4-14-1363/8 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-14-1363 Kohtukoosseis Paavo Randma Kohtuasi Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri taotlus Heinari Korva-Korbale asenduskaristusena aresti määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 31. märtsi 2014 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusalune isik Heinari Korva-Korba, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 31. märtsi 2014 määrus osaliselt.

2. Määrata Heinari Korva-Korbale mõistetud 20 päeva pikkune arest kandmisele ositi kahe päeva kaupa. Asenduskaristuse ärakandmise ajaks määrata kolm kuud alates käesoleva määruse jõustumisest.

3. Rahuldada Heinari Korva-Korba määruskaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord: Käesolev määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Põlva politseijaoskonna patrullteenistuse liikluspolitseiniku 05.08.2010 otsusega väärteoasjas nr 2650,10,001559 karistati Heinari Korva-Korbat LS § 7419 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 12 000 kr (766,94 eurot).

2. 18.02.2014 esitas Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale taotluse H. Korva-Korbale mõistetud rahatrahvi asendamiseks arestiga, kuna temalt väärteootsusega välja mõistetud trahvisumma on täies ulatuses tasumata.

3. Tartu Maakohus 31.03.2014 määrusega rahuldas esitatud taotluse ja asendas H. Korva-Korbale väärteoasjas nr 2650,10,001559 määratud rahatrahvi 200 trahviühikut, s.o 766,94 eurot, 20 päeva pikkuse arestiga. Maakohtu põhjendused olid alljärgmised.

3.1 Esmalt asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsuse täitmine ei ole aegunud. Vastavalt KarS § 82 lg 1 p 3 ei asuta otsust täitma, kui on möödunud üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Sissenõudja kinnitusel on otsus jõustunud edasikaebamata 23.08.2010 ja täitemenetlust on alustatud 09.11.2010. Seega on kohtuvälise menetleja otsust asutud täitma enne

KarS § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaja möödumist.

KarS § 82 lg 4 kohaselt aegub täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue, kui seda ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Käesoleval juhul pole KarS § 82 lg 4 sätestatud tähtaeg veel möödunud, mistõttu on alusetu süüdlase seisukoht otsuse täitmise aegumisest ja tema poolt viidatud TMS § 201 lg 1 sätestatud tähtaja möödumisel ei ole sellist tagajärge, nagu näeb ette KarS § 82 lg 4.

3.2 KarS § 72 lg 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas rahatrahvi arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku § 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti. KarS § 69 lg 1 teise lause kohaselt vastab ühele päevale arestile kaks tundi üldkasulikku tööd.

Maakohus leidis, et H. Korva-Korbale määratud rahatrahv tuleb asendada arestiga, kuna ta ei ole rahatrahvi määratud ajaks tasunud, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendanud ja kohtutäitur Aive Kolsare kinnitusel ei ole isikul ka vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtutäituri kinnitusel on rahatrahv tasumata täielikult. Süüdlane ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et trahv oleks kasvõi osaliselt tasutud. Maakohtu hinnangul H. Korva-Korbal puude ja töövõimekaotuse olemasolu (SKA Lõuna Pensioniameti 06.07.2012 otsused nr 883987 ja 883986 tõendavad, et H. Korva-Korbal on kindlaks tehtud 80 %-line töövõimekaotus ning raske puue) ei tähenda iseenesest, et süüdlasel poleks võimalik asenduskaristusena aresti kanda. Vangistusseaduse §-dest 86 lg 1, 52 ja 53 tulenevalt on tervishoiuteenuste osutamine ning ravi tagatud ka arestialusele.

Isikult välja mõistetud rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga ei pidanud maakohus otstarbekaks

H. Korva-Korba puude raskusest ja töövõimekaotuse ulatusest tulenevalt, leides, et selle täitmine osutuks suure tõenäosusega võimatuks. Seega hindas kohus põhjendatuks, et isik peab rahatrahvi asemel ära kandma 20 päeva aresti.

4. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse H. Korva-Korba, kes taotleb kohtumääruse tühistamist. Alternatiivselt, s.o kõrgema kohtu poolt arestiotsuse kehtima jätmisel, palub H. Korva- Korba võimaldada tal arest ära kanda osade kaupa.

4.1 Kaebuse esitaja leiab, et Lõuna prefektuuri poolt esitatud avaldus temale asenduskaristuse määramiseks tuleb jätta rahuldamata ja rahatrahvi sissenõude peab lugema aegunuks, kuna vastava taotluse esitamiseks TMS § 201 lg 1 sätestatud kolmeaastane tähtaeg on möödunud. Avaldus asenduskaristuse määramiseks esitati 14.02.2014, s.o alustatud täitemenetlusest (09.11.2010) 3 aastat 3 kuud ja 5 päeva hiljem. Kohtusse jõudis see 31.03.2014, s.t veel 1 kuu ja 17 päeva hiljem. KarS § 82 lg 4 kohaselt aegub täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue, kui seda ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. H. Korva-Korba hinnangul ei kehti märgitud nelja aasta pikkune tähtaeg aga asenduskaristuse määramise kohta (TMS § 201 lg 1).

4.2 Kaebuse esitaja on seisukohal, et aresti kohaldamise välistab tema tervislik seisukord ja märgib seejuures järgmist. VTMS § 211 lg 3 alusel võib kohus jätta sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata, kui aresti kandmist takistab süüdlase tervislik olukord. SKA Lõuna Pensioniameti 06.07.2012 otsused nr 883987 ja 883986 tõendavad, et

H. Korva-Korbal on kindlaks tehtud 80 %-line töövõimekaotus ning raske puue. Arvestades viimati nimetatut ning asjaolu, et tal on liikumiseks mitu abivahendit ja igapäevaselt mitmed ravimid, siis oleks aresti rakendamine H. Korva-Korba hinnangul liialt karm (arestikambrisse ei lubata abivahendeid ega ravimeid).

4.3 Esimesele kohtuastmele heidab H. Korva-Korba ette ka tema puhul asenduskaristusena üldkasuliku töö tegemise võimaluse välistamist, kuna mõni omavalitsus saaks ehk anda ka n-ö mittefüüsilist tööd.

4.4 Juhul, kui maakohtu otsus tema suhtes aresti kohaldamises jäetakse muutmata, palub H. Korva- Korba, juhindudes KarS § 66 lg 1 sätestatust, võimaldada tal karistust kanda osade kaupa. Taotlust põhjendab ta väidetega, et tal on kaks algklassides õppivat last ja tema abikaasa töötab vahetustega.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus leiab, et esitatud määruskaebust saadab mõningane edu ja maakohtu määrus kuulub tühistamisele osaliselt. Põhjendatuks ja õigeks tuleb lugeda H. Korva-Korbale mõistetud karistuse asendamist arestiga, kuid arvestades isiku kaebuses esitatud väiteid, on asjakohane tema taotlus võimaldada tal arestikaristust kanda osade kaupa. Oma seisukohti põhistab ringkonnakohus alljärgmiselt.

6. Esmalt leiab ringkonnakohus sarnaselt esimese kohtuastmega, et H. Korva-Korba suhtes väärteoasjas nr 2650,10,001559 tehtud otsuse täitmine ei ole aegunud. Menetleja otsuse täitmise aegumise sätestab KarS § 82, mille lg 4 kohaselt aegub täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue, kui seda ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Käesolevas asjas ei ole märgitud aegumistähtaeg veel käes, kuna Lõuna Prefektuuri 05.08.2010 tehtud otsus jõustus edasikaebamata 23.08.2010.

7. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väidetega, mille kohaselt isikule asenduskaristuse määramise korral KarS § 82 lg 4 üldse ei rakendugi ja primaarseks tuleb pidada TMS § 201 lg 1 märgitut. Viimati nimetatud sätte alusel leiab H. Korva-Korba, et kohtutäituri poolt Lõuna Politseiprefektuurile adresseeritud ja 13.02.2014 kuupäeva kandev avaldus on esitatud hilinenult, mistõttu temalt rahatrahvi sisse nõudmine tuleb lugeda aegunuks. Seoses kaebuse esitaja toodud väitega selgitab ringkonnakohus järgmist.

TMS § 201 lg 1 nähtuvalt, kui rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest.

Lõuna Prefektuuri 05.08.2010 otsus väärteoasjas nr 2650,10,001559 H. Korva-Korbale karistusena rahatrahvi määramises jõustus 23.08.2010. Teatise rahatrahvi täitmise võimatuse kohta esitas kohtutäitur sissenõudjale alles 13.02.2014, s.o rikkudes TMS § 201 lg 1 sätestatud kolme aasta pikkust tähtaega. Samas ei pea ringkonnakohus viidatud rikkumist aga sedavõrd oluliseks, et selle pinnalt teha järeldust rahatrahvi arestiga kohaldamata jätmise põhjendamatusest. Samuti ei saa pidada õigeks kaebuse esitaja seisukohta selles, et KarS § 82 lg 4 sätestatu ei kehti asenduskaristuse määramise kohta. Otsuse täitmise aegumise regulatsiooni sätestab vaieldamatult KarS § 82 ning täitemenetluse seadustik reguleerib täitemenetluse läbiviimist, sätestades võlgniku, sissenõudja ja kohtutäituri õigused ning kohustused, samuti täitedokumendi täitmise menetluse.

8. Ringkonnakohus peab põhjendatuks H. Korva-Korbale mõistetud rahatrahvi asendamist arestiga ja rõhutab omaltpoolt järgmist. Kuna H. Korva-Korba ei ole rohkem kui kolme aasta jooksul talle määratud rahatrahvi täitma asunud ja kohtutäituri kinnitusel puuduvad isikul ka vahendid, millele sissenõuet pöörata, siis on H. Korva-Korbale asenduskaristuse mõistmise alused vastavalt KarS § 72 lg 1 ja VTMS § 211 lg 1 täidetud. Kuigi osundatud sätted võimaldavad rahatrahvi mittetasumisel selle asendada ka üldkasuliku tööga, ei pea ringkonnakohus sarnaselt esimese kohtuastmega seda käesolevalt õigustatuks ja seda järgnevatel kaalutlustel. Esiteks leiab ringkonnakohus, et olukorras, kus väärteootsuse täitmine aegub juba nelja kuu pärast (lähtuvalt KarS § 82 lg 4 sätestatust) ning süüdlane ei ole seni üles näidanud vähimatki huvi karistusotsuse täitmise vastu, tuleb tagamaks karistuse võimalikult efektiivne ning kiire täideviimine, kohaldada tema suhtes aresti määramist. Teiseks, lähtudes H. Korva-Korba kinnitusest tema tervisliku olukorra kohta (millise tõendamiseks ta on esitanud SKA Lõuna Pensioniameti Tartu büroo otsused nr 883987 ja 883986), on kaebuse esitajale vastu näidustatud ilmselt igasugune füüsiline töö. Maakohtu istungil on süüdlane ise endale sobiliku tegevusena nimetanud vaid kirjatööd ja tööd arvutiga. Ringkonnakohus leiab, et toodud asjaolu muudab H. Korva-Korbale sobiva üldkasuliku töö leidmise ja selle nõuetekohase täitmise raskeks ning võib öelda ka et ebareaalseks.

9. Ringkonnakohus on maakohtu seisukohaga nõus ka selles, et H. Korva-Korba tervislik seisund ei välista temale asenduskaristusena aresti määramist. Rõhutades küll oma vaevalist liikumist ning igapäevaselt mitmete ravimite võtmise tarvidust, ei nähtu esitatud kaebusest vajadust pideva (igapäevase või isegi iganädalase) arstliku kontrolli järele. Samuti on vaidlustatud kohtumääruses õigesti viidatud vangistusseaduse asjakohastele sätetele, mis kohustavad tervishoiutöötajaid andma arestialusele igakülgset ja ööpäevaringset arstiabi nii kohapeal kui vajadusel suunama ta ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Seega on maakohus, juhindudes KarS § 72 lg 1, põhjendatult pidanud vajalikuks asendada H. Korva-Korbale kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistuse arestiga. Samuti on maakohus KarS § 72 lg 2 kohaldades õigesti välja arvutanud rahatrahvile vastavad arestipäevad.

10. Ringkonnakohus, võttes aluseks H. Korva-Korba määruskaebuses esitatud väited, leiab aga, et asenduskaristusena mõistetav arest on põhjendatud määrata kandmisele osade kaupa.

KarS § 66 lg 1 lähtuvalt võib kohus, mõistes isikule karistuseks aresti, süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades, määrata karistuse kandmise ositi. Korraga ärakantava aresti kestuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt 2 päeva. Seega annab nimetatud paragrahv menetlejale võimaluse karistuse täiendavaks individualiseerimiseks ja karistuse kandmise võimalike negatiivsete mõjude neutraliseerimiseks.

H. Korva-Korba on kaebuses taotlenud tema suhtes aresti kohaldamist ositi, põhjendades vastavat soovi väitega, et tal on kaks algklassides õppivat last ja tema abikaasa töötab vahetustega. Ringkonnakohus leiab, et süüdlase perekonna heaolu tagamiseks tuleb tema vastavat palvet arvestada. Samuti, ehkki leides, et aresti kandmine on vaatamata meditsiinilistele näidustustele sobivaks karistusliigiks, tuleb ka sellest kaalutlusest lähtuvalt pidada õigemaks H. Korva-Korbal aresti kandmise võimaldamist osade kaupa. Kuivõrd määruskaebuses ei ole selle esitaja ära märkinud abikaasa tööl käimise graafikut ega muid asjaolusid, mis võivad karistuspäevade paikapanemisel määravaks osutuda, peab ringkonnakohus vajalikuks mõista arestikaristus kandmisele kahe päeva kaupa ja näeb selle tegemise tähtajaks ette kolme kuu pikkuse perioodi.

11. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes VTMS § 196 lg 2, § 147 lg 2 p 2 ja § 148 p 4 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 31.03.2014 määruse osaliselt, s.o osas, milles maakohus määras süüdlasele mõistetud aresti kandmisele järjestikusel perioodil ja teeb nimetatud asjaolu puudutavalt uue otsustuse. Määruskaebus taotluse vastavas osas tuleb rahuldada.

Paavo Randma Tartu Ringkonnakohtu kohtunik