3-13-70122/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 17.04.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-70122 Haldusasi A.B.i kaebus Maksuja Tolliameti 05.11.2013 otsuse nr 13- 1/4662 tühistamise nõudes ja Maksuja Tolliameti kohustamise nõudes A.B.i 18.10.2013 taotluse rahuldamiseks. Menetlusosalised Kaebaja – A.B., volitatud esindaja Tatjana Kostrõkina; Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Reeli Proode. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 17.04.2014 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Asjaolud

1. 30.09.2009 tegi Maksuja Tolliamet (MTA) maksuotsuse nr 12-5/178 A.B.ile. Maksuotsuse kohaselt on A.B. saanud AS Tasmo Ärigrupp aktsiate võõrandamisest kasu, mis kuulub tulumaksuseaduse § 15 lg 1 koostoimes maksukorralduse seaduse (MKS) §-ga 84 tulumaksuga maksustamisele. Maksuotsusega kohustas MTA A.B.i tasuma 2002. a eest täiendavalt tulumaksu summas 20 014 000 krooni.

2. 31.10.2011 sõlmisid kohtutäitur ja A.B. kokkuleppe võlasumma perioodiliseks tasumiseks, mille kohaselt kohustus A.B. tasuma iga kuu 11ndaks kuupäevaks alates novembrist 2011 520 eurot, millest kantakse sissenõudjale 500 eurot ja kohtutäituri tasuks jääb 20 eurot.

3. 18.10.2013 esitas A.B. MTA-le maksuvõla tasumise ajatamise taotluse, kuna tulenevalt raskest majanduslikust olukorrast ei ole tal võimalik täita kohtutäituriga sõlmitud kokkulepet. 05.11.2013 otsusega nr 13-1/4662 jättis MTA MKS § 112 lg 4 p 6 alusel A.B.i taotluse rahuldamata.

4. 02.12.2013 esitas A.B. halduskohtule kaebuse MTA 05.11.2013 otsuse nr 13-1/4662 tühistamise nõudes ja MTA kohustamise nõudes A.B.i 18.10.2013 taotluse rahuldamiseks.

Kaebuse sisu

5. Vaidlusaluse otsuse langetamisel on maksuhaldur jätnud ajatamise regulatsiooni eesmärgist lähtudes hindamata, millised oleksid otsuses viidatud maksuvõla sissenõudmise võimalused vastavalt ajatamise ja ajatamata jätmise korral. Vaidlustatud haldusakt on nõuetekohaselt motiveerimata. 18.10.2013 taotluses on maksukohustuslane selgitanud, et tekkinud majanduslik olukord ei võimalda täita kohtutäituriga kokkulepitud graafikut ja igakuiselt tasuda 500 eurot, kuna maksukohustuslase sissetulek on üksnes 320 eurot (bruto). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Seega saab A.B. igakuiselt sisetuleku, mis TMS-i kohaselt ei kuulu arestimisele ning seetõttu ei saa maksugraafiku tühistamise korral võlausaldaja rohkem raha, kui oleks ta saanud ajatamise korral.

5.1. MKS § 112 lg 4 p 6 kohaldamine eeldab, et maksuhaldur sisustab kaalutlusõiguse alusel määratlemata õigusmõiste „maksuvõla tasumise ajatamise otstarbekus“ ja näitab, milliste üksikjuhtumi asjaolude tõttu taotleja maksuvõla ajatamine sellele ei vasta. Maksukohustuslase sissetulek ei võimalda tasuda 500 eurot ning ajatamise rahuldamata jätmise ja kohtutäituri maksugraafiku tühistamise korral ei laeku riigiarvesse raha üldse. Arvestades tekkinud olukorda ei saa pidada 05.11.2013 otsust otstarbekaks. Rahandusministri 30.04.2002 määruse nr 60 „Riiklike maksude maksuvõla tasumise ajatamise kord“ § 1 lg 1 kohaselt peab olema ajatamise taotlus kirjalik ning sama määruse § 1 lg 2 kohaselt on maksumaksja kohustatud taotluses põhjendama maksuvõla tekkimise ja tasumise ajatamise vajadust. 18.10.2013 taotlus on nõuetekohaselt motiveeritud ning taotluses on maksukohustuslane piisavalt kirjeldanud enda majanduslikku olukorda (vara puudub, sissetulek 320 eurot) ning selgitanud tasumise ajatamise vajadust. Sellest tulenevalt on alusetu maksuhalduri nõue tulude-kulude arvestuse esitamiseks.

5.2. MTA otsuse kohaselt on A.B.i maksuvõlg kokku 3 292 152,59 eurot, sh intress 2 027 886,24 eurot, mis tähendab, et isiku maksuvõlg koosneb põhivõlast 1 264 266,35 eurot ja intressist 2 027 886,24 eurot. MKS § 119 lg 1 p 5 kohaselt peatatakse intressi arvestamine, kui intressisumma ületab selle arvestamise aluseks oleva maksunõude. Eeltoodud arvestus näitab, et intressisumma ületab põhivõlga kokku 763 619,89 euro võrra.

5.3. Kaebaja leiab kokkuvõtvalt, et ajatamise taotlus on nõuetekohaselt motiveeritud ning arvestades taotluses toodut ja otstarbekuse põhimõtet, tuleb taotlus rahuldada täies ulatuses ning võimaldada maksukohustuslasele tasuda võlgnevus 100 euro kaupa. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ning menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Vastustaja vastulause

6. MTA-l on õigus nõuda maksukohustuslaselt tulude-kulude arvestust lähtuvalt MKS § 112 lg 2 teisest lausest. Taotluses kajastatud varaline seisund ei kajasta kaebuse esitaja majanduslikku olukorda tervikuna. Seevastu MTA poolt märgitud tulude-kulude arvestus kajastab erinevaid isiku majanduslikku olukorda iseloomustavaid näitajad. Majanduslikku olukorda iseloomustavad lisaks sissetulekule ka väljaminekud ning kogutud säästud. Tähelepanuta ei saa jätta ka haldusmenetluses kehtivat põhimõtet, mille kohaselt on menetlusosalisel kohustus aktiivselt osaleda menetluses ja esitada asjakohaseid tõendeid. Kui maksukohustuslane taotleb soodustava sisuga haldusakti väljaandmist, siis tuleb tal esitada asja lahendamiseks vajalikke tõendeid. Kaebuse esitaja ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust. Lähtuvalt MKS § 112 lg-st 2 võtab maksuhaldur taotluse rahuldamise otsustamisel arvesse maksukohustuslase varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmist, maksuvõla ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsust ning § 112 lg-s 4 nimetatud asjaolusid.

6.1. Maksuvõla tasumise ajatamisega antakse maksukohustuslasele võimalus tasuda maksuvõlg osade kaupa teatud ajavahemiku vältel. Maksuvõla ajatamisega tagatakse maksusummade hilisem ent täielik laekumine. MKS § 112 lg 4 p 6 kohaselt on maksuhalduril õigus jätta maksuvõla tasumise ajatamise taotlus rahuldamata, kui esineb asjaolusid, mille tõttu ei pea maksuhaldur maksuvõla tasumise ajatamist otstarbekaks. Maksuvõla tasumise ajatamist saab pidada otstarbekaks siis, kui kaebuse esitaja oleks põhjendanud ja tõendanud, et teatud kindlaksmääratud perioodi jooksul on tal võimalik lisaks jooksvate maksukohustuste ja igapäevaste kulude kandmisele tasuda ka maksuvõlg. Maksuvõla tasumise ajatamist käsitletavatest sätetest ei tulene, et ainuüksi majandusraskustesse sattumise tõttu oleks maksukohustuslasel õigus nõuda maksuvõla tasumise ajatamist. Käesoleval juhul vähendab maksuvõla tasumise ajatamise otstarbekust asjaolu, et kaebuse esitaja on võõrandanud temale kuulunud vara pärast maksuotsuse väljastamist maksuhalduri poolt. See näitab maksukohustuslase suhtumist maksuvõla tasumise kohustusse. Vastustaja otsusest nähtub nii see, millistest faktilistest asjaoludest tulenevalt on otsus tehtud, kui see, millisele õiguslikule alusele see tugineb. Arvestades kaebuse esitaja väiteid, jääb taotluse põhieesmärgina silma just kaebuse esitaja eesmärk taotleda intressi vähendamist, mitte eesmärk tasuda maksuvõlg. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebuse esitaja enda kanda.

Kohtu põhjendused

Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

7. Kaevatud MTA otsuse kohaselt puudus MTA-l võimalus hinnata kaebuse esitaja majanduslikku olukorda, kuna kaebaja ei esitanud MTA-le viimase 23.10.2013 kirjaga (tl 21) nõutud tulude ja kulude arvestust (tl 32). Kohtu seisukohalt on MTA selline hinnang õigustatud ning kohus ei nõustu kaebaja argumendiga, mille kohaselt puudus MTA-l õigus kaebajalt kulude ja tulude arvestust nõuda. MKS § 112 lg 2 kohaselt võtab maksuhaldur taotluse rahuldamise otsustamisel arvesse maksukohustuslase varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmist, maksuvõla ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsust ning käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid. Maksuhalduril on õigus nõuda nende asjaolude kindlaks tegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Nii tuleneb maksuhalduri kohustus arvestada maksuvõla tasumise ajatamise taotluse lahendamisel taotleja majanduslikku seisundit ning õigus selleks vajalike dokumentide esitamist nõuda otsesõnu MKS §

112 lg-st 2. Lisaks eelnevale sätestab MKS § 12, et kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, teostab maksuhaldur kaalutlusõigust volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve. MKS § 112 lg 2 sätestab, et taotleja varaline seisund ja majanduslikud näitajad on sellised olulised asjaolud, mida MTA peab maksuvõla tasumise ajatamise taotluse lahendamisel arvesse võtma. Järelikult peavad need argumendid moodustama osa teostatavast diskretsioonist. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja MTA 23.10.2013 kirjale ei vastanud ega nõutud andmeid ei esitanud. Seega oli MTA sunnitud otsuse langetama puuduliku informatsiooni tingimustes, omamata täielikku ülevaadet kaebaja majanduslikust olukorrast. Sellise puuduliku informatsiooni tingimustes langetatud otsuse tegemise tingis kaebaja enda käitumine, kes jättis vajalikud andmed MTA-le edastamata. Õige on MTA seisukoht, et taotleja varanduslikku seisundit ja majanduslikke näitajaid ei peegelda üksnes isiku poolt saadav töötasu, vaid nagu nähtub MTA poolt selleks välja töötatud vormilt, on hinnatav skaala märksa laiem. Kui taotleja poolt MTA-le esitatud informatsioon on puudulik, ei saa MTA diskretsiooni teostamisel oluliste asjaoludega arvestada ega võtta ka seisukohta, et maksuvõla tasumise ajatamine on otstarbekas. Ainuüksi otsuse tegemiseks vajaliku teabe esitamata jätmine, mis takistab MTA-l taotlust igakülgselt hindamast, toob kaasa taotleja jaoks taotluse rahuldamata jätmise. Õige on ka maksuhalduri seisukoht, mille kohaselt on maksuvõla tasumise ajatamise põhimõte maksuvõlglasele võimaluse andmine tasuda maksuvõlg osade kaupa teatud ajavahemiku vältel eesmärgiga tagada maksusummade hilisem täielik laekumine. Kui maksuvõla tasumine on kaebaja arvates nii utoopiline (nagu kaebaja seda märgib), et tal ei ole võimalik fikseerida isegi ajaperioodi, mille jooksul ta kavatseb maksuvõla ära maksta, siis ei ole tal ka mõtet maksuvõla tasumise ajatamise taotlust MTA-le üldse esitadagi.

8. MTA on viitega MKS § 112 lg 4 p-le 6 pidanud maksuvõla tasumise ajatamist A.B.i maksuvõla puhul ebaotstarbekaks. Kaebaja on vastupidiselt maksuhaldurile seisukohal, et maksuvõla tasumine oleks otstarbekas ajatada. HKMS § 158 lg 3 kohaselt kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Eelnevast sättest tulenevalt ei kuulu kohtuliku kontrolli alla haldusorgani kaalutlusotsuse otstarbekuse kontroll. Kohus saab vaid kontrollida, kas haldurorgan on kinni pidanud kaalutlusreeglitest ning kas kaalutlusotsus on mõistlikult põhjendatud. Kohtu arvates on need nõuded vaidlusaluse otsuse puhul täidetud. Olukorras, kus kaebaja on otsustanud mitte avaldada MTA-le oma kulusid ja tulusid ja maksuhaldurile on teadmata kaebaja terviklik majanduslik seis, ei ole maksuhalduril võimalik asuda seisukohale, et maksuvõla tasumise ajatamine on otstarbekam kui maksuvõla viivitamata sissenõudmine ning ajatamine tagaks maksu parema laekumise. Nii toob kaebaja poolt MTA-le vajaliku teabe edastamata jätmine endaga kaasa ebaotstarbekuse argumendi MTA poolt, kuna vastupidises veenduda pole MTA-l piiratud informatsiooni tingimustes võimalik.

9. Eelöeldut kokku võttes on kohus seisukohal, et kaevatud haldusakt on õiguspärane ja tühistamisele ei kuulu. Kaebus jääb rahuldamata. Menetlusosaliste ülejäänud argumentide osas (sh maksuvõlalt intressi arvestamise küsimuses) ei pea kohus vajalikuks seisukohta võtta, kuivõrd kaevatud haldusakti õiguspärasuse hindamisel ei saa need omada olulist tähendust. Kaevatud haldusakt tuleb kohtuotsuse p-des 7 ja 8 toodud kaalutlustel jätta jõusse, kuna MTA-l puudus võimalus vastupidise sisuga haldusakti andmiseks.

10. Et kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 kohaselt kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole kohtule esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik