3-13-1379/86 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(7)

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Roos Otsuse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-1379 Haldusasi Mittetulundusühingu Kesk-Eesti Metsaomanikud ja Eesti Metsaühistu kaebus SA Erametsakeskus 11.03.2013 käskkirja nr 7- 1/13/115 tühistamiseks osas, millega jäeti rahuldamata mittetulundusühingu Kesk-Eesti Metsaomanikud ja Eesti Metsaühistu taotlused metsatehnika soetamise kohta ning rahuldati kolmandate isikute taotlused, mis said sama arvu hindepunkte kui kaebajate taotlused; ning SA Erametsakeskus kohustamiseks rahuldada mittetulundusühingu Kesk-Eesti Metsaomanikud ja Eesti Metsaühistu taotlused toetuse saamiseks metsatehnika osas. Menetlusosalised Kaebaja I – mittetulundusühing Kesk-Eesti Metsaomanikud (registrikood 80232983), esindaja juhatuse liige Peep Põntson Kaebaja II – Eesti Metsaühistu (registrikood 80140229), esindaja juhatuse esimees Rünno Viir Vastustaja – SA Erametsakeskus, volitatud esindaja Tiina Mitt Kolmandad isikud – - Saaremaa Metsaühing (registrikood 80138882), - Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu (registrikood 80199435), - Vändra Metsaühing MTÜ (registrikood 80203214), - Hiiumaa Metsaselts (registrikood 80111073), - MTÜ Viljandimaa Metsaselts (registrikood 80203929), - MTÜ Mädara Metsaühing (registrikood 80303743), - MTÜ Iisaku Metsaühistu (registrikood 80138066), - Kullamaa-Loodna metsaühistu (registrikood 80108065), - Vardi Erametsaselts (registrikood 80163688) Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta mittetulundusühingu Kesk-Eesti Metsaomanikud kaebus rahuldamata.

2. Jätta Eesti Metsaühistu kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

2(7) Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 21. mail 2014. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. SA Erametsakeskus 11.03.2013 käskkirjaga nr 7-1/13/115 rahuldati osaliselt mittetulundusühingu Kesk-Eesti Metsaomanikud metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetuse taotlus metsamajandamistööde osas summas 12 471,91 eurot ja jäeti sama taotlus rahuldamata metsatehnika soetamise osas, sest toetuse rahastamise eelarve jääk ei võimalda teha enam ühtegi rahuldamise otsust.

Sama käskkirjaga rahuldati osaliselt Eesti Metsaühistu metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetuse taotlus metsamajandamistööde osas summas 27 940,34 eurot ja jäeti sama taotlus rahuldamata metsatehnika soetamise osas, sest toetuse rahastamise eelarve jääk ei võimalda teha enam ühtegi rahuldamise otsust.

Käskkirja põhjenduste kohaselt rahuldati kõik nõuetele vastavad taotlused metsamajandamistööde osas summas 1 444 360,41 eurot, mistõttu jäi metsatehnika toetamiseks 55 639,59 eurot. Metsatehnika soetamise osas rahuldati 11 taotlust summas 49 708,11 eurot. Minimaalne vajalik punktisumma taotluse rahuldamiseks metsatehnika soetamise osas oli 48, mille kogusid 20 metsaühistut. Põllumajandusministri 20.05.2010 määruse nr 62 „Metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi määrus nr 62 või määrus) § 13 lg 4 alusel eelistati metsaühistu taotlusi, milles taotletava toetuse summa oli väiksem.

2. Mittetulundusühing Kesk-Eesti Metsaomanikud ja Eesti Metsaühistu esitasid 16.04.2013 SA Erametsakeskus 11.03.2013 käskkirjale vaide. SA Erametsakeskus 17.05.2013 vaideotsusega nr 7- 5/12/731-13 ja 7-5/12/683-13 jäeti vaided rahuldamata (kd I tl 72 jj).

3. Mittetulundusühing Kesk-Eesti Metsaomanikud ja Eesti Metsaühistu esitasid 26.06.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Pärast kaebuse käiguta jätmist ja kaebajate seisukohtade selgitamist 03.07.2013 määruses jäid kaebajad järgmiste nõuete juurde:

- tühistada SA Erametsakeskus 11.03.2013 käskkiri nr 7-1/13/115 osas, millega jäeti rahuldamata mittetulundusühing Kesk-Eesti Metsaomanikud ja Eesti Metsaühistu taotlused metsatehnika soetamise kohta ning rahuldati kolmandate isikute taotlused, mis said sama arvu hindepunkte kui kaebajate taotlused;

- kohustada SA Erametsakeskus rahuldama mittetulundusühingu Kesk-Eesti Metsaomanikud ja Eesti Metsaühistu taotlused toetuse saamiseks metsatehnika osas.

4. Kaebajad leiavad, et käskkiri on õigusvastane ning nende taotlused tuleb rahuldada järgmistel põhjustel:

1. Vastustaja ei ole järginud haldusmenetluse head tava ja määruses nr 62 sätestatut. Vastustaja on varasemalt levitanud määruse nr 62 tõlgendusi metsatehnika toetuse pingerea koostamisel võrdsete punktide korral vähemalt kolmes määruse nr 62 rakendamist käsitlevas materjalis. Võrdsete punktide korral tuleb eelistada taotlusi, milles on metsatehnika toetuse summa väikseim.

2. Vastustaja portaalis on 2013. aasta märtsis avaldatud metsatehnika toetuse summad koos hooldusraiete toetuse summadega, mistõttu ei ole metsatehnika toetuse summasid võimalik võrrelda. Seetõttu on protsess läbipaistmatu ning tulemus kehtetu.

3. Vastustaja avaldatud selgitustest tuleneb, et metsatehnika toetuse taotlused seatakse pingeritta järgmiselt: esmalt eelistatakse taotlejaid, kes taotlevad toetust metsamaale ja tehnikale, neile, kes taotlevad toetust üksnes metsatehnikale; siis eelistatakse taotlejaid, kelle taotluses sisalduvad ka (metsa)tööd. Nendest reeglitest ei tulene muuhulgas, et metsatehnika taotlemisel seda ei arvesta-

3(7) ta, et isik on taotlenud ka (metsa)tööde tegemist. Juhul, kui eelistatakse metsatööde tegemist, ei ole metsatehnika juures vaja eelistusjärjekorda muuta.

4. Kaebajad on taotlused esitanud vastustaja edastatud infost lähtuvalt. Kui kaebajad oleks teadnud, et metsatehnika toetuste pingereas eelistatakse taotlusi, mille kogusumma (s.o metsatööd ja metsatehnika toetus kokku) on väiksem, ega eelistata metsatööde tegemist koos metsatehnika soetamisega, oleksid kaebajad esitanud taotlused ainult metsatehnika soetamiseks ning aidanud oma liikmetel taotleda hooldusraiete toetusi otse vastustajalt, mitte läbi metsaühistu. Olukord, kus metsatööde ja metsatehnika koos taotlemisele eelistatakse neid, kes taotlesid ainult metsatehnikat, ei vasta meetme eesmärgile.

5. Määruse nr 62 § 13 lg-st 3 ja lg-st 5 koosmõjus tuleneb, et seadusandja on eristanud metsatehnika soetamise toetust pingeritta seadmisel muudest toetuse liikidest. Seetõttu tuleb eelistada taotlust, milles metsatehnika soetamise summa on väikseim. Samuti tuleb eelistada neid, kes on taotlenud ka hooldusraie toetust. Vastustaja ei ole pingerea koostamisel neist põhimõtetest lähtunud.

5. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

1. Vastustaja jääb paremusjärjestuse kujundamise osas vaideotsuse p-des 18-30 toodu juurde. Vaideotsuses leidis vastustaja, et määruse nr 62 § 13 lg 2 ja lisa 7 hindamiskriteeriumeid rakendatakse üksnes juhul, kui kõikidele metsamajandamistöödele jätkub eelarvelisi vahendeid. Määruse nr 62 § 13 lg 4 kohta selgub seletuskirjast, et eelistatakse metsaühistu taotlust, milles taotletav toetuse summa on väiksem. Seletuskirjast ega ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 60 lg-st 3 ei tulene, et paremusjärjestuse koostamisel tuleb vaadata metsatööde ja -tehnika toetusi eraldi. Toetusi ei saa käsitleda eraldi, kuna sellisel juhul tuleks käsitleda eraldi kõiki määruse nr 62 § 3 lg-s 1 loetletud toetusi. Samuti oleks seadusandja pidanud sellisel juhul kehtestama eraldi taotluste vormid iga toetuse kohta eraldi. Vastustaja on kogu programmiperioodil arvestanud metsaühistute võrdsete näitajate puhul terve taotluse kogusummat.

2. Vastustaja ei ole kaebajaid enne taotluse esitamist avaldatud teabega eksitanud. Kõikidest kaebajate esitatud tõenditest nähtub, et paremusjärjestuse moodustamisel eelistatakse metsaühistuid, kelle taotletav toetuse summa on väiksem.

3. SA Erametsakeskus 11.03.2013 käskkiri nr 7-1/13/118 on eelhaldusaktiks vaidlustatud käskkirjale, mistõttu on kaebus esitatud kujul perspektiivitu ning tuleks tagastada. Kaebajad pidanuks nimetatud käskkirja vaidlustama ka juhul, kui paremusjärjestuse koostamine oleks menetlustoiming. Kaebajatel on võimalik olnud nimetatud käskkirjaga tutvuda ning on saanud aru selle sisust ja ka koostatud paremusjärjestuse tabelitest. Ka on koostatud paremusjärjestus olnud avalikult kättesaadav märtsist 2013. a. Asjaolul, et paremusjärjestuse käskkiri on vastu võetud hilisema järjekorranumbriga kui vaidlustatud käskkiri, ei ole tähtsust. Paremusjärjestuse käskkiri on allkirjastatud varem ning vastustaja on esitanud selle kohta tõendid. Isegi, kui paremusjärjestuse käskkiri oleks allkirjastatud hilisemalt, ei muudaks see paremusjärjestuse kui toimingu koostamise reaalset aega.

Kolmandad isikud ei esitanud kohtule oma seisukohti.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, kas SA Erametsakeskus on 11.03.2013 käskkirjaga nr 7- 1/13/115 jätnud eelarve tõttu õiguspäraselt rahuldamata mittetulundusühingu Kesk-Eesti Metsaomanikud ja Eesti Metsaühistu toetusetaotlused saamaks 2012. a taotlusvoorus metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetust metsatehnika osas.

Käskkirja nr 7-1/13/115 meetme 1.5.1 – 2012. a taotlusvooru tehnikataotluste pingereast nähtub, et

20 taotlejat sai hindamiskriteeriumite alusel 48 punkti. Kaebajad leiavad, et vastustaja on moodus-

4(7) tanud ebaõigesti paremusjärjestuse nende isikute osas, kes said võrdselt 48 hindepunkti. Paremusjärjestuse koostamisel pidanuks vastustaja võrdsete punktisummadega taotluste puhul eelistama nende metsaühistute taotlusi, milles on hooldusraie ning milles taotletav metsatehnika toetuse summa on väiksem. Juhul, kui vastustaja arvestaks vähemalt ühte viidatud nõuet pingerea koostamisel, muutuvad kaebajate taotlused rahastatavaks. Vastustaja vaidleb kaebaja seisukohale vastu ning leiab, et vaidlusalune käskkiri on õiguspärane ja paremusjärjestuse muutmiseks puudub alus.

7. Seega tuleb kohtul hinnata, kas SA Erametsakeskus on moodustanud õiguspäraselt metsa majandusliku väärtuse parandamise 2012. aasta taotlusvooru taotluste paremusjärjestuse. ELÜPS §-s 60 sätestab maaelu arengu teotuste taotluste hindamise korra. ELÜPS § 60 lg-test 3 ja 5 järeldub, et taotluse menetlemine toimub kaheetapiliselt: esmalt tuleb hinnata taotleja ja taotluse nõuetele vastavust ning seejärel saab otsustada, kas taotluse saab rahuldada või mitte. Käesoleval juhul on menetlus toimunud samuti kaheetapiliselt ning SA Erametsakeskus 11.03.2013 käskkiri nr 7-1/13/118 (paremusjärjestuse kinnitamine) on käskkirja nr 7-1/13/115 (toetuse andmise) suhtes eelhaldusaktiks, kuna sellega on määratud siduvalt kindlaks võimalike toetuse saajate paremusjärjestus, mille alusel tehakse taotlejate taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus järgmises etapis. Selleks, et saaks anda hinnangu, kas taotluste paremusjärjestus on moodustatud õiguspäraselt, tuleks kohtul hinnata SA Erametsakeskus 11.03.2013 käskkirja nr 7-1/13/118 õiguspärasust. Kaebajad ei ole vastava käskkirja tühistamise nõuet kohtule esitanud.

Kohus selgitas 22.01.2014 määruses kaebajatele, et ilma 11.03.2013 käskkirja nr 7-1/13/118 vaidlustamata ei saavutaks kaebajad oma eesmärki, sest isegi kui kohus tühistaks käskkirja nr 7- 1/13/115, jääks vaidlustatud käskkirja andmise aluseks olev käskkiri toetuste saajate paremusjärjestuse kinnitamise kohta ikkagi kehtima ja vastustaja oleks toetuste andmise otsustamisel sellega seotud.

Kaebajad oma vastuses kaebuse muutmise taotlust ei esitanud, vaid leidsid, et nad ei ole saanud käskkirjaga nr 7-1/13/118 tutvuda.

Kohus selgitas kaebajatele 21.02.2014 kirjaliku menetluse määramise määruses veel kord, et ilma 11.03.2013 käskkirja nr 7-1/13/118 vaidlustamata on kaebus käskkirja nr 7-1/13/115 tühistamiseks ilmselgelt perspektiivitu. Kohus ei saa ilma kaebajate nõusolekuta asuda kaebusesse täiendavalt omavoliliselt nõudeid juurde esitama või neid muutma. Määruses oli kirjas, et juhul, kui kaebajad soovivad oma kaebust muuta, on neil õigus seda teha hiljemalt kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtajaks. Kuigi kohus ei ole tutvustanud kaebajatele SA Erametsakeskus 11.03.2013 käskkirja nr 7-1/13/118 originaali, on kaebajad selle sisust teadlikud ning saanud sellega olulises osas tutvuda. Kaebuse lk-l 5 on väljavõte sama käskkirja lisana toodud tabelist. Samuti on sama käskkirja väljavõte ehk pingerida ise kaebajate kaebuse lisaks nr 3 (kd I tl 12). Lisaks on vastustaja kohtule edastanud nii käskkirja nr 118 tervikversiooni kui ka kolmandate isikute kinnikaetud andmetega versiooni kaebajatele edastamiseks. Käskkirja nr 118 kinnikaetud andmetega versioon, kus on kinni kaetud füüsiliste isikute andmed, koos allkirjalehtedega edastati kaebajatele 01.11.2013 e-kirjaga (kd I tl 144). Rünno Viir kinnitas kirja kättesaamist 01.11.2013 (kd I tl 159) ja Peep Põntson kinnitas dokumentide kättesaamist 12.11.2013 (kd I tl 187).

Kaebajad ei avaldanud taotluste ja seisukohtade esitamise tähtajaks soovi kaebust muuta.

Kuna kaebajad ei ole SA Erametsakeskus 11.03.2013 käskkirja nr 7-1/13/118 kui käskkirja nr 7-1/13/115 eelhaldusakti vaidlustanud, on kaebus perspektiivitu. Isegi kui kohus tühistaks käskkirja nr 7-1/13/115, millega on kindlaks määratud, kelle taotlused jäävad rahuldamata, tuleks vastustajal asja uuel läbivaatamisel ikkagi lähtuda kehtivast käskkirjast nr -7-1/13/118, millega on kindlaks määratud paremusjärjestus. Paremusjärjestust kindlaksmäärava käskkirja tühistamist ei ole kaebajad kohtult taotlenud. Seega tuleb kaebus rahuldamata jätta sõltumata kaebajate ülejäänud väidetest,

5(7) kuna kaebuses esitatud nõuetega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki – paremusjärjestuse muutmist.

Kohus jätab rahuldamata vastustaja taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks, arvestades kaebuse menetluslikku seisu. Kohus peab vajalikuks analüüsida kaebust ka sisuliselt, et pooltel oleks võimalik saada vaidlusküsimusele sisuline seisukoht.

8. Kohus peab siiski vajalikuks analüüsida kaebust ka sisuliselt. Poolte vahel on peamiseks vaidlusküsimuseks, kas pingerea koostamise aluseks on metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetuse kogusumma või tuleb metsatehnika soetamise osas koostada uus pingerida. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kummalgi juhul tuleb toetuse saajad järjestada, eelistades väiksema toetuse summa taotlejat. Vastustaja on lähtunud kogu metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetuse summast ja koostanud pingerea alates väiksemast toetuse summast (kd I tl 137 jj). Kaebajad leiavad, et metsatehnika soetamise osas tuleb koostada uus pingerida alates väiksemast metsatehnika soetamiseks taotletavast summast ning viigi korral tuleb eelistada muuhulgas neid metsaühistuid, kes on taotlenud ka hooldusraie toetust.

9. ELÜPS § 57 lg 1 kohaselt antakse maaelu arengu toetusi Euroopa Komisjoni otsusega heaks kiidetud «Eesti maaelu arengukava 2007–2013» (edaspidi ka arengukava) alusel ja korras. Sama paragrahvi lg 5 alusel kehtestab põllumajandusminister määrusega eelarveaastal antavate maaelu arengu toetuste liigid ja toetatavad tegevused. ELÜPS 6. ptk 2. jagu „Perioodi 2007–2013 maaelu arengu toetused“ ei täpsusta, milliste tegevuste jaoks on võimalik toetusi saada. ELÜPS § 60 lg 3 kohaselt eelistatakse hindamistulemuste alusel taotluste paremusjärjestuse koostamisel võrdsete näitajatega taotluste puhul väiksema taotletava toetuse summaga taotlust, suurema omafinantseeringumääraga taotlust, ajaliselt varem esitatud taotlust või kohaldatakse muid käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud õigusaktis nimetatud taotluse eelistamise võimalusi. Seega otsustab võrdsete näitajatega taotluste puhul paremusjärjestuse koostamise alused põllumajandusminister (ELÜPS § 60 lg 4).

Paremusjärjestuse alusel otsustatakse parimate taotluste rahuldamine (ELÜPS § 60 lg 5 p 2). Põllumajandusministri 07.02.2012 määruse nr 13 „2012. aastal „Eesti maaelu arengukava 2007– 2013” alusel antavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevad maaelu arengu toetused“ § 1 p 5 näeb ette, et 2012. aastal antakse /…/ „Eesti maaelu arengukava 2007–2013” alusel Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitikaga kaasneva maaelu arengu toetusena metsade majandusliku väärtuse parandamise ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmise toetust. Sama määruse § 4 sätestab, et 2012. aastal toetatakse arengukava alusel antava metsade majandusliku väärtuse parandamise ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmise toetuse raames järgmisi tegevusi: 1) metsa majandusliku väärtuse parandamine; 2) kahjustatud metsa taastamine ja metsatulekahju ennetamine; 3) arendusprojekti elluviimine.

Seega toetatakse metsade majandusliku väärtuse parandamise ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmise toetusega metsa majandusliku väärtuse parandamist. Samaks tegevuseks on toetust taotlenud ka kaebajad.

10. Põllumajandusministri 20.05.2010 määruse nr 62 „Metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 1 kohaselt kehtestatakse määrusega metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetuse (edaspidi toetus) saamise täpsemad nõuded taotleja, kavandatava tegevuse ja taotluse kohta, abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, toetuse määr ja suurus, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord, taotluse vorm, taotluse hindamise kriteeriumid ja taotluse hindamise kord,

6(7) nõuded toetuse saajale ning toetuse väljamaksmise kord ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise kord.

Eeltoodust nähtub, et konkreetse määruse mõttes tuleb toetusena käsitleda metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetust tervikuna. Sama määruse § 3 lg 1 sätestab tegevused, mille kohta võib toetust taotleda, kuid tegemist on siiski ühe tervikliku toetusega. Sama nähtub ka määruse § 4 lg-st 1, mille järgi võib toetust taotleda metsamaa kohta, mille inventeerimisandmed on kantud metsaressursi arvestuse riiklikkusse registrisse. Seega on toetuse saamise aluseks konkreetne metsamaa, kuid toetuse taotlemise raames võib taotleja tuua välja erinevaid tegevusi, milleks ta toetust tervikuna soovib.

Eeltoodust tulenevalt ei saa teisiti tõlgendada ka määruse nr 62 § 13 lg-t 4, mis sätestab, et võrdsete näitajatega taotluste puhul eelistatakse järjekorras: 1) metsaühistu taotlust; 2) võrdsete näitajatega metsaühistute korral taotlust, milles taotletav toetuse summa on väiksem; 3) muude taotlejate puhul taotlust, milles taotletav toetuse summa on väiksem.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et metsatehnika toetuse saajad, kes said sarnaselt kaebajatega 48 hindamispunkti (kolmandad isikud käesolevas asjas), on metsaühistud. Seetõttu pidi vastustaja hindama seda, kelle taotletav toetuse summa on väiksem (§ 13 lg 4 teine lause). Arvestades, et toetusena tuleb määruse § 1 kohaselt käsitleda kogu metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetust, nähtub vastustaja 11.03.2013 käskkirja nr 7-1/13/118 terviktekstist (lisaköites lk 9 jj), kaebajatele edastatud kinnikaetud väljavõttest (kd I tl 137 jj) kui ka kaebuse lisana esitatud tabelist, mis oli kaebajatele menetluse jooksul kättesaadav (kd I tl 5 ja 12 jj), nähtub, et võrdsete hindepunktidega metsaühistud on järjestatud toetuse kogusumma alusel, mis vastab määruse nr 62 § 13 lg-le 4.

11. Kaebuses toodud tõlgendus (lk 3), et esmalt tuleb eelistada taotlejaid, kes on taotlenud toetust nii metsamaale kui ka tehnikale, nende ees, kes taotlevad toetust üksnes tehnikale, ei vasta õigusaktidele.

Määruse nr 62 § 13 lg 1 kohaselt otsustatakse esmalt toetuse andmine määruse § 3 lg 1 p-des 1-3 ja

5 loetletud tegevustele, milleks on hooldusraie, kasvavate puude laasimine, metsa uuendamine ning ulukikahjustuste ja metsapuude taimehaiguste ja -kahjustuste ennetamine. Taotlustele, kus nimetatud tegevusteks toetust taotletakse, antakse hindepunkte määruse lisa nr 6 alusel. Alles juhul, kui nimetatud tegevuste toetamise järel jätkub vahendeid ka metsatehnika soetamise taotluste hindamiseks, hindab vastustaja neid määruse nr 62 lisa nr 7 alusel (§ 13 lg 2). Vaidlustatud käskkirja kohaselt rahuldati kõik nõuetele vastavad taotlused metsamajandamistööde osas summas 1 444 360,41 eurot, mistõttu jäi metsatehnika toetamiseks 55 639,59 eurot. Kuna metsatehnika jaoks sooviti toetust rohkem, kui on olemas eelarvevahendeid, asus vastustaja taotlusi vastavalt määruse lisale 7 hindama.

Nii 11.03.2013 käskkirja nr 7-1/13/118 terviktekstist, kaebajatele edastatud kinnikaetud väljavõttest kui ka kaebuse lisana esitatud tabelist, mis oli kaebajatele menetluse jooksul kättesaadav, nähtub, et isikuid on hinnatud määruse nr 62 lisale nr 7 vastavalt. Hinnatud on:

- kriteeriumi nr 4 – taotletava metsatehnika liik vastavalt määruse lisale nr 2;

- kriteeriumi nr 10 – kas taotleja on metsaühistu;

- kriteeriume nr 11-14 – metsaühistu tegevuspiirkonnas oleva metsamaa pindala;

- kriteeriume nr 15-21 – erametsaomaniku omandis oleva metsamaa pindala.

Ükski lisas nr 7 loetletud kriteerium ei sisalda nõuet, et täiendavalt hinnatakse seda, kas taotleja on lisaks metsatehnikale taotlenud ka toetust metsamajandamistöödeks (määruse § 3 lg 1 p-d 1-3 ja 5).

7(7) Seega ei saanud vastustaja nimetatud kriteeriumit täiendavalt toetuste hindamisel arvestada. Metsatehnika taotluste osas koostati iseseisev pingerida lisa nr 7 hindepunktidest lähtuvalt ning taotlejad järjestati määruse nr 62 § 13 lg-st 4 tuleneva üldreegli alusel vastava toetuse kogusumma järgi alates väiksemast taotlejast. Eeltoodust tuleneb, et toetuste hindamisel võib tekkida ka olukord, kus taotleja taotleb toetust üksnes metsatehnika soetamiseks, kuid kuna tema taotletav summa on kõige väiksem, siis tema taotlus rahuldatakse tervikuna, kui metsamajandamistöödes rahastamisest jääb eelarvevahendeid üle. Näiteks selle kohta on kolmandate isikute Vändra Metsaühing MTÜ, Hiiumaa Metsaühingu, Viljandimaa Metsaselts MTÜ, Mädara Metsaühing MTÜ ja Iisaku Metsaühing MTÜ taotluste rahuldamine. Seevastu metsaühingu, kes on taotlenud toetust nii töödeks kui tehnika soetuseks, taotlus tehnika soetamiseks jääb rahuldamata, kuna tema toetuse kogusumma (s.o metsatööd ja –tehnika kokku) on teiste isikute taotletavast summast suurem (näiteks kaebajad).

12. Kaebajate arusaam, et eelistatakse taotlejaid, kes taotlevad toetust nii tööde kui tehnika osas, neile, kes taotlevad toetust üksnes tehnikale, tugineb vastustaja varasemate selgituste (kd I tl 18, 24 ja 27) ekslikule tõlgendusele. Kohus möönab, et nimetatud selgitustest on võimalik järeldada, nagu vastustaja eelistaks taotlejaid, kes taotlevad toetust metsamajandamistööde tegemiseks, neile, kes taotlevad toetust üksnes tehnika soetamiseks. Vastustaja sõnastuse kohaselt võiks jõuda järeldusele, et kui taotleja taotleb toetust nii tööde tegemiseks kui tehnika soetamiseks, annab ainuüksi metsamajandamistööde tegemiseks toetuse andmine taotlejale eelise (vrd samas: „eelistatakse esmalt taotlejaid“) ka taotluste hindamise teises etapis metsatehnika soetamise hindamisel. Selline järeldus ei vasta aga õigusaktidele. Kohus leiab, et kaebajad on pannud liigset rõhku ühele ebaõnnestunud lausele, mis kordub erinevates selgitustes. Arvestades vastustaja selgitusi tervikuna, nähtub sellest selgelt, et metsatehnika soetamisel lähtutakse lisas nr 7 toodud kriteeriumitest ning puudub kriteerium, mis arvestaks seda, kas isik on taotlenud ka metsamajandamistööde tegemiseks toetust. Kohus leiab, et vastustajal on otstarbekas selles osas oma selgitusi parandada.

Vastustaja varasemate selgituste võimalik kahetimõistetavus ei tingiks aga kaebuse rahuldamist. Kohus kontrollib seda, kas haldusakt vastab kehtivale õigusele ning kohus on juba eelnevalt tuvastanud (vt otsuse punkt 11), et puudub alus eelistada metsatehnika toetuste hindamisel isikut, kes taotleb toetust ka metsamajandamistööde jaoks. Vastustaja eelnevalt antud selgitused ei ole vastustajale ega toetuse taotlejale juriidiliselt siduvad. Isegi juhul, kui vastustaja teabetekst on eksitav või vastustaja muudab hiljem oma seisukohta, ei tingi see pingerea muutmist ega seetõttu kaebuse rahuldamist, sest õigus toetuse saamiseks tekib vahetult õigusaktide alusel ja vastustaja selgitused ei saa õigusaktides sätestatut muuta. Seetõttu ei ole antud haldusaktid, s.o 11.03.2013 käskkiri nr 7- 1/13/118 ega käskkiri nr 7-1/13/115 õigusvastased. Kui kaebajad leiavad, et vastustaja on oma selgitustega tekitanud kaebajatele kahju, on neil võimalik taotleda vastustajalt või kohtult õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamist.

13. Kohus jätab kaebuse rahuldamata, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki, sest kaebajad ei ole vastanud kohtu ettepanekule kaebust muuta ja vaidlustada ka käskkirja, millega määratakse kindlaks taotluste rahuldamise pingerida. Isegi kui kaebajad oleksid vastava nõude esitanud, tuleks kaebus jätta rahuldamata, sest vastustaja 11.03.2013 käskkiri nr 7-1/13/118 ja selle alusel antud 11.03.2013 käskkiri nr 7-1/13/115 vastavad kehtivale õigusele. Kuna kohus ei tühista käskkirju, jääb rahuldamata ka kohustamiskaebus.

HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Vastustaja ega kolmandad isikud ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajatelt taotlenud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Roos