3-13-1935/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-13-1935 Otsuse kuupäev 17.04.2014 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Egon Jaegeri kaebus Tartu Vanglalt 13.12.2012 – 28.12.2012 läbiotsimiste käigus kaebaja teleri kahjustamise eest kahju hüvitamiseks summas 100 eurot Asja läbivaatamise kuupäev 12.03.2014; 18.03.2014 Menetlusosalised Kaebaja Egon Jaeger Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 19.05.2014. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 02.07.2013. a esitas kinni peetav isik Egon Jaeger Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles soovis hüvitist 100 eurot, kuna ajavahemikul 13.12.2012. a – 28.12.2012. a kahjustati läbiotsimiste käigus talle kuuluvat LCD telerit Philips, mis oli hoiul kartseri laos.

02.09.2013. a otsusega nr 1-13/119-2 jättis Tartu Vangla E. Jaegeri kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla leidis, et teleril on kosmeetilist laadi vigastused, mis ei mõjuta selle sihtotstarbelist kasutamist ning tõendatud ei ole, et need kahjustused on tekkinud läbiotsimise tagajärjel.

17.09.2013. a saabus Tartu Halduskohtusse E. Jaegeri kaebus, milles kaebaja soovis seoses teleri kahjustamisega Tartu Vanglalt hüvitist summas 100 eurot. Lisaks palus kaebaja tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla tegevuse, mis seisneb selles, et kinnipeetavat ei teavitata enne läbiotsimist selle toimumisest ja ei anta võimalust viibida läbiotsimise juures.

2. Tartu Halduskohtu 08.01.2013. a kohtumäärusega võeti E. Jaegeri kaebus menetlusse. 03.03.2014. a kohtumäärusega jättis halduskohus E. Jaegeri kaebuse tuvastamisnõuetes läbi vaatamata. Seega jäi kohtu menetlusse varalise kahju hüvitamise nõue.

Kaebuse põhjendused

3. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla on talle tekitanud varalist kahju läbiotsimiste ajal temale kuuluva teleri LCD Philips kahjustamisega. Teleri ostis kaebaja vabaduses viibides ning see maksis 4400 krooni. Ta leiab, et tema poolt nõutav summa 100 eurot on proportsionaalne ning põhjendatud.

Kaebaja viibis ajavahemikul 13.12.2012. a – 28.12.2012. a kartseris ning pidi selleks ajaks paigutama oma isiklikud asjad (s.h teleri) kartseri laokappi, seega on asjad kartseris viibimise ajal vangla hoiu. Sellel ajavahemikul toimunud läbiotsimiste ajal lõhuti kaebaja teler LCD Philips, kuigi vanglal on kohustus tagada see, et kartserist vabanemisel oleks kinnipeetava asjad alles, terved ja et läbiotsimistel oleks nendega heaperemehelikult ümber käidud.

Telerile olid tekitatud järgmised kahjustused. Teleri alus (jalg), mis koosneb kahest osast, on jõuga puruks tõmmatud, kaotatud on ära üks teleri külge kinnitatav kruvi. Teleri vasakust nurgast on puudu väike plastmassist kild ja teleri ümber olev plastikust osa on ära kriimustatud (ilmselt on pandud liivasele pinnale). Ekraani keskel on 5 cm laiuselt ja 5 cm kõrguselt erinevad kriimustused.

Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kuna tal on teler olnud 3 aastat, siis ei ole tõendatud, et vigastused tekkisid läbiotsimise ajal. Kaebaja on alati teleri transportimisel kasutanud spetsiaalselt selleks ette nähtud karpi koos vahtplastikuga ning tehasepoolset pehmet kotti ekraani kaitseks. Nende omamine keelati 2013. a kodukorra muudatusega. Ta on telerit hästi hoidnud ja enne 13.12.2012. a puudusid sellel igasugused defektid.

Kui kaebaja 28.12.2012. a kartserikambrist vabanes ja sai kätte oma isiklikud asjad, siis telerit karbist välja võttes märkas ta, et teleri ekraanil ei olnud peal spetsiaalset kotti ning vahtplastik oli osaliselt katki. Seejärel avastas ta teleri vigastused. Ta pöördus koheselt valvuri poole, kes palus pöörduda kontaktisiku poole. Kaebaja korduvatele suulistele pöördumistele ei reageeritud.

Kohtuistungil kaebaja teatas, et nõustub kahju suurusega 50 euro juhul, kui vastustaja on nõus kompromissiga selles summas. Kaebaja palub Tartu Vanglalt välja mõista talle tekitatud varalise kahju hüvitiseks 100 eurot ja palub jätta kohtukulud vastustaja kanda..

Vastustaja vastuväited

4. Vastustaja esitatud kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu.

E. Jaeger viibis kartseris perioodil 13.12.2012. a – 28.12.2012. a. Teler paigutati selleks perioodiks kartserikambrite juures asuvasse lattu, kuna justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 60 lg 1 keelab kartseris televiisori. Kartseri laos määratakse iga kinnipeetava asjade jaoks eraldi kapp, mis lukustatakse. Kappi paigutatakse kõik esemed, mis olid kinnipeetaval kartserisse paigutamise hetkel elukambris. Kinnipeetavatel ilma vanglaametniku juuresolekuta võimalust laos viibida ei ole.

31.01.2013. a vastuses märgukirjale nr 2-3/7-1 on E. Jaegerile selgitatud, et kõnealusel perioodil kartseris viibides otsiti tema laos asunud asjad läbi 16.12.2012. a ning 19.12.2012. a otsiti läbi tema kamber. Seega on tõsi, et läbiotsimise objektiks oli ka E. Jaegeri teler. Samas ei tõenda see kuidagi, et läbiotsimise käigus oleks telerit kahjustatud. On ilmselge, et telerit otsitakse läbi pidevalt ning väljaspool kartserit toimub see ka kambri läbiotsimise käigus.

Ajendatuna E. Jaegeri kahju hüvitamise taotlusest pildistati 30.08.2013. a kinnipeetava telerit väidetavate vigastuste fikseerimiseks. Fotodelt on näha, et tõepoolest on teleril vaevumärgatavad kriimustused. Sisselülitatud teleri ekraanilt ei olnud võimalik kriimustusi tuvastada. Teleri jala võimalikud kahjustused olid aimatavad üksnes siis, kui jalg teleri küljest eemaldada ning see lahti kruvida. Sihtotstarbelist teleri kasutamist see ühelgi moel ei seganud ning teler püsis stabiilselt jalal.

5. Teler on E. Jaegeri kasutuses olnud alates 09.07.2009. a, mil sellele paigaldati Tartu Vangla turvakleebis. Seega oli see tema kasutuses enne 13.12.2012. a kartserisse paigutamist kolm ja pool aastat. Teleri küljes olevad kriimustused võisid tekkida mis tahes hetkel selle perioodi jooksul. Enne E. Jaegeri kartserisse paigutamist ei ole Tartu Vangla kordagi fikseerinud tema teleri kosmeetilist seisukorda, sest niisugust kohustust vanglal ei ole. Turvakleebise olemasolu teleril tähendab üksnes seda, et vangla on kontrollinud teleri tehnilist seisukorda ning leidnud selle vanglas kasutamiseks ohutu olevat.

16.12.2012. a koostatud akti nr A3555 kohaselt leiti kartseri laost E. Jaegeri kapist hulgaliselt keelatud esemeid. Samas ei kajastu antud aktist ükski toiming kinnipeetava teleriga, kuna sealt keelatud esemeid ei leitud. See muudab ka alusetuks E. Jaegeri väite selle kohta, et vanglaametnikud varjavad, kui läbiotsimise käigus kinnipeetavate esemed viga saavad. Kui E. Jaegeri asju läbi otsinud vanglaametnikud oleksid lõhkunud tema teleri ning oleksid soovinud seda varjata, oleksid nad saanud jätta akti keelatud esemete leidmise kohta koostamata.

Seega ei ole Tartu Vangla hinnangul käesoleval juhul põhjust asuda seisukohale, et Tartu Vangla on läbiotsimise käigus E. Jaegeri telerit kahjustanud. Isegi aga siis, kui fotodelt nähtavad kriimustused oleks põhjustanud Tartu Vangla, ei oleks põhjendatud Tartu Vanglalt 100 euro suuruse hüvitise välja mõistmine. Seda kas või seetõttu, et aastaid kasutatud 15-tollise ekraanidiagonaaliga teleri väärtus on tervikuna selgelt alla 100 euro. RVastS § 8 lõike 1 kohaselt tuleks hüvitisega luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Tulenevalt RVastS § 7 lõikest 4 oleks võimalik kohaldada ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Võlaõigusseaduse § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Teleri kriimustuste parandamine on vähetõenäoline. Seega saaks kõnelda eelkõige teleri väärtuse vähenemisest kriimustuste tõttu. Samas on kulumisjälgede olemasolu aastaid kasutatud teleril tavapärane ning need ei saa eriti alandada teleri väärtust.

Eeltoodust tulenevalt palub vastustaja jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

Kohtu seisukoht

6. Käesolevas asjas on Egon Jaeger esitanud kohtule HKMS § 37 lg 2 p 4 kohaselt hüvitamiskaebuse, taotledes Tartu Vanglalt varalise kahju hüvitist summas 100 eurot seoses läbiotsimisel temale kuuluva teleri kahjustamisega.

7. Lähtuvalt VangS §-st 68 oli toimunud läbiotsimine seaduslik. Õigus viibida isiklike asjade läbiotsimise juures ei ole kinnipeetava seadusest tulenev subjektiivne õigus. Läbiotsimise näol on tegemist sobiva ja vajaliku toiminguga vanglas keelatud esemete ja ainete avastamise ja äravõtmise eesmärgil, mida ei ole võimalik saavutada muude vahenditega.

On tuvastatud, et kui kaebaja viibis kartseris ajavahemikul 13.12.2012. a – 28.12.2012. a, otsiti tema kartseri laos olevad asjad 16.12.2012. a läbi ja läbiotsimise objektiks oli ka kaebaja teler. Läbiotsimine iseenesest ei tõenda, et selle käigus oleks telerit kahjustatud. HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda.

Nimetatud normist tuleneb, et menetlusosaline on kohustatud enda väiteid tõendama ja kui ta tõendeid (mis peavad olema olemas) esitada ei saa, peab ta põhjendama, miks ta neid olemasolevaid tõendeid esitada ei saa ja nimetama isiku, kes tõendeid esitada saab ja koha, kus tõendid asuvad. Kaebaja väidab, et kui ta oli kartseris, olid tema asjad vangla hoiul ja vangla vastutab telerile tekitatud kahjustuste eest. Kaebaja kirjeldas kriimustusi plastikul ja ekraanil, samuti teleri alusel (jalg) ja selle ümber oleval plastikul ning teatas kohtule, et need defektid ei mõjuta teleri otstarbelist kasutamist. Kaebaja ei ole suutnud esitada kohtule veenvaid tõendeid selle kohta, et enne kartserit, s.o enne 13.12.2012. a puudusid tema televiisoril tema poolt kirjeldatud defektid. Ei ole tõenäoline, et läbiotsijad tekitasid ekraanile ja selle ümber olevale plastikule erinevad kriimustusi ja muid kahjustusi. Kaebaja kinnitas kohtuistungil, et teler oli kapis karbi sees enne tema kartserisse viimist ja pärast kartserist vabanemist. Ta kasutas telerit neli aastat arestimajas ja vanglas ja reaalselt ei ole tal võimalik esitada faktilisi tõendeid teleri vigastuste kohta. Ta ei saa tõestada asjaolu, et teler oli enne lattu andmist terve (t.l 52 pöördel).

Kohus leiab, et kui asuda seisukohale, et käesolevas asjas on kaebaja nõrgem pool, siis ei tähenda see seda, et ta ei peagi enda väidete tõendamiseks mitte midagi tegema ja võib paljasõnaliselt väita, et enne kartserisse paigutamist oli tema teler terve. Kohtu arvates peab ka nn nõrgem poolt nimetama, millised tõendid tema väiteid tõendavad ja teatama, kus need tõendid asuvad. Kohus leiab, et vastustajal ei ole kohustust esitada tõendeid kaebaja väidete tõendamiseks ja sellist kohustust ei saa ka kohus vastustajale panna. Kohus saab kohustada vastustajat esitama kaebaja nimetatud tõendeid, mida kaebaja ise esitada ei saa, aga mis tõendavad kaebaja väiteid. Kuna kaebaja ei ole ise nimetanud ühtegi võimalikku tõendit, mis tema väiteid kinnitaks, siis kohtu hinnangul on tema väited paljasõnalised ning kaebus tuleb lugeda tõendamatuks.

8. 16.12.2012. a koostatud akti nr A3555 kohaselt leiti kartseri laost kapist 23, kus olid kaebaja asjad, hulgaliselt keelatud esemeid. Kaebaja keeldus akti allkirjastamisest. Seega oli ta teadlik läbiotsimisest ja tal oli võimalik vaadata televiisor üle ja esitada pretensioone koheselt. Ettekande nr 4214 kohaselt teavitati kinnipeetavat eelnevalt kartseri lao kapi läbiotsimisest ning kinnipeetavale anti võimalus anda ära keelatud esemed. Kinnipeetavat teavitati ettekande koostamisest ning talle anti võimalus kirjutada seletuskiri (t.l 27 ja 28). Seega oli kaebajal võimalik veenduda oma asjade korrasolekus, nende seisus ja tal oli võimalik vaadata oma televiisor üle. Ta vabanes kartserist 28.12.2012. a, kuid esitas kirjaliku pretensiooni alles 08.01.2013. a (t.l 30) ja 02.07.2013. a kahju hüvitamise taotluses ei osanud ta nimetada kuupäevi ja vanglaametnike nimesid, kelle poole ta suuliselt teleri vigastuste osas oli pöördunud. Seega ei ole tõendatud, et vastustaja õigusvastase toiminguga oleks kaebajale tekitatud kahju (TVK p 8.4.2) ja kaebus ei kuulu rahuldamisele.

9. Lähtudes kaebaja kahju hüvitamise taotlusest, pildistati 30.08.2013. a tema telerit väidetavate vigastuste fikseerimiseks. Fotodelt on näha, et teleril on vaevumärgatavad kriimustused. On tuvastatud, et sisselülitatud teleri ekraanilt ei olnud võimalik kriimustusi tuvastada. Teleri jala (alus) võimalikud vigastused olid aimatavad üksnes siis, kui jalg teleri küljest eemaldada ning see lahti kruvida. On tuvastatud, et sihtotstarbelist teleri kasutamist see kuidagi ei seganud ning teler püsis stabiilselt jalal (t.l 57 – 60 ja 23 pöördel). Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et on tuvastatud, et televiisori pildistamisel on fikseeritud pigem teleri kosmeetiline seisukord, mitte vigastused ja seega ei ole kahju põhjustatud. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et isegi siis, kui fotodel nähtavad kriimustused oleks põhjustanud Tartu Vangla, ei oleks põhjendatud Tartu Vanglalt 100 euro suuruse hüvitise välja mõistmine. On tõenäoline, et aastaid kasutatud 15-tollise ekraanidiagonaaliga teleri väärtus on alla 100 euro, teleri kriimustuste parandamine on vähetõenäoline ja seega saaks kõnelda teleri väärtuse vähenemisest kriimustuste tõttu. Kohus on seisukohal, et aastaid kasutatud teleril kulumisjälgede olemasolu on tavapärane ja seega ei saa need alandada teleri väärtust nii, et see tooks kaasa kahju. Lähtudes VÕS § 132 lg 3 ja RVastS § 8 lg 1 ja § 7 lg 4, leiab kohus, et kaebajale ei ole kahju tekitatud ja kaebus ei kuulu rahuldamisele ka sellel põhjusel.

10. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega ole esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tamara Hristoforova kohtunik