3-14-50255/15 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu Kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-14-50255

Määruse kuupäev

21. aprill 2014

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

Guntars Kaziksi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri Rahumäe arestimaja nõuetele mittevastavate

kinnipidamistingimustega tekitatud kahju hüvitamiseks summas

688 eurot

Menetlusosalised

Kaebaja – Guntars Kaziks

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata Guntars Kaziksi taotlus kaebetähtaja

ennistamiseks.

2. Lõpetada menetlus haldusasjas 3-14-50255.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. Guntars Kaziks esitas 02.03.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Rahumäe arestimaja nõuetele mittevastavate

kinnipidamistingimustega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 688 eurot. Kaebuse kohaselt

hoiti kaebajat Rahumäe arestimajas inimväärikust alandavates ja tervist kahjustavates

tingimustes 40 päeva ajavahemikus 18.11.2009-28.12.2009. Koos kaebusega esitas kaebaja

taotluse riigilõivust vabastamiseks.

2. Tallinna Halduskohus edastas 04.03.2014 määrusega G. Kaziksi kaebuse kohtualluvuse

korras Tartu Halduskohtule. Tartu Halduskohtusse saabus haldusasja toimik 31.03.2014.

3. Tartu Halduskohus vabastas 04.04.2014. a määrusega kaebaja riigilõivu tasumisest

kaebuse esitamisel, võttis kaebuse menetlusse ning andis kaebajale võimaluse kaebuse

esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.

4. G. Kaziks esitas 08.04.2014 Tartu Halduskohtule taotluse kaebuse esitamise tähtaja

ennistamiseks ning põhjendas tähtaja möödalaskmist sellega, et ta ei olnud varem oma

õigustest teadlik.

5. Politsei- ja Piirivalveamet esitas 16.04.2014 seisukoha kaebetähtaja ennistamise

taotlusele. Vastustaja hinnangul puudub mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks, kuna kaebaja ei

ole esitanud objektiivseid asjaolusid, mis oleks takistanud kaebuse õigeaegset esitamist, ning

hooletust kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisel ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks.

Kolmeaastane tähtaeg kahju hüvitamise nõude esitamiseks peaks jätma ka õiguslikes

küsimustel kogenematule isikule piisava aja halduskohtusse pöördumise tähtaja ja vaidluse

algatamise korra väljaselgitamiseks.

Kohtu seisukoht

6. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg-le 4 võib hüvitamiskaebuse

või heastamiskaebuse esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või

pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu

tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Riigivastutuse seaduse § 17 lg 3 kohaselt tuleb

taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja

selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga

10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.

Antud juhul on kaebajale väidetavalt põhjustatud kahju ajavahemikus 18.11.2009 kuni

28.12.2009. Asjaolud, et arestimaja kinnipidamistingimused väidetavalt kahjustasid kaebaja

tervist ja alandasid tema inimväärikust ning et väidetava kahju tekitajaks oli Põhja Prefektuur

(alates 01.01.2012 Politsei- ja Piirivalveamet), mille struktuuriüksuseks oli Rahumäe

arestimaja, pidid kaebajale teada olema hiljemalt siis, kui lõppes kaebaja hoidmine

õigusvastastes tingimustes. Seetõttu pidi kaebajale olema teada väidetav kahju tekitamine ja

selle põhjustaja hiljemalt 28.12.2009. Seega lõppes kahjunõude esitamise tähtaeg 28.12.2012.

Kaebaja on esitanud hüvitamistaotluse PPA-le 26.01.2014 ning kaebuse Tallinna

Halduskohtule 02.04.2014. Seega on kaebus esitatud enam kui aastase hilinemisega.

7. Vastavalt HKMS § 71 lg-le 1 kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline

ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebetähtaegade ennistamise aluseks võivad olla

nii objektiivset kui subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist

(vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2009 määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08).

8. Kaebaja on kaebetähtaja ennistamise alusena välja toonud, et ta ei olnud varem oma

õigustest teadlik.

9. Kohtupraktika kohaselt võib küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks olla ka õiguslikes

küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla

vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse

algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid

asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja

isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust

saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 01.10.2002. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-02, p 19). Mõjuva põhjusena

HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu

isik ei saanud aru nt kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2009. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08, p 17 ja

21.06.2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12).

Kohtu hinnangul ei ole kaebaja puhul tegemist õiguslikes küsimustes kogenematu isikuga.

Kaebaja on kohtuinfosüsteemi andmetel alates 2011. aastast esitanud Tartu ja Tallinna

Halduskohtutele 11 kaebust ning Tartu Ringkonnakohtule 2 määruskaebust ja ühe

apellatsioonkaebuse. Kohus leiab, et kaebaja pidi tulenevalt oma kogemustest olema teadlik,

et kohtule kaebuse esitamisel on seaduses ette nähtud kaebetähtajad. Kui õiguslikes

küsimustes kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja

jooksul otsima professionaalset abi. Kolmeaastane tähtaeg kahju hüvitamise nõude

esitamiseks peaks jätma ka õiguslikes küsimustel kogenematule isikule piisava aja

halduskohtusse pöördumise tähtaja ja vaidluse algatamise korra väljaselgitamiseks.

Käesoleval juhul ei ole kaebaja professionaalset abi kasutanud ega kohtult tasuta õigusabi

määramist taotlenud. Seega ei ole kaebaja olnud ise piisavalt hoolas edasikaebetähtaja välja

selgitamisel.

Tulenevalt õiguskindluse põhimõttest peab tähtaja ületamisel olema hilinemise põhjus seda

kaalukam, mida enam on tähtaega ületatud. Käeoleval juhul on kaebaja ületanud

kaebetähtaega enam kui aasta aega. Tähtaja ennistamise taotlusest ei nähtu, et esineks

sedavõrd kaalukas ja mõjuv põhjus, mis tingiks tähtaja ennistamise käesolevas asjas.

10. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks,

kuna käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et esineksid objektiivsed või subjektiivsed

takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Kuna puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja

ennistamiseks, siis puudub vajadus kaaluda vastanduvaid õigushüvesid (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 21.06.2013 määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12) ning kaebuse

esitamise ennistamise taotlus jääb rahuldamata.

11. Vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 2 ja HKMS § 124 lg-le 2 lõpetab kohus määrusega

käesoleva asja menetluse, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu

ennistamisele. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise

korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik

kohtunik