3-13-2435/19 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-13-2435

Otsuse kuupäev

17. aprill 2014

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

R. A.i kaebus Tartu Vangla 22.10.2013 käskkirja nr 6-

2/1300 tühistamiseks

Asja läbivaatamine

kohtuistungil 26. märtsil 2014

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebaja – R. A.

Vastustaja – Tartu Vangla

1. Rahuldada kaebus.

2. Tühistada Tartu Vangla 22. oktoobri 2013 käskkiri nr 6-

2/1300.

3. Mõista Tartu Vanglalt R. A.i kasuks menetluskulude

katteks välja 15 (viisteist) eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 19. mai 2014. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vangla 22. oktoobri 2013 käskkirjaga nr 6-2/1300 karistati R. A.it distsiplinaarkorras

15 ööpäevaks kartserisse paigutamisega Tartu Vangla kodukorra punkti 1.7.4 rikkumise eest,

kuna ta kasutas 20. septembril 2013 kella 18.40 ajal kaaskinnipeetava suhtes füüsilist

vägivalda.

2. 11. novembril 2013 esitas R. A. vaide (registreeritud Tartu Vanglas nr 1-11/478-1), milles

ta nõudis distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtetuks tunnistamist. Ta põhjendas

oma vaiet asjaoluga, et talle süüks pandud distsiplinaarrikkumine loetakse tõendatuks ainult

kaastööteatisega, mis on salastatud. 29. novembri 2013 vaideotsusega jäeti R. A.i vaie

rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt on 27. septembril 2013 koostatud kaastööteatisega

KT1350000294 kindlaks tehtud, et R. A. kasutas kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda

ning samuti toetab süü tõendamist videosalvestus E3 eluosakonna trellukse vastas olevast

seinakaamerast, millest nähtus, et 20. septembril 2013 kell 18.39.40 suunduvad kaks

kinnipeetava kambrisse nr 1105 ning kolm minutit hiljem tuleb üks neist välja ja liigub

trellukse suunas minema.

3. 9. detsembril 2013 saabus Tartu Halduskohtusse R. A.i kaebus, milles ta nõuab Tartu

Vangla 22. oktoobri 2013 käskkirja nr 6-2/1300 tühistamist. Kaebaja palus end vabastada ka

riigilõivu tasumisest.

4. 12. detsembri 2013 määrusega jättis Tartu Halduskohus rahuldamata R. A.i taotluse

riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning jättis R. A.i kaebuse käiguta. 16. detsembril 2013

tasuti R. A.i eest riigilõiv ning 18. detsembri 2013 määrusega võttis kohus kaebuse

menetlusse.

5. 4. veebruaril 2014 tutvus kohus Tartu Vangla kaastööteatisega nr KT1350000294.

Kaastööteatise kohaselt kutsus R. A. I. Puusilla omavahelise konflikti lahendamiseks

kambrisse nr 1105, sulges kambriukse vaateakna ja ukse. Mõne hetke pärast väljus I. Puusild

kambrist veritseva ninaga.

6. Tartu Halduskohus määras 11. märtsil 2014 asja läbivaatamisele kohtuistungil. Sama

määrusega jättis kohus rahuldamata R. A.i taotluse tunnistaja Ignar Puusilla ülekuulamiseks

ning 20. märtsil 2013 kell 18.39 tehtud videosalvestise väljanõudmiseks.

Kaebuse põhjendused

7. Kaebaja on seisukohal, et menetluse käigus pole tuvastatud ühtegi otsest ega

tõsiseltvõetavat tõendit rikkumise kohta ning kogu menetluse vältel on nii tema kui väidetav

kannatanu öelnud, et midagi niisugust pole juhtunud. R. A.i hinnangul läheb

distsiplinaarmenetluse protokoll juba ise oma analüüsis vastuollu, kui ütleb, et

videosalvestises läheb kaks isikut kambrisse ja pärast väljub üks isik. Ta järeldab sellest, et ei

saa olla kolmandat isikut asja juures, kel oleks võimalik anda asjakohaseid ütlusi.

8. Kohtuistungil väitis kaebaja, et teab isikut, kes vanglale kaastööd tegi ning ta sai pärast

sigarette ja vanglas tööle. Asjaolu, kas väidetav kannatanu käis 20. septembril 2013 tema

kambris või mitte, talle ei meenu. Kaebaja rõhutas, et tavaliselt lahendatakse niisugused asjad

kohe ning pannakse kambrite uksed lukku, kuid tema puhul olid uksed lahti ning ta viidi arsti

juurde viis päev hiljem.

Vastustaja seisukoht

9. Vastustaja hinnangul on R. A.i distsipliinirikkumine tõendatud 27. septembri 2013

kaastööteatisega nr KT1350000294 ning salajase kaastöö raames kogutud infot toetas ka

videosalvestis. Kuigi videosalvestiselt ei olnud võimalik isikuid nimeliselt tuvastada, kattus

salvestiselt nähtuv tegevus salajase kaastöö raames avaldatud teabega. Seetõttu ei olnud alust

ka kahelda kaastöötaja poolt avaldatud isikute nimedes. Vastustaja on seisukohal, et ainuüksi

salajase kaastöö käigus kogutud informatsiooni kaitsmine ei anna veel alust pidada seda

ebausaldusväärseks.

10. Tartu Vangla ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kuna kannatanu ei tunnista juhtunut ning

ei ole tuvastatud kehavigastusi, ei ole ka midagi toimunud. Vastustaja juhib tähelepanu, et

kaebajale etteheidetav tegu leidis aset 20. septembril 2013, vigastusi käidi valvemeediku

juures fikseerimas aga 26. septembril 2013. Samuti on mõistetav, et kinnipeetav ei soovi anda

kaaskinnipeetavat kahjustavaid ütlusi.

11. Vastustaja esindaja selgitas kohtuistungil, et talle ei ole teada info andmise tasustamine

ning vangla rakendab regulaarselt kõiki kinnipeetavaid tööle. Viiepäevane viivitus asjaoludest

teada saamisel oli tingitud sellest, et konflikti osapooled ei rääkinud sellest. Vastustaja

esindaja sõnul ei usu vangla kaastööteatises sisalduvat infot pimesi, vaid seda kontrollitakse.

Kohtu põhjendused

12. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 53 lg 1 p-le 4 võib vangistusseaduse, vangla

sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale

kohaldada distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks.

Asjas ei ole vaidlust selles, et R. A. viibib kinnipeetavana Tartu Vanglas ja viibis Tartu

Vanglas ka talle etteheidetava teo väidetava toimepanemise ja distsiplinaarkaristuse

määramise ajal. Samuti ei ole vaidlust selles, et kaaskinnipeetava suhtes füüsilise vägivalla

kasutamine rikub Tartu Vangla kodukorra p-s 1.7.4. sätestatud keeldu ning on seetõttu teoks,

mille toimepanijat on vastustajal õigus distsiplinaarkorras karistada.

Pooled on eri meelt selles, kas distsiplinaarmenetluses kogutud tõenditest nähtuv teave on

piisav, et omistada kaebajale karistatav käitumine.

13. Distsiplinaarmenetluse protokollist (tl 11) nähtuvalt kinnitavad teo toimepanemist kaebaja

poolt kaastööteatis nr KT1350000294 ja eeluuritavate eluhoone kolmanda trellukse vastas

asuva kaamera videosalvestis.

14. Kaastööteatis nr KT1350000294 on koostatud 26. septembril 2013 (vt tl 40), s.o 6 päeva

pärast väidetava intsidendi toimumist. Kaastööteatisest ei nähtu Tartu Vangla julgeoleku-

osakonnale intsidendist teatanud isiku nimi. Seega ei ole kohtul võimalik hinnata isiku

usaldusväärsust ega edastatud teabe tõeväärtust. Vastustaja ei ole esitanud ka kohtumenetluses

täiendavat informatsiooni, millele tuginedes saaks otsustada milline kaal on kaastööteatisel

tõendina.

Kaastööteatisest ei selgu ka, miks viibis informatsiooni edastamine. Kohus osutab, et 20.

september 2013 oli reede. Seega võis õhtul toimunust teadaandmine olla takistatud järgneva

nädalavahetuse tõttu, kuid teabe edastamine pidi olema võimalik hiljemalt järgneva töönädala

alguses. Siiski eelnes kaastööteatise koostamisele kolm tööpäeva. Kaebaja väidab, et

julgeolekuosakonnaga koostööd tegevaid kinnipeetavaid tasustatakse sigarettidega (tl 47).

Sarnast väidet on kohtule esitatud ka varem, näiteks asjas nr 3-13-2392. Vastustaja esindaja

kinnitusel ei tea ta, kas kaastööd tegevaid kinnipeetavaid üldse või sellisel viisil tasustatakse.

On ilmne, et kaebaja valduses ei ole tõendeid selle kohta, millega motiveeritakse

kinnipeetavaid koostööle vangla julgeolekuosakonnaga või kuidas tagatakse, et kaastööd

tegevad kinnipeetavad esitavad julgeolekuosakonnale tõeseid andmeid.

Eeltoodu asjaoludel, arvestades halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 59 lg-tes 1 ja 4

sätestatut, on kohus seisukohal, et vastustaja ei saa käesolevas asjas tugineda sellele, et

puuduvad tõendid, mis seaksid kaastööteatises nr KT1350000294 kajastatud informatsiooni

esitanud isiku usaldusväärsuse või teabe tõeväärtuse kahtluse alla, kuna vastustaja ise on

hoidunud asjakohaste teabe ja tõendite esitamisest. Kujunenud olukorras hindab kohus

kaastööteatise koostamise viibimist ning andmete puudumist kaastööteatisest nähtuva teabe

esitanud isiku usaldusväärsuse kohta, kaastööteatise, kui tõendi, kaalu vähendavate

asjaoludena.

15. Distsiplinaarmenetluse protokollis teabeallikana nimetatud videosalvestis ei ole säilinud

(tl 36 pöördel). Kuna videosalvestis oli vastustaja valduses, siis järeldab kohus, et salvestise

hävimine on tingitud vastustaja tegevusest või tegevusetusest ning vastuolus haldusmenetluse

seaduse § 19 lg-st 1 tuleneva kohustusega. Seega ei ole kohtul võimalik seda kohtumenetluses

tõendina hinnata ning HKMS § 59 lg 4 järgi võib videosalvestisega tõendatavat asjaolu

hinnata vastustaja kahjuks.

Kohus märgib siiski, et ka distsiplinaarmenetluse protokolli kohaselt nähtus videosalvestiselt

üksnes see, et kaks tuvastamata isikut suundusid kambrisse nr 1105 vaidlusalusel ajal ning

kolm minutit hiljem üks neist väljus. Seetõttu kinnitas videosalvestis distsiplinaarmenetluse

protokolli kohaselt kaastööteatisest nähtuvat ainult kirjeldatud osas. Kuid ei kinnita

kaastööteatisest nähtuvat selles, kes olid kambrisse sisenenud isikud, kas uks ja vaateluuk

suleti ning kas väljunud isik oli vigastatud.

16. Kohus juhib tähelepanu veel sellele, et ka kaastööteatise kohaselt ei näinud informatsiooni

esitanud kinnipeetav kaebajale etteheidetava teo toimepanemist vahetult. Seega ei saa ta anda

ühest kinnitust väidetavalt kannatanule tekitatud vigastuse põhjuse kohta.

Lisaks puuduvad muud tõendid kannatanule tekkinud vigastuse kohta. Kaastööteatisest

nähtuvalt väljus kannatanu kambrist veritseva ninaga. Väidetav vigastus pidi nähtav olema ka

teistele kinnipeetavatele ja vangla ametnikele. Kuid puuduvad igasugused andmed selle kohta,

et kolmandad isikud oleks vigastust märganud. Samuti võib olla kaastööteatise kirjeldatud

vigastus olla seotud olulise verejooksuga, kuid puuduvad andmed selle kohta, et vaidlusalusel

ajal oleks eeluuritavate eluhoone kolmanda osakonna põrandal olnud verejälgi või oleks

selliseid jälgi leitud väidetava kannatanu riietel või oleks kannatanu võtnud samme enda ja

oma riiete erakorraliseks puhastamiseks. Ka 25. ja 26. septembril 2013 toimunud läbivaatusel

ei tuvastatud kaebajal ega väidetaval kannatanul vigastusi (tl 14-16). Vaatamata sellele, et

läbivaatus toimus 5-6 päeva pärast väidetavate vigastuste tekkimist, ei pea kohus võimalikuks

tõlgendada vigastuste puudumist teo toimepanemist kinnitava asjaoluna.

Eeltoodu põhjal leiab kohus, et isegi kui lugeda distsiplinaarmenetluse protokollis

videosalvistel kajastatu kohta nähtuvaid andmeid kaastööteatises nähtuvaid andmeid osaliselt

kinnitavaks, ei saa sellest järeldada, et käesolevas asjas on kaastööteatis piisav

distsiplinaarsüüteo

toimepanemise

tõendamiseks.

Kaastööteatises

puudub

otsene

informatsioon vägivalla kasutamisest ning kirjeldatud vigastuse esinemist teised tõendid ei

kinnita. Kannatanul väidetava vigastuse olemasolu tõendamiseks ei ole õnnestunud koguda ka

kaudseid tõendeid, mille esinemist vigastuse iseloomu tõttu võib pidada tõenäoliseks.

17. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et distsiplinaarmenetluses on kaebajale etteheidetava

teo toimepanemine tõendatuks loetud nn sõna sõna vastu olukorras. Kaebaja ja väidetav

kannatanud on eitanud intsidendi toimumist ning sündmuse aset leidmist kinnitab kolmas

kinnipeetav, kes ei viibinud kambris nr 1105 ega näinud kaebajat vägivalda kasutamas.

Kohus nõustub vastustajaga, et distsiplinaarmenetluses kaaskinnipeetava vastu seletuste

andmine võib olla kinnipeetavate subkultuuris taunitav. Kuid ka sel eeldusel ei saa I. Puusilla

seletusest järeldada sündmuse tegelikku toimumist. Samuti ei saa sündmuse toimumist

tuletada kaebaja enda eitusest etteheidetava teo toimepanemise kohta.

Seetõttu, olukorras, kus kohus on tuvastanud asjaolud, mis vähendavad kaastööteatise kaalu

tõendina, kaebaja ja I. Puusild on eitanud kaebaja poolt I. Puusilla suhtes vägivalla kasutamist

ja puuduvad kaudsed tõendid teo toimepanemise või vigastuse tekkimise kohta, puudub alus

omistada

kaebajale

distsiplinaarsüüteo

toimepanemine

ainuüksi

kaastööteate

nr

KT1350000294 ja käesolevaks ajaks hävinud videosalvestise alusel. Tartu Vangla 22.

oktoobri 2013 käskkiri nr 6-2/1300 on selles osas õigusvastane. Distsiplinaarsüüteo

toimepanemise fakti äralangemisel langeb ära ka alus distsiplinaarkaristuse määramiseks

kaebajale.

Seega on Tartu Vangla 22. oktoobri 2013 käskkiri nr 6-2/1300 materiaalselt õigusvastane ja

tuleb tühistada.

Toodud põhjustel kohus rahuldab kaebuse.

18. Vastavalt HKMs § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. Kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel

kontrollis kohus riigilõivu tasumist (tl 33). Riigilõiv on olemuslikult selline menetluskulu,

mille kandmine on menetlusosalistele ettenähtav. Seetõttu peab kohus põhjendatuks mõista

vastustajalt R. A.i kasuks välja riigilõivu 15 eurot selle tasumist tõendava dokumendi alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik