1-13-9191/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

17. aprillil 2014. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-9191

Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Tõlk Meeli Antonov Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri I osakonna prokuröri abi Jüri Vissak

Kriminaalasi Süüdimõistetu A.J-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise järelevalve alla Süüdimõistetu A.J

isikukood: XXX; elukoht (vabanemisel): XXXX; töökoht (vabanemisel): OÜ XXXX

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3, 32, 33 kohtunik määras:

Vabastada A.J

temale Tartu Maakohtu 15.10.2013. a otsusega

kriminaalasjas nr 1-13-9191 mõistetud liitkaristuse 11 (üheteistkümne) kuu ja 25 (kahekümne viie) päeva pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

KarS § 76 lg 4 alusel määrata A.J-ile 1 (ühe) aasta pikkune katseaeg.

KarS § 78 p 2 kohaselt hakata A.J-i katseaega arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest.

Kohustada A.J-i katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o XXXX;

2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4, 5 alusel määrata A.J-ile katseajaks järgmised kohustused:

1. mitte tarvitada alkoholi;

2. asuda tööle mitte hiljem kui 1 (ühe) kuu möödudes alates ennetähtaegsest vabastamisest;

3. pöörduda psühhiaatri või psühholoogi poole hiljemalt 1 (ühe) kuu möödudesl alates ennetähtaegselt vabastamisest ja vajadusel läbida ettenähtud ravikuur.

4.

mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a lähisugulased) kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. Määrus A.J-i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale.

Vabastada süüdimõistetu A.J karistuse kandmiselt pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Tartu Maakohtu 15.10.2013. a kokkuleppemenetluses otsusega kriminaalasjas nr 1-13-9191 tunnistati A.J süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 424 järgi ja mõisteti temale karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 07.06.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-5293 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuu ja 25 päeva vangistuse võrra ja kohtuotsuste kogumis mõisteti A.J-ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja alguseks A.J-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 13.10.2013. a. Kohtuotsus jõustus 31.10.2013. a.

Kinnipeetava karistusaeg algas seega 13.10.2013. a ja lõppeks selle täielikul ärakandmisel 08.10.2014. a. KarS § 76 lg 1 p-s 2 ette nähtud karistusaja, s.o vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud oli kinnipeetav ära kandnud 13.04.2014. a.

Tartu Vangla toetab A.J-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et pärast kinnipidamisasutusest vabanemist asub A.J elama oma endise abikaasa G.K. juurde XXXX. Kuigi kinnipeetava ning G. K. abielu lahutati paar aastat tagasi, elavad nad koos nagu perekond. Suhted ei ole katkenud ka A.J-i vangistuses viibimise ajal: nad on pidevalt suhelnud telefoni teel ning G.K. on käinud igal võimalusel vanglas lühiajalistel kokkusaamistel. Vabanedes on kinnipeetaval võimalus asuda tööle oma endisel töökohal OÜ-s XXXX, kuna tööandja sõnul on tegu tugeva spetsialistiga. Materiaalselt on kinnipeetavat nõus toetama ka G.K.. Samuti on ta nõus A.J-ile olema moraalseks toeks.

Karistusregistri väljavõtte kohaselt on A.J varasemalt kaks kehtivat kriminaalkaristust:

1. Tartu Maakohtu 04.10.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-10797 KarS § 424 järgi mõistetud 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus, mis jäeti KarS § 74 lg 1 alusel täitmisele pööramata;

2. Tartu Maakohtu 07.06.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-5293 KarS § 424 järgi mõistetud 6 kuu pikkune vangistus, mis KarS § 69 alusel asendati 356 tunni üldkasuliku tööga. Kehtivaid väärteokaristusi A.J käesoleval ajal ei ole.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

Prokurör esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles toetab A.J-i tingimisi vangistusest vabastamist tingimusel, et kohus määrab kinnipeetavale kohustused mitte tarvitada alkoholi, asuda tööle või pöörduda tööotsinguteks Töötukassasse kahe nädala jooksul alates kinnipidamisasutusest vabastamist ning pöörduda kuu aja jooksul pärast vabastamist psühholoogi või psühhiaatri poole ning vajadusel läbida alkoholisõltuvustest vabanemiseks teraapia ja/või võõrutusravi.

Süüdimõistetu A.J seletas kohtus, et soovib vanglast ennetähtaegselt vabaneda;ta nõustus temale pandavate kohustustega, samuti ka vajadusel läbida alkoholisõltuvustest vabanemiseks teraapia ja/või võõrutusravi.

Kohtuniku seisukoht A.J mõisteti kohtuotsustega süüdi tahtlike teise astme kuritegude toimepanemises.

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud.

Käesolevaks ajaks on A.J temale mõistetud karistusajast poole, kuid mitte vähem kui kuus kuud ära kandnud. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

A.J-i on varem korduvalt kuritegude toimepanemise eest karistatud. Tegu on olnud ühetaoliste kuritegudega – mootorsõiduki juhtimisega alkoholijoobe seisundis.

A.J võtab alkoholi liigtarvitamise omaks ning tunnistab sellest tulenevaid probleeme. Ta saab aru ka oma teo ohtlikkusest. Kinnipeetav väidab, et on motiveeritud end muutma, et edaspidi analoogseid kuritegusid mitte toime panna. Kohtunik ei saa välistada, et kinnipeetava soov muutuda on siiras, kuna käesolev vangistus on tal esimene reaalne vangistus

(varem on talle mõistetud vangistused jäetud tingimuslikult täitmisele pööramata või on asendatud üldkasuliku tööga) ning eitada ei saa vangistuse positiivset mõju isiku suhtumise kujundamisel. Järelikult tuleb asuda seisukohale, et praegune karistus on täitnud A.J-i osas oma eesmärgi.

A.J on säilinud side endise abikaasa ja tütrega. Omavahelised suhted on positiivsed ja toetavad. Pärast vabanemist on A.J olemas elukoht nende juures aadressil XXXX. Vabanedes on tal võimalus asuda tööle oma endisesse töökohta OÜ-s XXXX, kuhu oodatakse teda tagasi kui head spetsialisti. Kuni reaalse tööle asumiseni ning iseseisva sissetuleku saamiseni on kinnipeetavat nõus materiaalselt toetama tema endine abikaasa G.K. Seega on A.J olemas eeldused taasühiskonnastumiseks.

Kohtunik, hinnanud A.J-i viimase aja hoiakuid ning taasühiskonnastumise väljavaateid kogumis, asub seisukohale, et kinnipeetav tuleb vangistusest enne tähtaega vabastada, määrata talle katseaeg ning allutada käitumiskontrollile.

A.J-i vangistus lõppeks selle täielikul ärakandmisel 08.10.2014. a. Seetõttu tuleb

KarS § 76 lg-le 4 tuginevalt määrata tema katseaja pikkuseks üks aasta, mis KarS § 78 p 2 kohaselt hakkab kulgema alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest.

Katseajal allutatakse A.J KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile. A.J-i puhul on uue kuriteo peamiseks riskifaktoriks alkoholi jätkuv tarvitamine. Järelikult selleks, et maandada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb kinnipeetavale lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS § 76 lg 4 ja § 75 lg 2 p-de 2 ja 5 alusel määrata täiendavad kohustused mitte tarvitada alkoholi ning pöörduda psühhiaatri või psühholoogi poole ühe kuu jooksul alates ennetähtaegselt vabastamisest ja vajadusel läbida ettenähtud ravikuur; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a.lähisugulased) kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. A.J-i paremaks kohanemiseks ühiskonnas tuleb talle KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määrata kohustus asuda tööle hiljemalt ühe kuu pärast alates ennetähtaegselt vabastamisest.

Kui A.J katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus KarS § 76 lg-st 5 tulenevalt kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Vastavalt

KarS § 76 lg-le 6 viiakse karistuse kandmata jäänud osa täide ka sellisel juhul, kui A.J paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega.

Kohtunik