1-11-12380/17 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-11-12380

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2014. kohtumaja a Jõgeva Kriminaalasja number 1-11-12380 Kohtunik Liivi Loide Taotluse esitaja

kriminaalhooldusametnik

Liivi Noormägi Taotlus erak

orraline ettekanne T.K kohta Süüdimõistetu T.K

isikukood ; elukoht: XX X xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Pöörata täitmisele T.K le Tartu Maakohtu 11.11.2011.a kohtuotsusega -

kriminaalasjas nr 1-11- st 5 12380 KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse

(viis) kuu pikkune osa vangistust, mille kandmisest ta oli KarS § 74 lg 1, 3 aluse vabastatud

ja katseaja pikkuseks määratud 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud.

Kohustada T.K ilmuma vangistuse kandmiseks Tartu vanglasse (Turu 56

Tartu linn) 12. mail 2014.a kell 10.00. Vangistuse algust arvestada T.K karistuse kandmisele asumisest.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määrusk Jõgeva kohtumaja aebuse Tartu Maakohtu

kaudu Tartu Ringkonnakohtule

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK

T.K on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 11.11.2011.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-

8 kuud 12380 KarS § 424 järgi ning karistuseks on mõistetud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu

24.08.2011.a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-9301 T.K le mõistetud karistus 6 -

kuud vangistust üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti T.K le 11 kuud vangistust. Mõistetud liitkaristusest 6 kuu -

2 (4)

vangistuse osas on ja jääb T.K tingimuslikult vabastatuks Tartu Maakohtu

24.08.2011.a otsusega kriminaalasjas nr 1-11- d tingimustel. Liitkaristuse 9301 määratu ülejäänud osa, s.o 5 kuud vangistust KarS § 74 lg 1, 3 alusel täitmisele mitte pöörata, kui T.K

2 aasta ja 6 kuu jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §

75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas –

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 b kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, päevaks; 5) saa

töö või õppimisko KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati T.K - ha vahetamiseks. katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Käitumiskontrolli teostamise ajaks määrati

T.K

katseajaks Tartu kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse

kriminaalhooldaj

a järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 18.11.2011.a.

Esimene erakorraline ettekanne T.K poolt kohtuotsusega KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud lisakohustuse rikkumisega esitati kohtule 20.11.2012.a. Kohus lahendas asja kirjalikus menetluses ja 22.11.2012.a kohtumäärusega kohustati T.K KarS § 75 lg 2 p 5 alusel pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ja alluma määratud ravile. Kohtumäärus jõustus 03.12.2012.a.

Teine erakorraline ettekanne esitati kohtule 29.11.2013.a, taaskord KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud lisakohustuse rikkumisega. Kriminaalhooldaja taotles esialgselt vangistuse täitmisele pööramist. Toimus kaks kohtuistungit ning toimunud menetluse käigus kriminaalhooldaja loobus esialgsest ettepanekust ning taotles T.K katseaja pikendamist. 15.01.2014.a kohus tegi määruse ja KarS § 74 lg 4 alusel pikendas T.K le -

Tartu Maakohtu 11.11.2011.a kohtuotsusega kriminaalasjas 1 12380 KarS §

74 lg 1, 3 alusel määratud katseaega kuue kuu võrra, s.o kuni 10.11.2014.a.Kohtumäärus jõustus 27.01.2014.a.

01.04.2014.a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse

kriminaalhooldusametnik kohtule kolmanda erakorralise ettekande T.K Liivi Noormägi

kohta, kuna ta ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja jätkuvalt

narkootikume. 24.03.2014.a indikaatorvahendiga on tuvastatud T.K

alkoholijoove 2,04 mg/l. Politsei sai väljakutse seoses peretüliga aadressile

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx oholijoobes, . Kohapeal selgus, et T.K oli alk

käitus agressiivselt, sõimas elukaaslast ja lapsi ning lõi last. Isik toimetati kainenemisele

Jõgeva arestimajja. Kriminaalhooldajale esitas kriminaalhooldusalune 31.03.2014.a kirjaliku seletuse rikkumise kohta, milles tunnistab alkoholi tarvitamist, põhjuseks nimetab pereprobleeme.

Kriminaalhooldusperioodil on hooldusalune täitnud registreerimiskohustust, kuid ei ole suutnud täita kriminaalhoolduse nõudeid vajalikul määral ning jätkanud alkoholi tarbimisega kaasnevaid rikkumisi. Kriminaalhooldusperioodil on T.K kohta esitatud kohtule kaks erakorralist ettekannet. Kohtumääruste kohaselt oli kohustatud pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ja tema katseaega pikendati. Psühhiaatri poolt on väljastatud teatis, et 07.01.2014.a on T.K-le Kriminaalhooldaja teostatud alkoholismiravi protseduur.

vastuvõtul on hooldusalusega korduvalt analüüsitud alkoholi tarvitamise mõju hooldusaluse mõtlemisele ning käitumisele ja selgitatud seoseid alkoholi tarvitamise ja kuritegeliku käitumise vahel.

3 (4) T.K on katseajal rikkunud KarS 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustust kolmel korral, mis näitab tema suutmatust täita kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Lisaks on kriminaalhooldajale esitatud Lõuna prefektuuri poolt teatis selle kohta, et 27.03.2014.a alustati KarS § 121 tunnustel kriminaalmenetlust selle kohta, et T.K 24.03.2014.a väärkohtles elukaaslase 3 Kriminaalhooldaja taotles KarS § 74 lg 4 alusel -aastast last. karistuse täitmisele pööramist.

Kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja esitatud taotluse juurde. T.K on korduvalt andnud lubadusi enda käitumist muuta. Ta on käinud psühhiaatri juures, teinud ka alkoholismiravi protseduuri, nn süsti, kuid vaatamata sellele tarvitab ta jätkuvalt alkoholi ja püsib kõrge oht uute kuritegude toimepanemiseks. Kriminaalhooldus ei ole olnud tulemuslik vaatamata korduvalt antud võimalustele.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leidis, et kriminaalhooldaja ettepanek T.K karistuse täitmisele

pööramiseks on põhjendatud.

KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Asja materjalidest nähtuvalt puudub alus kohaldada

T.K suhtes kergemaid meetmeid, s.o katseaja pikendamist või veelkord täiendavate kohustuste määramist.

T.K on katseajal korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Tema suhtes on käimasoleva katseaja jooksul esitatud korduvalt erakorralisi ettekandeid seoses KarS § 75 lg 2 p 2 sätest e rikkumisega, käesolev ettekanne atud kohustust

on kolmas. Viimati arutas kohus süüdimõistetu poolt kohustuste rikkumist alles käesoleva aasta alguses, kui 15.01.2014.a pidas võimalikuks kriminaalhooldust jätkata, kuna T.K oli astunud reaalseid samme muutusteks, s.o läbinud alkoholismiravi protseduuri ja andnud veelkord lubadusi muutuda. Vaatamata sellele tuvastati tal vaid veidi enam kui kahe kuu möödumisel 2,06 mg/l alkoholijoove.

Ka asja arutamisel viimasel kohtuistungil tekkis kahtlus, et süüdimõistetu on tarvitanud alkoholi, kohta. Ise ta eitas seda kategooriliselt. Kriminaalhooldaja kontrollis võimalikku joovet alkomeetriga, mis näitas 0,057 mg/l. T.K selgitus tuvastatud näidu järel oli, et ta olevat sama päeva hommikul joonud liitri keefirit. Täiendaval kontrollimisel politsei tõendusliku alkomeetriga oli näiduks 0.

Lisaks nähtub kohtule esitatud materjalidest, et T.K on alust kahtlustada katseajal uue, KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. T.K kohtule vastates eitas, et tema suhtes oleks kriminaalmenetlus käimas, kuid kontrollimisel prokuratuurist selgust, et talle on kahtlustus esitatud, ta on enda süüd tunnistanud ja kriminaalasi peaks lähiajal jõudma kohtusse.

Kõik eelnev iseloomustab süüdimõistetu suhtumist talle antud võimalusse kanda karistust vabaduses viibides – T.K kohtuistungitel näitab kahetsust, annab lubadusi ja justkui võtab ette ka reaalseid tegevusi vajalikeks muutusteks. Tegelikkuses aga on lubadused paljasõnalised, tegeliku probleemiga ei tegeleta ning muutusi ei järgne. Alkoholist tulenev risk uute kuritegude toimepanemiseks on endiselt kõrge ja ka realiseerunud uutes rikkumistes.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et sellise intensiivsusega rikkumiste puhul on kriminaalhooldaja ettepanek vangistuse täitmisele pööramiseks põh

jendatud ja tuleb

rahuldada, kuna käitumiskontroll ei ole T.K puhul olnud efektiivne ega täida karistuseesmärki.

4 (4)

Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus kriminaalhooldusametniku taotluse ja KarS § 74 lg 4 alusel pikendab Tartu Maakohtu 11.11.2011.a T.K le otsusega KarS § 74 lg 1, 3 -

alusel määratud katseaega kuu võrra , s.o kuni 10.11.2014.a.

T.K le mõisteti 11.11.2011.a kohtuotsusega KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel -

liitkaristuseks 11 kuud vangistust. Mõistetud liitkaristusest 6 kuu vangistuse osas jäi T.K tingimuslikult vabastatuks Tartu Maakohtu 24.08.2011.a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-9301 määratud tingimustel, s.o katseaja kestuseks oli 2 aastat. Liitkaristuse ülejäänud osa, s.o 5 kuud vangistuse osas määrati, et KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pöörata karistust täitmisele, kui T.K 2 aasta ja 6 kuu jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

T.K on KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud lisakohustust rikkunud mõlema otsusega määratud katseajal, kuid varasemate rikkumiste osas on kohus asunud seisukohale, et kriminaalhooldust on võimalik jätkata. Käesolev erakorraline ettekanne on esitatud ajal, kui

24.08.2011.a otsusega määratud tingimustel katseaeg oli lõppenud. Seega tuleb täitmisele pöörata liitkaristuse see osa, mille kandmisest T.K oli vabastatud 11.11.2011.a otsusega määratud tingimustel ja korras, s.o 5 kuud vangistust.

Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427, 432.

Kohtunik: