1-11-12226/90 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-12226 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 25. märtsi 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu T. , määruskaebus Z

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 25. märtsi 2014 määrus muutmata

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T. tunnistati süüdi Viru Maakohtu 28.02.2012 kohtuotsusega KarS § 199 Z lg 2 p-de 4,5,7,8 järgi. Teda karistati 2-aastase vangistusega, millist karistust KarS § 76 lg 6 ja

65 lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu 05.02.2009 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa - 3 aasta ja 26 päeva vangistuse võrra. T. -i liitkaristuseks mõisteti 5 aastat ja Z

26 päeva vangistust, alates 16.08.2011.

2. Viru Maakohtu 25.03.2014 määrusega jäeti T. tingimisi ennetähtaegselt Z vabastamata. Kohtu põhistused olid seejuures järgmised.

2.1 Kinnipeetavat on 8 korral kriminaalkorras karistatud. Reaalset vanglakaristust kannab ta neljandat korda. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud. Viru Maakohtu 05.02.2009 otsusega KarS § 215 lg 2 p-de 1,2; 199 lg 2 p-de 4,5,8 ja 213 lg 1 järgi mõistetud liitkaristuse (5 aastat

1 kuu ja 19 päeva vangistust) kandmiselt vabanes kinnipeetav Tartu Maakohtu 17.08.2010 määruse alusel tingimisi enne tähtaega 30.08.2010 katseajaga kuni 25.09.2013 (karistuse ärakandmata osa 3 aastat 26 päeva vangistust). Praegu kannab T. Viru Maakohtu Z

28.02.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 4,5,7,8 järgi mõistetud liitkaristust kuritegude eest (3 episoodi), mis on toime pandud tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega kaasnenud käitumiskontrolli ajal kriminaalhoolduse all olles. Eelnevast järeldub, et varasemad korduvad karistused (sh reaalsed vangistused) ja karistuse kandmisest tingimisi vabastamised (sh tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamine) ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju - ta on järjepidevalt jätkanud uute kuritegude toimepanemist.

2.2 Kinnipeetav töötab AS Eesti Vanglatööstus Viru osakonna puidutsehhis puidupingitöölise/tislerina alates 2012. a veebruarist. Tööalaselt iseloomustatakse teda väga hästi. Vabaduses T. -il garanteeritud töökoht puudub. Z

2.3 T. -il on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu Z kriminaalkolleegiumi määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud.

2.4 Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on T. -i puhul uue mittevägivaldse Z kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 73%, mis on kõrge risk. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, sest uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on liiga suur.

2.5 Kohtul puudus veendumus selles, et vabastades kinnipeetava T. -i vangistusest Z tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Eksisteerib reaalne oht, et töökoha mitteleidmisel, seega ebapiisava materiaalse kindlustatuse korral, sõltuvusaineid tarvitades ja suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega (arvestades grupi poolt toimepandud vargust, mille eest isik praegu karistust kannab), võib ta toime panna uusi kuritegusid. Kohus nõustus prokuröriga ega pea õigeks ja karistuse mõistmise eesmärkidega kooskõlas olevaks vabastada kinnipeetav tingimisi enne tähtaega teistkordselt talle mõistetud ühe ja sama karistuse kandmiselt. Ühtlasi pidas kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leidis, et T. -i suhtes Z selliseid asjaolusid ei esine.

2.6 Kohus tunnustas T. -i selle eest, et ta on vangistuses olles astunud reaalseid Z samme selles suunas, et tulevikus vabaduses paremini hakkama saada.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSED

3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes taotleb tühistada Viru Maakohtu määrus ja teha uus lahend, millega vabastada ta tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse esitaja väited on kokkuvõtlikult järgmised.

3.1 Kinnipeetavad, kes vabastatakse tingimisi, panevad uue kuriteo toime väiksema tõenäosusega, kui need, kes vabastatakse karistusaja lõppedes. Määruskaebuse esitajal on jäänud kanda 2 aastat ja 5 kuud. Arvestades kriminaalhoolduse eesmärke (KRHS § 1 lg 1), kriminaalhooldajapoolset toetust ja usku R. Govrontšukki, on tingimisi vabastamine tema puhul asjakohane. T. teab, et tema isik ei pruugi usaldust avaldada, kuna ta on elu Z jooksul paljud kannatama pannud, ent ka temal on plaanid tulevikuks, ta on loonud endale perekonna ja nõus selle nimel pingutama. T. leiab, et prokuröri arusaam Z ühiskonnast on natuke vale, kuna viimasele on igal juhul turvalisem ja odavam see, kui isik vabastatakse tingimisi ennetähtaegselt. T. möönab, et ta on oma elust liiga palju Z aastaid veetnud vangis, ent leiab, et kohus pööras liigset tähelepanu määruskaebuse esitaja varasemale elukäigule. Ehkki ka see on oluline, tuleb arvesse võtta, et aeg läheb edasi, inimene mõistab tehtut ning kasvab sellest välja. Kriminaalne minevik ei tohiks võtta kinnipeetavalt kategooriliselt võimalust õiguskuuleka käitumise ning enesearenguga näidata, et ta on teinud vajalikud järeldused ning kantud karistusaeg on oma eesmärgid täitnud. Ennetähtaegse vabastamise näol on tegemist tulevikuperspektiivi hindamisega - maakohtu määruse argumendid, millega jäeti T. vabastamata, ei lange ära ka tema karistuse Z tervikuna ärakandmisel.

3.2 T. on valmis seaduskuulekaks eluks, tal on selleks ka materiaalsed Z võimalused ning moraalne tugi. Vangistuses olles T.Z abiellus ning abikaasa vanemad toetavad ning usuvad samuti temasse. Abikaasa on seaduskuulekas, usub

T. -i ning teab, et viimane on võimeline teisiti elama. T. on nõus väga Z Z pingutama nii oma abikaasa kui ka tema vanemate pärast, et end muuta ning möönab, et kui peaks ennetähtaegse vabastamise korral selle tingimusi rikkuma, kaotab ta kõik endale kallid inimesed.

3.3 Arusaamatuks jääb, mil moel teeb Viru Vangla iseloomustusi. Eelmises, 8 kuud tagasi tehtud iseloomustuses, oli kinnipeetava uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise riskiks märgitud 64% ja vägivallakomponendiga kuriteo riskiks 35%. Viimasest iseloomustuses alates on T. jätkanud töötamist ning mingisugust riskimaandamise tegevust talle Z ITK-s määratud ei ole, kuna ta on kõikvõimalikud programmid juba eelnevalt läbinud. Praeguse hinnangu kohaselt on riskihinnang varasemast ohtlikust langenud väheohtlikuks, samas on uue mittevägivaldse kuriteo protsent 73, vägivaldse puhul aga 18%.

T. -ile jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik, et ohtlikkuse tase langeb ja samal Z ajal protsentuaalselt tõuseb. Samas küsimuses on ta küsinud selgitust vangla administratsioonilt. Keegi ei oska midagi konkreetselt vastata, ent ka võimalus seda langetada puudub. Ometi käib T. igapäevaselt tööl, tasub võlgnevusi, kogub raha Z vabanemisfondi, tal on olemas kindel elukoht ja sotsiaalne võrgustik. Tõsi, garanteeritud töökoht tal puudub, ent tal on tugev soov asuda vabanemisel kohe tööle, et kindlustada endale ja perele kindel sissetulek. Vangistuses on T. alates 2012. aastast töötanud, tal on Z välja kujunenud tööharjumus ning ta on kindel, et vabanedes töökoha leidmisega raskusi ei tule.

3.4 Aastaid vanglas viibinud inimese resotsialiseerimine on väga raske protsess, kuid just sellepärast tuleks T. -i aidata iseseisva eluga toimetulekul. Ta tõdeb, et varasem Z karistatus on talle koormaks, ent leiab et on oma järeldused teinud – ehkki see võttis omajagu aega, tuli lõpuks siiski teadmine. 30-aastasena ei soovi T. oma elu enam raisku Z lasta ja tahab alustada teistsugust elu – täita ühiselu reegleid, jätkata õiguskuulekat käitumist ning vanale teele sattumist välistada. T. lubab kohtu usaldust mitte kuritarvitada. Z

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik T. -i vangistusest tingimisi Z enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea vajalikuks neid korrata, märkides üksnes, et esimese astme kohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis. Kohus on jõudnud õigustatud järeldusele, et isikut, keda on mh sama kuriteo eest juba varem tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, keda on korduvalt (sh 4 korral vabadusekaotusliku karistusega)

karistatud ja kellel on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, ei ole võimalik tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

4.1 Ringkonnakohus rõhutab, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid hinnates tekkima nii veendumus sellest, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda, kui ka sellest, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Apellatsioonikohus leiab, et kuritegude toimepanemise asjaoludel, isiku süü suurusel, tema suhtes koostatud riskihinnangul ning ka distsiplinaarkaristustel on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal. Kuigi kaalutlusotsuse tegemisel tuleb kohtul arvesse võtta ka isiku käitumist vangistuses (töötamine, sotsiaalprogrammide läbimine) ning teda vabaduses eesootavaid tingimusi (toetav sotsiaalvõrgustik), ei saa süüdimõistetut vabastada vaid viimasele tuginedes. Süüdlase ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus ning kohtul on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus korduvalt kriminaalkorras karistatud isiku, kelle eelnev elukäik on näidanud, et tema käitumist ei ole võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega korrigeerida, ennetähtaegsest vabastamisest keelduda.

4.2 Ringkonnakohus sedastab eeltoodut arvestades, et maakohus ei ole kaalutlusotsustuse tegemisel hälbinud seaduse mõttest ega kohtupraktikast. Kohtu hinnang on põhjendatud ja vastuoludevaba. Siiski soovib ringkonnakohus tunnustada T. -i selle eest, et tema Z suhtumises on toimunud väga tugevad positiivsed nihked – ta hoolib oma lähedaste toetusest ja arvamusest ning saab aru, et peab ise vaeva nägema oma elu muutmiseks – alustama töötamist ja hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. T. käib igapäevaselt tööl, Z tasub võlgnevusi, kogub raha vabanemisfondi.

5. Kuivõrd arvestada tuleb aga kõikide KarS § 76 lg-s 3 nimetatud asjaoludega kogumis, siis arvestades määruse p-des 4-4.1 märgitut ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg-st 1 tuleb jätta maakohtu määrus muutmata ja T. -i määruskaebus rahuldamata. Z

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas