2-13-34980/20 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus, Haapsalu kohtumaja Kohtunik Tambet Grauberg Tsiviilasja number 2-13-34980 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

17. aprill 2014.a. Haapsalu kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasi J A ja V A hagi V A vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 3195 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: J A, isikukood *, elukoht *; Hageja II: V A, isikukood *, elukoht * Hagejate seaduslik esindaja (lapsevanem): A A-S, isikukood *, elukoht *, tel *, e-post * Kostja: V* A*, isikukood *, elukoht *, tel, e-post * Kohtuistung

07. veebruar 2014.a., 12.03.2014.a. määratud kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista V* A´lt J A kasuks välja elatis 177,50 eurot (ükssada seitsekümmend seitse eurot ja 50 senti) kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus, alates 01.03.2014.a. kuni J* A* täisealiseks saamiseni 16.05.2027.a.

3. Mõista V A´lt J A kasuks välja elatis 912,91 eurot (üheksasada kaksteist eurot ja 91 senti) ajavahemiku 25.07.2013.a. kuni 28.02.2014.a. eest.

4. Mõista V A’lt V A kasuks välja elatis 177,50 eurot (ükssada seitsekümmend seitse eurot ja 50 senti) kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus, alates 01.03.2014.a. kuni V A täisealiseks saamiseni 16.05.2027.a.

5. Mõista V A V A kasuks välja elatis 912,91 eurot (üheksasada kaksteist eurot ja 91 senti) ajavahemiku 25.07.2013.a. kuni 28.02.2014.a. eest.

6. Elatis tasuda hagejate seadusliku esindaja A A-S arveldusarvele nr*.

7. Käesoleva kohtuotsuse ärakiri saata menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest

2-13-34980

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. 15.10.2013.a. esitatud hagiavalduse kohaselt ei ole kostja V A lapsi J A ja V A rahaliselt toetanud, seetõttu palub hagejate seaduslik esindaja A A-S kostjalt välja mõista igale lapsele elatis mitte vähem kui pool elatise maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 25.juulist 2013.a. kuni J A ja V A täisealiseks saamiseni 16.mail 2027.a. ning kui J A ja V A jätkavad täisealiseks saanuna põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kuni tema õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt tuleb elatis välja mõista alates elatise nõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduste kohtule esitamisest 25. juulist 2013.a /tl 57-59/.

1.1. Hagiavalduse kohaselt lõppes vanemate A A-S ja V A kooselu 2013. aasta veebruarikuu lõpus, peale mida kolis V A elama Haapsallu. Sellest ajast on lapsed J ja V olnud peamiselt ema A A-S ülalpidamisel. V A ei tasunud ajavahemikul 08. aprillist 07. augustini ehk 4 kuu jooksul ühelgi korral lasteaiatasu. V A tasus 07.08.2013.a. MTÜ-le Lepatriinu Mängumaa 158,74 ja 14. augustil 100,00 eurot ehk kolme kuu lasteaiamaksu võla. Hagejate peamised ainelised vajadused moodustuvad kulust söögile 105,00 € lapse kohta kuus; kulu laste päevahoiule 50,00 € lapse kohta kuus, vajadused eluasemele ehk eluaseme-kulud (elekter, küttepuud) 30,00 € lapse kohta kuus, transpordikulud 30,00 € lapse kohta kuus, kuna lasteaed asub mitte Mägaris, vaid Haapsalus; kulud riietele ja jalanõudele 35,00 € lapse kohta kuus, kulutused vabale aja veetmisele ja mänguasjadele 20,00 € kuus, majapidamiskulud, kulud hügieenile ja tervishoiule 20,00 € lapse kohta kuus.

1.2. V A on esitanud elatisenõuetele vastuväited, et ta on lapsi pidanud ülal ajal, kui lapsed on tema juures olnud. Hagejate seaduslik esindaja ei vaidle sellele asjaolule vastu, kuid laste toitlustamine ja laste eest hoolitsemine suhtlemise ajal lastest igapäevaselt lahus elava vanema poolt ei ole asjaoluks, mis vabastaks ta elatise rahas maksmise kohustusest. Arvestades V A poolt lastehoiuteenuse tasumisest kõrvale hoidmist aprillikuust augustikuuni ja tema poolt lastele ülalpidamise andmist ajal, kui lapsed on tema juures, annab V A lastele ülalpidamist palju väiksemas mahus kui kokku 320 eurot laste kohta kokku kuus.

1.3. 05.12.2013.a. on hageja esitanud seisukoha kostja väidetele, mille järgi hagejate esindaja ei ole kostja poolt hagejatele ülalpidamise andmises muul viisil, kui raha maksmisega, nõus, sest see ei ole kooskõlas laste huvidega /tl 80-81/. Hagejate kohtusse pöördumise vajaduse tingis ülalpidamiskohustuse rikkumine kostja poolt, kui kostja rikkus suulist kokkulepet ja katkestas lastehoiuteenuse kulude kandmise. Hagejate seaduslik esindaja leiab, et kostja antav ülalpidamine olema kindlaks määratud rahas, sest teistel juhtudel ei oleks otsus sundtäidetav. Hagejate seaduslik esindaja on nõus asja lahendamisega kompromissiga ja peab võimalikuks, et kui lapsed J ja V on sõltuvalt sõlmitavast suhtluskorrast isa juures 1-2 päeva nädalas, siis võib rahas välja mõistetavat elatist vähendada nt ~5% võrra ja mõista välja igakuine elatis, mille suurus on kummalegi lapsele näiteks ~ 95% jooksvast miinimum-elatisest. Hagejate esindaja selgitab elatise vähendamise ulatust (~ 5%) sellega, et ajal, mil lapsed on suhtluskorra järgi isa juures, on ema vabanenud eelkõige ainult laste toidukulu kandmisest. Muud kulud - laste päevahoiu, eluaseme ja riiete-jalanõude kulu jääb sõltumata suhtlemisest ikka selle vanema kanda, kelle juures lapsed elavad ja kasvavad.

2-13-34980

KOSTJA VASTUS

2. Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu /tl 74-76/. Kostja palub kohtul jätta väljamõistmata igakuised konkreetsed summad laste kasuks, sest on täitnud aktiivselt, hoolsalt ja pidevalt hagejate ülalpidamiskohustust. Kostja leiab, tuginedes kviitungitele ja arved, on kostja teinud kulutusi lastele jooksvaks ülalpidamiseks. Teiseks on püsivalt makstud arved (lisa 2 ja 3) ehk püsikulutused lasehoiule. Kostja esitas oma väidete kinnituseks kohtule SWEDBANK kui SEB panga väljavõtted, millest nähtub ühekuuline vahe, kus kostja ei tasunud lasteaiakulusid. Kostja möönab, et selline olukord on lubamatu ja tegemist oli emotsionaalse otsusega, mille kutsus esile laste esindaja ise, kui nõudis lastega kohtumise eest kostjalt täiendavalt raha. Kostja hinnangul on lapsed vähemalt 3-4 päeva nädalas koos kostjaga. Ka laste ülalpidamine, ilma rahasummasid vahetamata, toimub täna mõistlikult, kokkuleppeid ja võimalusi arvestavalt. MENETLUSE KÄIK

3.1. J A esitas 25.07.2013.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 160,00 euro elatise saamiseks. Kohus tegi 2.08.2013 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 07.08.2013.a. Võlgnik V A esitas 19.08.2013.a. nõudele vastuväite. V A esitas 25.07.2013.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 160,00 euro elatise saamiseks. Kohus tegi 2.08.2013.a. võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 07.08.2013.a. Võlgnik V A esitas 19.08.2013 nõudele vastuväite. 11.09.2013.a. lõpetas Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond maksekäsu kiirmenetluse tsiviilasjas nr 2-13-3498 ja nr 2-13-34980 ning andis J A ja V A nõuded V A vastu elatise saamiseks üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

3.2. Pärnu Maakohtu 30.09.2013 määrusega kohustati hagejaid kohtule esitama kohane hagiavaldus. 14.10.2013 esitas hagejate esindaja avalduse hagide liitmiseks ja 15.10.2013 hagi igakuise elatise nõudes hagejatele J ja V A. 12.11.2013.a. kohtumäärusega tsiviilasjad liideti nr 2-13-3498 ja nr 2-13-34980 ja kohustati kostjat esitama hagiavaldusele kirjalik vastus. 27.11.2013.a. esitas kostja vastuse hagile /tl 74/.

4. 07.02.2014.a. toimunud eelistungil jäid kohtumenetluse pooled kirjalike seisukohtade juurde /tl 93/. Kohus andis tähtaja taotluste, tõendite ja seisukohtade esitamise tähtajaks 21.02.2014.a. 28.02.2014.a. esitas kostja väljavõtted enda palga ja Swedbank konto kohta /tl 103-110/. 11.03.2014.a. on hagejate esindaja esitanud taotluse kohtule kostjalt viimase 6-kuu andmed sissetulekute kohta või viimase 6-kuu konto väljavõte väljanõudmiseks. 12.03.2014.a. määrusega jättis kohus taotluse rahuldamata.

5. 12.03.2014.a. määras kohus kirjaliku menetluse võimaldades menetlusosalistel esitada Pärnu Maakohtule avaldusi ja seisukohti kuni 28. märtsini 2014.a. /tl 115-116/. Pooled ei esitanud kohtule täiendavaid seisukohti.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud esitatud kirjalike tõendite ja seisukohtadega ning kuulanud kohtuistungil ära hagejate esindaja ja kostja, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja tuleb ka osaliselt rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel.

7. Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas:

2-13-34980

- A A-S`i ja V A kooselust on sündinud J A ja V A;

- hagejate vanemate kooselu lõppes veebruaris 2013.a., kui kostja lahkus pere juurest ja asus hagejatest eraldi elama;

- kostja on hagejatele andnud ülalpidamist 07.08.2013.a. kuni 12.02.2014.a. summas 537,46 eurot, mis on hagejate lasteaia maksud ja huviringide maksed.

8. PKS § 100 lg 1 järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamisel. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Alates 01.01.2013.a. kehtiva palga alammäära järgi on elatise miinimum 160 eurot kuus ühe lapse kohta. Kostja hagi õigeks ei võtnud, leides, et ta on osalenud rahaliselt laste ülalpidamisel.

Hagejate esindaja väidab, et kostja ei ole andnud lastele piisavalt ülalpidamist. Hagejad on taotlenud elatise nõude rahuldamist miinimummääras alates 25.07.2013.a. avalduse esitamisest maksekäsu kiirmenetluses. Arvestades Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud palgaalammäära on miinimum elatise nõude suurus alates 2013.a. on nõude suurus 160 eurot (palga alammäär 2013.a. 320€). Eelistungil on hagejate esindaja võtnud õigeks, et kostja on tasunud lasteaiatasud, mis tuleb tagasiulatuvast elatisenõudest maha arvata. Elatise maksmist kinnitava tõendina on kostja kohtule esitanud Swedbank kontoväljavõtted perioodi 01.07.2013.a. kuni 28.02.2014.a. kohta, millest nähtub kostja poolt lasteaia arvete eest tasumine alates 07.08.2013 summas 457,46 eurot ja laste tantsutrenni eest alates 14.11.2013.a. summas 80 eurot /tl 106, 108/.

Kostja on kohtule esitanud ka enda võlakohustuste, pensionikindlustuse maksete, mobiiltelefoni kasutamise, eluruumi elektriarvete ja kommunaalmaksete kohta, mida ei saa lugeda elatise maksmiseks /tl 104, 105, 107, 109, 110/. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (RKTKo 3-2-1-69-13, p 17). Kohtu hinnangul saab arvestada vanema tõendatud igakuiseid kulutusi lapse vajaduste rahuldamiseks, ehk kulud, mille kannab lapse vajaduste rahuldamiseks, kui laps viibib tema juures.

Seetõttu ei saa elatisena arvestada maiustuste ja ehete ostmist /tl 8-12/, sest vanemale lastega vabaaja veetmisega kaasnenud kulud ei ole lapse vajadusi arvestades vajalikud. Samuti ei saa arvestada kostja esitatud elektri-, kommunaalja telefoniarvete ning pensionikindlustuse maksete tasumist elatise maksmisena, sest nendest kulutustest ei nähtu laste vajaduste rahuldamist. Käesolevas asjas ei ole tõendatud, et lapsed oleksid elanud kostja juures olulise osa ajast, millega oleks kostjale kaasnenud laste ülalpidamise kulu. Eluruumiga kasutamisega kaasnevad kulud on eelkõige seotud kostja vajadustega, mida ei saa elatisest maha arvestada, kui vanem ei ole andnud elatist eluruumi kasutamist võimaldades.

Samuti puudub mobiiltelefoni kasutamise kulude ja pensionikindlustuse maksete seos laste ülalpidamisega, sest kostja esitatud pangakonto väljavõtetest ei selgu, kelle huvides on kulud tekkinud. Seega kohus leiab, et ei ole tõendatud kostja väide, et ta täidab ülalpidamiskohustust ajal, mil lapsed viibivad tema juures. Kohtu hinnangul ei ole kostja täitnud piisavalt ülalpidamise kohustust, sest V A on täitnud laste ülalpidamise kohustust ebaregulaarselt ja ebapiisavas ulatuses, so vähem kui PKS § 101 lg 1 sätestatud alamääras lapse kohta.

Kohus mõistab mõlemale hagejale J A ja J A kasuks välja elatise mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäära kuus, so 2013.a. aastal 160 eurot kuus (kokku

320 eurot) ja alates 2014.a. 177,50 eurot lapse kohta ühes kuus. Seega palga alammäära suurenemisel tuleb kohtuotsuse täitmise käigus automaatselt ümber vaadata ka väljamõistetud elatise suurus. Elatise nõue alates hagi esitamisest tuleb rahuldada osaliselt ja lugeda kostja poolt ülalpidamise kohustus täidetuks kokku summas 537,46 eurot, so kostja poolt tehtud maksed lasteaia ja huviringi eest. Eeltoodu alusel rahuldada osaliselt elatise nõuded alates 25.07.2013.a., so maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisest järgmiselt mõlemale hagejale kokku: 2013.a. juulikuu eest 53,30 eurot (2x26,65€), 2013.a. augustikuu eest 62 eurot (320€-258€), 2013.a.

2-13-34980

septembrikuu eest 262,76 eurot (320€-57,24€), 2013.a. oktoobrikuu eest 320 eurot, 2013.a. novembrikuu eest 179 eurot (320€-92,24€-48€), 2013.a. detsembrikuu eest 300 eurot (320€- 20€), 2014.a. jaanuarikuu eest 305,76 eurot (355€-49,24€), 2014.a. veebruarikuu eest 343 eurot (355€-12€), so kokku 1825,82 eurot ja 912,91 eurot hageja kohta.

9. Kostja taotleb kohtult lastele antavaks ülalpidamiseks riiete, jalanõude andmist ja huviringide eest tasumist, so reaalsete kulutuste eest tasumist. PkS § 100 lg 1 alusel antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Kostja on leidnud, et mõjuva põhjusena tuleb arvestada tuleb väikest sissetulekut. Kohus leiab, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004. aastal valminud uurimus "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika"). Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (RKTKo nr 3-1-1-118-12 p 15). Seega kohus leiab, et kostjal puudub mõjuv põhjus elatise maksmiseks teisiti kui rahas. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, st lisaks eluasemele tuleb vanemal tasuda kulude eest toidule, transpordile, sidekuludele ja õppevahenditele jne, mis toob lastega koos elavale vanema kaasa kulusid, seetõttu on lastele miinimummääras elatise maksmine rahas laste huvides. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole leidnud tõendamist, et kostja oleks võtnud enda kanda laste vajalike kulutuste kandmise, mis oleks seotud riiete ja jalanõude soetamisega. Lasteaia maksude ja huviringide eest tasumine on olnud episoodiline ja sellest ei saa teha järeldust, et kosta oleks võtnud enda kanda lastega koos elava vanema kulusid. Kohus nõustub hagejate esindaja seisukohaga, et otsus, millega määrataks kostja poolt hagejatele riiete ja huviringide kulude kandmine ei oleks ka sundkorras täidetav, mida ei saa seetõttu välja mõista. Hagihind

10. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Miinimumelatise suurenemise korral tuleb tsiviilasja hind määrata selle järgi, milline on kohtulahendi tegemise ajal hageja lõplik nõue, arvestades mh miinimumelatise suurenemist. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 1597,50 eurot (177,50x9) hageja kohta, so kokku 3195 euro. Alates hagi esitamisest edasiulatuvalt ei tule lugeda hagihinna mõttes eraldi nõueteks ja neid ei liideta TsMS § 134 lg 1 esimese lause järgi (RKTKo nr 3-2-1-165-13, p 19). Menetluskulud

11. Et hagi on praktiliselt rahuldatud ulatuses, nagu see esitati (etteulatuvalt esitatud elatisehagi on rahuldatud täielikult; tagasiulatuvalt esitatud elatisehagi rahuldamisel on lähtutud miinimumelatise nõudest, nagu hagejad on taotlenud, ning sellest on maha arvatud üksnes ebaoluline osa, mille saab lugeda kostja poolt täidetuks; tulevikku suunatud elatisehagi rahuldamise tähendus on olulisem kui möödunud aja eest kindla rahasumma saamiseks esitatud hagil, sest sellega on määratud kostja kohustus laste täisealiseks saamiseni, seda arvesse võttes on hagejate hagi rahuldamata jäetud osa marginaalne), aga samuti, et tegemist on alaealiste laste elatisenõudega, siis peab kohus TsMS § 162 lõigete 1 ja 4 koosmõjust tulenevalt võimalikuks jätta poolte kantud menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

2-13-34980

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja

2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tambet Grauberg Kohtunik