1-11-10449/31 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVangla esitas 01.04.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava V. tingimisi A enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 20.05.2013.a kohtumäärusega pöörati täitmisele V. -le A
Legislator headnote
AI generated1-11-10449/31 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: arvamusest leiab prokurör, et tema suhtes on otstarbekas kohaldada katseajal järgmisi lisakohustusi: KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; KarS § 75 lg 2 p 4 alusel otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks.
Full text
1-11-10449
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 21.04.2014.a Tallinn Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja nr
1-11-10449
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungi sekretär
Helle Koppel
Kohtuasi Vangla esitatud materjalid V. tingimisi enne A tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu V.A (ik: ; viibib Vanglas) XXX
Kohtuistungi toimumise aeg, 14.04.2014.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht
RESOLUTSIOON
1. Vabastada V.A karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks)
aasta kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse juhataja poolt määratud
kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Kalevi tn 1 Tartu 51010) ning kohustada V.A järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid:
1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: Xxx;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
2. Kohaldada V.A suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:
1) pöörduda psühhiaatri poole 1 (ühe) kuu jooksul vanglast vabanemisel ja läbida alkoholismisõltuvusvastane ravikuur ning esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul;
3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;
4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.
3. V.A-le määratud katseaja kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
4. V.A vabastada määruse jõustumisel.
Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talitusele ja V. -le. A
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Vangla esitas 01.04.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava V. tingimisi A enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 20.05.2013.a kohtumäärusega pöörati täitmisele V. -le A
Tartu Maakohtu 05.01.2012.a otsusega mõistetud tingimisi karistus – 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
Karistuse kandmise algus oli 01.07.2013.a ja lõpp on 01.01.2015.a.
V.A kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalabiprogrammi „Eluviisitreening“ ning on teinud iseendaga aktiivselt tööd mõtestamaks lahti sõltuvuskäitumise tekkepõhjused ja tagajärjed ning võimalikud eneseabivõtted probleemidega toimetulekuks ja eesmärgi saavutamiseks. Samuti on ta regulaarselt osalenud vestlustel inspektor-kontaktisikuga kinnistamaks oma teadmisi ja oskusi vabaduses sõltuvusprobleemidega toimetulemusel. Kinnipeetav on esitanud vanglale tööhõive ankeedi, kuid tööd ei ole talle võimaldatud, distsiplinaarkaristusi ei oma. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga ja toetava sotsiaalse võrgustikuga lähedaste näol, kindel töökoht puudub.
et vabanemisjärgselt V.A kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, on ta kindlustatud elukohaga ning on olemas toetav sotsiaalne võrgustik lähedaste näol. Kindlat töökohta V. vabanemisel ei ole. A
V.A taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.
Prokuröri abi Triinu Olev edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör toetab
V. ennetähtaegset vabanemist. V. on varem kriminaalkorras karistatud neljal A A
korral. Käesolevat karistust kannab isik joobes juhtimise eest. V. on vabanemisel A olemas kindel elukoht ja toetavad lähedased – ema, isa ja 3 last. Isikut ei ole distsiplinaarkorras vangistuse ajal karistatud. V. iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav tunnistab A
alkoholiprobleemi ja alkoholist tekitavat kahju. Ta näeb selgelt seoseid alkoholi ja õigusrikkumiste vahel, tunnistab probleemi olemasolu ja soovib sellega tegeleda. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et isik on läbinud vanglas „Eluviisi treeningu“ ning osaleb regulaarselt vestlustel inspektor-kontaktisikuga kinnistamaks oma teadmisi ja oskusi vabaduses
sõltuvusprobleemiga toimetulemisel. Isik on teadlik, et selleks, et muutuda on vajalik saada kontrolli alla alkoholi tarvitamine. Lisaks nähtub iseloomustusest, et mittevägivaldse uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 11 %, vägivaldse 18 %. Seega eeltoodust tulenevalt leiab, et tegemist on isikuga, kes oleks suuteline katseaja nõudeid täitma ning seaduskuulekalt elama. Tulenevalt V. iseloomustusest ja kriminaalhooldaja A
arvamusest leiab prokurör, et tema suhtes on otstarbekas kohaldada katseajal järgmisi lisakohustusi: KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; KarS § 75 lg 2 p 4 alusel otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V. isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo A toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 4- korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vangistust kannab 1. korda. Isikut on varasemalt karistatud avaliku korra raske rikkumise, omavolilise sissetungi ja joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Praegune süüdimõistmine on samuti joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest.
Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalabiprogrammi „Eluviisitreening“ ning on teinud iseendaga aktiivselt tööd mõtestamaks lahti sõltuvuskäitumise tekkepõhjused ja tagajärjed ning võimalikud eneseabivõtted probleemidega toimetulekuks ja eesmärgi saavutamiseks. Samuti on ta regulaarselt osalenud vestlustel inspektor-kontaktisikuga kinnistamaks oma teadmisi ja oskusi vabaduses
sõltuvusprobleemidega toimetulemusel, distsiplinaarkaristusi ei oma. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga ja toetava sotsiaalse võrgustikuga lähedaste näol, kuid kindel töökoht puudub. Kinnipeetav nõustub kriminaalhooldusega ning saab aru, et see on talle vajalik ja kasulik, ärakandmata karistusaeg on 9 kuud. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohtu hinnangul on kinnipeetavale vajalik olla kriminaalhooldusel, et aidata tal paremini oma sõltuvusprobleemiga hakkama saada. Tingimisi ennetähtaegselt vabanemine võimaldab kohaldada V. üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool A
kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 11 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 18 %. Kinnipeetaval on alkoholi kuritarvitamisest tingitud probleemid, ta on kõik kuriteod toimepannud alkoholijoobes ning ta on nõus ravile asuma, mistõttu on kohtu hinnangul vajalik V. pöörduda psühhiaatri poole A
ja läbida ravikuur. Kohus arvestab ka sellega, et V. tingimisi ennetähtaegne vabastamine A
annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata V. püüdlusi oma A elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.
Kohtunik