4-13-7804/24 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-13-7804

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

17. aprillil 2014, Narva kohtumaja Toimiku number 4-13-7804 (2330,10,007673) Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Marju Palm Tõlk Irina Ogurova Avalduse esitaja Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuur asukoht Rahu 38, 41588 Jõhvi Taotlus

Taotlus karistuse täitmisele pööramiseks Aleksandr G.L-i suhtes Istungil osalenud isikud Süüdlane G.L Kohtuistungi toimumise aeg 14.04.2014

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri 14.03.2013 taotlus Aleksandr G.L-ile määratud üldkasuliku töö katkestamiseks ja aresti täitmisele pööramiseks.

Pikendada G.L-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.12.2013 kohtumäärusega nr 4-13-7804 määratud 2 (kahe) tunni üldkasuliku töö täitmise tähtaega

20 (kahekümne) päeva võrra. Tähtaeg hakkab kulgema käesoleva määruse jõustumisest.

Kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus KarS § 69 lg 6 kohaselt politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega.

Antud määruse ärakirjad edastada kohtutäitur Andrei Krekile, G.L-ile ning Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuurile.

4-13-7804

2(3)

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama.

Asjaolud

Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse

vanemväärteomenetleja Jüri Teslenko 20.09.2010 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2330,10,007673 karistati G.L karistusseadustiku § 262 järgi rahatrahviga 15 trahviühikut, so 900 krooni ehk 57,52 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 05.10.2010.

19.11.2013 esitas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur Viru Maakohtule taotluse rahatrahvi asendamiseks arestiga.

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.12.2013 kohtumäärusega rahuldati Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri 19.11.2013 taotlus asendada G.L-ile määratud rahatrahv arestiga. G.L-ile väärteoasjas nr 2330,10,007673 määratud rahatrahv 15 trahviühikut, s.o 57 eurot 52 senti, asendati 2 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks üks kuu alates kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 31.12.2013.

03.02.2014 esitas G.L kohtule taotluse üldkasuliku töö täitmise tähtaja pikendamiseks ühe kuu võrra. Taotluse kohaselt ei jõudnud ta üldkasuliku töö tunde ära teha, kuna kandis karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.12.2013 kohtuotsuse nr 4-13-8699 alusel.

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.12.2013 kohtuotsusega väärteoasjas 4-13-8699 tunnistati

G.L süüdi KarS § 262 järgi ning teda karistati arestiga 30 päeva. Karistuse alguseks loeti 22.12.2013. Seega karistuse lõpptähtaeg oli 20.01.2014.

04.02.2014 kohtumäärusega jäeti G.L-i 03.02.2014 taotlus läbi vaatamata, kuna tulenevalt

V™S § 210

lg-le 2 saab üldkasuliku töö peatamise taotluse esitada vaid Politseija Piirivalveamet.

Politseija Piirivalveamet vastavat taotlust ei esitanud.

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur esitas 14.03.2014 taotluse pöörata täitmisele Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.12.2013 kohtumäärusega nr 4-13-7804 kohaldatud üks päev aresti (ehk 2 tundi ÜKT).

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kohtuistungil süüdlane G.L selgitas, et ta ei saanud üldkasulikku tööd tähtaegselt täita, kuna kandis teise kohtuotsuse alusel mõistetud 30-päevast aresti. Peale vabanemist võttis ta ise politseiga ühendust, kuid algul ei saanud ta kohe õiget inimest kätte. Hiljem esitas kohtule taotluse tähtaja pikendamiseks.

4-13-7804

3(3) Kohtu seisukoht

Vaadanud läbi esitatud taotluse, leiab kohus, et Politseija Piirivalveameti taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

KarS § 69 lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.

Kui süüdlane hoiab talle määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, siis tulenevalt V™S § 210 3

lg-st 1 esitab selle rikkumise tuvastanud Politseija Piirivalveamet kohtule taotluse, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut.

Nimetatud sätetest tulenevalt on karistuse täitmisele pööramise ja vastava taotluse esitamise eelduseks asjaolu, et isik on tahtlikult hoidnud kõrvale üldkasuliku töö täitmisest. Kohtu hinnangul ei ole antud menetluses taolisi asjaolusid tuvastatud. Ka esitatud taotluses ei ole välja toodud põhjendusi, mis kinnitaksid, et süüdlane eiras talle pandud kohustuste täitmist tahtlikult.

Taotluse kohaselt saadeti süüdlasele kutse ilmuda 13.01.2014 Jõhvi politseijaoskonda. G.L kohale ei ilmunud ning telefon oli välja lülitatud. Teisel kutsel oli ilmumise ajaks määratud 20.01.2014. Ka siis ei ilmunud süüdlane Jõhvi politseijaoskonda.

Samas nähtub taotlusest, et G.L pöördus ise 03.02.2014 ÜKT koordineerija poole ning teavitas, et ta viibis arestimajas ega saanud seetõttu üldkasulikku tööd teha.

Kohtu hinnangul on kohtuotsuse alusel vabadusekaotusliku karistuse kandmise tõttu menetleja kutsele reageerimata jätmine ning üldkasuliku töö mittetäitmine selline objektiivne takistus, mida tuleb lugeda kohustuste mittetäitmise mõjuvaks põhjuseks. Ka Riigikohus on kohtumääruses nr 3-1-1-61-13 märkinud, et kinnipidamisasutuses viibimine on mõjuv põhjus, mille tõttu ei ole süüdlasel tema tahtest mitteolenevatel põhjustel võimalik registreerimiskohustusele alluda. Sealjuures asjaolu, et kinnipidamise põhjustas tema enda õigusvastane käitumine, ei muuda kontrollnõude rikkumist tahtlikuks.

Analoogia korras tuleb nimetatud Riigikohtu seisukohta rakendada ka käesolevas asjas ning asuda seisukohale, et G.L oli mõjuv põhjus mitte ilmuda politseijaoskonda kutsetel märgitud aegadel, kuivõrd ta oli sel ajal kinnipidamisasutuses. Samal põhjusel puudub ka alus väita, et G.L hoidis tahtlikult üldkasuliku töö täitmisest kõrvale. Seega puudub antud juhul

KarS § 69 lg-s 6 sätestatud karistuse täitmisele pööramise obligatoorne tingimus – tahtlik üldkasuliku töö teostamisest kõrvale hoidumine.

Arvestades, et G.L viibis talle antud 1-kuulisest üldkasuliku töö teostamise tähtajast 20 päeva kinnipidamisasutuses, tuleb pikendada talle määratud üldkasuliku töö teostamise tähtaega

20 päeva võrra. Täiendav tähtaeg hakkab kulgema käesoleva määruse jõustumisest.

Ülaltoodust lähtuvalt tuleb Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus aresti täitmisele pööramiseks jätta rahuldamata ning pikendada G.L-ile määratud üldkasuliku töö teostamise tähtaega 20 päeva võrra.

Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes V™S §-st 212 lg 1.

(allkirjastatud digitaalselt)

Astrid Asi Kohtunik