2-12-25712/39 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2014.a, Pärnu Kohtukoosseis Kohtunik Rein Pokk Tsiviilasja number 2-12-25712 Tsiviilasi S.S. (endine hageja Septimo Halduse OÜ) hagi J. J.J.i vastu 5026.49 euro nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S.S. (isikukood x), elukoht x, Pärnu, e-post x, esindaja Alari Avamägi, e-post alari@tallinnlaw.ee Endine hageja Septimo Halduse OÜ, registrikood 11389395, asukoht Tartu mnt 24-15, Tallinn, esindaja Alari Avamägi, e-post alari@tallinnlaw.ee Kostja J. J.J., isikukood x, elukoht x, esindaja Annika Murulaid, e-post annika@estpak.ee Menetlustoiming Hageja asendamise lubamine, kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lubada astuda menetlusse hageja Septimo Halduse OÜ asemel S.S..

2. Kinnitada S.S. ja J. J.J.i vaheline, kohtule 28.03.2014.a esitatud kompromissleping järgmise sisuga: Hagi asjaolud

2.1. Pärnu Maakohus menetleb tsiviilasja – Septimo Halduse OÜ hagis J. J. J. vastu hüvitise 5026,49 nõudes.

2.2. Hageja esitas kostja vastu alljärgnevad nõuded 1) Korteriomandi x juurde kuuluva kuuriboksi kasutamise eest hüvitist arvestusega 12,78 eurot kuus, hüvitise periood on jaanuar 2011 kuni mai 2012 kokku summas 217,26 eurot. 2) Tulenevalt kostja poolt enda korteriomandi reaalosale korteriomandite mõtteliste osade arvelt juurdeehituse tegemisest nõudis hageja kostjalt kaasomandiosa ainukasutuse eest perioodil 2009 kuni mai 2012 eest hüvitist kokku 4822,01 eurot. 3) Hageja nõudeid kokku on 5026,49 eurot.

2.3. Hagiavalduse kohaselt on hageja hagi esemeks olevad nõuded omandanud S.S. ´lt 14.05 2012 sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel.

Tsiviilasi nr 2-12-25712

2 (4)

2.4. Kostja hagi ei tunnistanud.

Hageja asendamine

2.5. Hagiavalduse kohaselt on hageja hagi esemeks oleva nõude omandanud S.S. ´lt. Käesolevaga hageja loovutab hagi esemeks oleva nõude S.S. ´le tagasi. Nõue läheb hagejalt S.S. ´le üle käesoleva kompromisslepingu allkirjastamisest. Seega on käesoleva kompromisslepingu sõlmimisega hageja nõudeõigus hagi esemeks olevale nõudele lõppenud, selle nõude omanik on S.S..

2.6. Seoses hagi esemeks oleva nõude loovutamisega asub S.S. käesolevaga menetlusse hageja asemel (TsMS § 210 lg 1 ja 3).

2.7. Kostja ja Septimo Halduse OÜ annavad käesolevaga nõusoleku S.S.`e astumiseks õigusjärglasena menetlusse Septimo Halduse OÜ asemel.

Kompromissi asjaolud

2.8. Uuele hagejale kuulub 1) Korteriomand, mis asub aadressil x, mis koosneb 445/8155 mõttelisest osast maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosa ning reaalosaks olevast mitteeluruumist nr M4 üldpinnaga 44,5 m2 (kinnistusraamatu registriosa number x); 2) Korteriomand, mis asub aadressil x, mis koosneb 1134/8155 mõttelisest osast maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosa ning reaalosaks olevast eluruumist nr 9, üldpinnaga 113,4 m2 (kinnistusraamatu registriosa numbriga x)

2.9. Kostjale kuulub korteriomand, mis asub aadressil x, mis koosneb 637/8155 mõttelisest osast maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosaks olevast eluruumist nr 1, üldpinnaga 63,7 m2, kinnistusraamatu registriosa numbriga x.

2.10. Kostja on teinud kinnisasja x korteriomandite mõtteliste osade arvelt enda korteriomandi reaalosale juurdeehituse, mille arvelt on tema korteriomandi reaalosa arvestuslikult suurenenud 59,9 m2 võrra. Korteriomandi reaalosa uus suurus on 123,60 m2.

Kompromissi põhitingimused

2.11. Käesolevaga uus hageja loobub kõigist oma nõuetest kostja vastu, sealhulgas käesoleva kompromissi p. 2. nimetatud nõuetest ja omandab käesoleva kompromissi sõlmimise ning allkirjastamisega kompromissi punkt 2.12. alusel kostja vastu uue nõude. Uus hageja kinnitab, et tal mistahes muud nõuded kostja vastu puuduvad.

2.12. Uus hageja ja kostja on leppinud kokku selles, et kostjale kuuluva korteriomandi x reaalosa üldpind suureneb kostja poolt korteriomandite mõtteliste osade arvelt 59,9 m2 võrra ning selle korteriomandi uus suurus on 123,60 m2. Pooled kinnitavad, et korteriomandi reaalosa suurenemine ulatus on käesolevaga määratud arvestuslikult ning kui hilisema mõõdistamise käigus selgub, et reaalosa juurehituse pinna suurus on tegelikkuses käesolevas kompromissis määratust mõnevõrra erinev, siis lähtuvad pooled hilisemates toimingutes juurehituse pinna tegelikust suurusest. Kostja kohustub maksma seoses uuele hagejale kuuluvate korteriomandite x ja x koosseisu kuuluva kinnisasja mõttelise osa vähenemisega uuele hagejale rahalist hüvitist kokku summas 5500 (viis tuhat viissada) eurot.

2.13. Käesoleva kompromissi punktis 2.12 kokkulepitud ja toodud hüvitise summa peab kostja tasuma S.S. Swedbank pangakontole nr. x 1 (ühe) nädala jooksul arvates käesolevat kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumise päevast.

2.14. S.S. on kohustatud käesoleva kompromissi p. 12. all kirjeldatud x asuvate korteriomandite suuruste muutmise kokkuleppe sõlmimiseks ja sellekohase kinnistamisavalduse esitamiseks

Tsiviilasi nr 2-12-25712

3 (4) ilmuma notari juurde kostja esimesel nõudmisel. Kostja on kohustatud vastava nõude esitama vähemalt 21 päeva enne tema poolt notariaaltoimingu tegemiseks määratud päeva. Nimetatud toimingu aega võib S.S. taotlusel muuta, kui tal on selleks mõjub põhjus, eelkõige haigestumine või pikaajaline viibimine välismaal ning mille kohta on S.S. sellisel juhul kohustatud esitama kostjale asjakohase(d) tõendi(d). Juhul, kui S.S. keeldub nimetatud kokkuleppe sõlmimisest ja/või ei teavita korteriomandite omandajat vastavalt käesoleva kompromissi punktile 2.15, kohustub S.S. maksma kostjale leppetrahvi summas 5500 (viis tuhat viissada) eurot.

2.15. Uus hageja on kohustatud enda korteriomandite võõrandamisel korteriomandi omandajat käesolevast kompromisslepingust teavitama ja selgitama, et tulenevalt käesoleva kompromisslepingu tingimustest puudub neil õigus seoses korteriomandite suuruse muudatustega esitada kostja vastu mistahes nõudmisi

2.16. Hageja, uus hageja ja kostja on leppinud kokku, et kompromissi kohase täitmise järgselt puuduvad neil seoses korteriomandite mõtteliste osade arvelt kostjale kuuluva korteriomandi x reaalosa üldpinna suurenemise või kinnisasja x kasutamisega üksteise vastu mistahes nõuded.

Tsiviilasja menetlusega seotud kohtukulud ja kohtuvälised kulud

2.17. Lepinguosalised on leppinud kokku, et nad kannavad tsiviilasja menetlusega seotud kohtukulud ja kohtuvälised kulud ise ning neid ei jaotata (TsMS § 168 lg 3).

Kompromissi jõustumine

2.18. Kompromiss jõustub seda kinnitava kohtumääruse jõustumisega.

3. Lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas.

Menetluskulude jaotus ja riigilõivu osaline tagastamine Jätta menetluskulud poolte kanda.

Tagastada 26.06.2012.a ja 24.09.2012.a Septimo Halduse OÜ arvelt ning 06.07.2012.a V.V. arvelt Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pank, viitenumbrile 2900072369, tasutud riigilõivust 350 eurost pool summas 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot Septimo Halduse OÜ arvele EE711010220071188019 SEB Pank.

Määrus saata Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 3 (viis) päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

Menetluse käik ja kohtu põhjendused

1. Pärnu Maakohtu menetluses on Septimo Halduse OÜ hagi J. J.J.i vastu 5026.49 euro nõudes. 28.03.2014.a esitasid pooled kohtusse taotluse, millega paluvad asendada esialgne hageja (Septimo Halduse OÜ) uue hagejaga, kelleks on S.S.. Lisaks paluvad pooled paluvad kompromissileping koos kõigi selle tingimuste äranäitamisega kohtumäärusega kinnitada ja lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus ilma kohtuistungit pidamata.

Tsiviilasi nr 2-12-25712

4 (4)

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 210 lg 1 kohaselt hagi esitamine ja menetlemine ei puuduta poole õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue. TsMS §

210 lg 2 sätestab, et vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust. TsMS § 210 lg 3 kohaselt õigusjärglane võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel. Vastaspoole või õiguseelneja nõusolekuta võib õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel.

Eeltoodu alusel kohus lubab astuda menetlusse hageja Septimo Halduse OÜ asemel S.S.e.

3. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu rahuldamisele. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p

4 kohaselt. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest tulenevalt TsMS § 432. TsMS § 661 lg 4 sätetest on pooled leppinud kokku käesolevale määrusele edasikaebetähtaja lühendamises kolme päevani.

4. Menetluskulud Vastavalt poolte kokkuleppele ja tuginedes TsMS § 168 lg 3, on pooled menetluskulude jagamises kokku leppinud. Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust summas 174.75 (TsMS § 150 lg 2 p 1). Septimo Halduse OÜ on tasunud riigilõivu kokku summas 350 eurot, seega tuleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastada Septimo Halduse OÜ-le riigilõivu summas 175 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik