuks, et isikud võivad ütlusi andes osaliselt eksida, esineb ütlustes ja teistes esitatud tõendites niivõrd suuri erinevusi, et üksnes isikute eksimist üksikutes detailides ei saa pidada tõenäoliseks. Isikute ütlustes sisalduvad vastuolud teiste ütluste ja muude asjas kogutud tõenditega on niivõrd suured, et ei ole eluliselt usutav, et erinevad isikud võiksid ühte olukorda niivõrd erinevalt kirjeldada, arvestades ka muid asjas kogutud andmeid. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et isikute ütlustes ilmneb vastuolusid eelkõige juhul, kui ütluste kohaselt toimunut ei ole tegelikult aset leidnud. Ükski kaebaja esitatud dokument üksi ega ka vastastikuses seoses teiste tõenditega ei muuda maksuhalduri järeldusi vastuoluliseks ega tõenda ka ilma isikute ütlusteta tehingute toimumist. Kohus nõustub maksuhalduri põhjendustega käibeja tulumaksu määramise kohta (maksuotsuse punktid 3.1 ja 3.2).

10. Kohus jätab kaebuse rahuldamata, sest vaidlustatud maksuotsus on õiguspärane, maksuhaldur on arvestanud kõiki asjas kogutud materjale vastastikuses seoses ning kaebaja esitatud tõendid üksikult ega omavahelises seoses ei tõenda tehingute toimumist.

HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad menetluskulud poole kanda, kelle kahjuks otsus tehakse. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Roos