2-14-50534/10 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Legislator summary
AI generated24.03.2014 esitas XXX Harju Maakohtule avalduse nõusoleku saamiseks lapse nimel tehingu tegemiseks. Avaldaja soovib võõrandada lapse nimel XXX kaasomandina kuuluva vara, s.o. ½ korteriomandist asukohaga XXX (kinnistusregistriosa nr XXX). Avaldaja soovib müüa endale kuuluva korteri tervikuna ja XXX asuva korteri kaasomandiosa ning lapsele kuuluva kaasomandiosa samast korterist ja osta nende asemel perekonna suurusele rohkem sobivama elamispinna.
Legislator headnote
AI generated2-14-50534/10 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel
Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtunik Raivo Einula
Määruse kuupäev
17. aprill 2014
Tsiviilasja number 2-14-50534
Kohtuasi XXXavaldus nõusoleku saamiseks lapse nimel tehingu tegemiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja:
XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX)
Puudutatud isikud:
alaealine laps XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)
Lapsele menetluses riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Veiko Parts (Advokaadibüroo Parts&Co, e-post: info@partsco.ee )
XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)
Eestkosteasutus:
Tallinna linn Põhja Tallinna Valitsuse kaudu (epost: pohja@tallinnlv.ee )
Menetlustoiming Lõpplahend kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1. Rahuldada avaldus.
2. Anda XXX(isikukood XXX) kohtu nõusolek alaealisele lapsele XXX (isikukood XXX) kuuluva kinnisasja, milleks on kaasomandina ½ korteriomandist asukohaga XXX, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX, võõrandamiseks (so müügitehingu tegemiseks).
3. XXX kuuluva ½ korteriomandist (kinnistusregistriosa nr XXX) võõrandamisest saadud raha, millest on maha arvatud müügikulu, tuleb paigutada XXX eraldi pangakontole ning paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut, v.a. käesoleva määruse resolutsiooni p 3 märgitud juhul, mille kohaselt nimetatud pangakontol olevat raha on lubatud käsutada ilma kohtu nõusolekuta ainult XXX poolt eluruumi või eluruumi kaasomandiosa omandamiseks, tingimusega, et XXX kaasomandiosa suurus peab olema võrdeline tema poolt tasutava ostuhinna osaga omandatava eluruumi ostuhinnas.
4. Jätta XXX menetluses määratud esindaja kulud riigi kanda, kõik muud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
Kohtumäärus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.
2-14-50534
Asjaolud ja menetluse käik
24.03.2014 esitas XXX Harju Maakohtule avalduse nõusoleku saamiseks lapse nimel tehingu tegemiseks. Avaldaja soovib võõrandada lapse nimel XXX kaasomandina kuuluva vara, s.o. ½ korteriomandist asukohaga XXX (kinnistusregistriosa nr XXX). Avaldaja soovib müüa endale kuuluva korteri tervikuna ja XXX asuva korteri kaasomandiosa ning lapsele kuuluva kaasomandiosa samast korterist ja osta nende asemel perekonna suurusele rohkem sobivama elamispinna.
Kohus võttis avalduse menetlusse 27.03.2014, määras puudutatud isikule riigi õigusabi korras esindaja ning küsis lapse emalt, lapsele määratud esindajalt ja lapse elukoha järgselt omavalitsuselt Tallinna linnalt (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) arvamust esitatud nõude osas.
Lapse ema XXX esitas 07.04.2014 kohtule arvamuse, milles toetab esitatud avaldust ja pooldab lapsele kuuluva korteriomandi kaasomandiosa müüki avalduses märgitud asjaoludel.
09.04.2014 kohtule esitatud arvamuses toetab eestkosteasutus XXXpoolt esitatud avaldust. Tallinna Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande töötajaga 02.04.2014 toimunud vestlusel selgitas XXX, et tema soov on pere elamistingimuste parandamiseks müüa korterid XXXja XXX ning osta perele suurem korter või ridaelamu boks. XXX oli nõus sellega, et ostetava korteri kaasomanikuks saab tema alaealine tütar XXX proportsionaalselt viimase pärandvara võõrandamisest saadud summaga soetatava korteri hinnast. Põhja- Tallinna Valitsus teeb kohtule ettepaneku anda nõusolek XXX alaealise tütre XXX nimel aadressil XXX, paikneva korteriomandi võõrandamiseks. ½ korteriomandi müügist saadud rahast (XXX kuuluv pärandvara osa) paigutada notari deposiidikontole ning kasutada seda uue korteri ostmiseks, tingimusel, et soetatava korteri kaasomanikuks saab XXX proportsionaalselt tema pärandvara võõrandamisest saadud summaga uue korteri hinnast.
14.04.2014 esitas lapsele määratud esindaja vandeadvokaat Veiko Parts oma arvamuse avalduse osas. Lapse esindaja hinnangul, XXX asuvast korteriomandist XXX kuuluva ½ suuruse mõttelise osa turuhinnaga võõrandamine ei ole vastuolus lapse huvidega, kuivõrd XXX seda korteriomandit elamiseks ei kasuta ja korteriomandi müügist saadud raha võib ning on otstarbekas kasutada kogu perekonna, sh XXX enda, elamistingimuste oluliseks parandamiseks. Lapse esindajale ei ole teada asjaolusid, millest võiks järeldada, et XXX kuuluva korteriomandi kaasomandi osa müük kahjustaks tema huve. Neil kaalutlustel on lapse esindaja seisukohal, et XXX taotlus nõusoleku saamiseks tema alaealise lapse XXX nimel talle kuuluva korteriomandi kaasomandi osa tasuliseks võõrandamiseks on põhjendatud tingimusel, et kohus kohustab XXX kandma tema ja XXX kaasomandis oleva korteriomandi müügist saadud rahast ½ suuruse osa XXX pangakontole (PKS §-d 130 ja 186). XXX avalduse kohaselt soovib ta seniste korterite asemele osta suurema korteri. Kuigi lapse esindaja hinnangul ei oleks lapse huvidega iseenesest vastuolus XXX nõusoleku andmine kasutada XXX pangakontole laekuvat raha uue eluruumi (kinnisasja) omandamiseks, ei ole praegu etteruttavalt võimalik anda hinnangut võimaliku tulevase lepingu vastavusele XXX huvidele, mistõttu lapse esindaja ei pea võimalikuks anda XXX üldist nõusolekut XXX kuuluva korteriomandi kaasomandiosa müügist saadud raha käsutamiseks ja lapse nimel kinnisasja tasulisele omandamisele suunatud lepingu sõlmimiseks. Juhul, kui kohus siiski peab üldise nõusoleku andmist võimalikuks, tuleks lapse esindaja hinnangul anda nõusolek tingimusel, et XXX kasutab XXX korteriomandi kaasomandiosa müügist saadud raha ainult uue ja senisest suurema eluruumi omandamiseks, XXX peab saama omandatava eluruumi kaasomanikuks ja tema kaasomandiosa suurus peab olema võrdeline tema poolt tasutava ostuhinna osaga omandatava eluruumi ostuhinnas.
Kohtu seisukoht
Kohus peab avaldust, milles taotletakse kohtult alaealisele lapsele XXX kuuluva kinnisvara, milleks on kaasomandina ½ korteriomandist asukohaga XXX (kinnistusregistriosa nr XXX), võõrandamiseks (so müügitehingu tegemiseks) nõusoleku andmist, põhjendatuks ja nõustub avaldaja poolt esitatud põhjendustega, eestkosteasutuse seisukohaga ja lapsele menetluse ajaks riigi õigusabi korras määratud esindaja arvamusega. Kohus leiab, et taotletav tehing lähtub alaealise lapse huvidest ega kahjusta lapse huve. Lapse vanemad on tehingu suhtes üksmeelel.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest.
Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja uurinud kõiki asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtule esitatud tõenditega on avalduse aluseks olevad asjaolud leidnud kinnitust.
PKS § 131 lg 1 kohaselt peab vanemal olema lapse nimel tehingute tegemiseks kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. PKS § 131 lg 1 ja § 187 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust.
PKS § 130 kohaselt, vanemad paigutavad nende valitsetava lapsele kuuluva raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt, kui seda ei tule kulutada lapse ülalpidamiskulude katteks, järgides käesoleva seaduse §-s 186 sätestatut.
PKS § 186 lg 1 kohaselt, kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto
2-14-50534
käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. PKS § 186 lg 3 kohaselt, kohus võib anda nõusoleku eestkostetava raha teistsuguseks paigutamiseks.
Kohus leiab, et ei esine takistusi lapse nimel lapse varaga tehingu tegemiseks. Kohus on seisukohal, et avaldajale tuleb anda nõusolek lapse XXX nimel lapse omandis oleva kinnisasjaga tehingu tegemiseks – so selle võõrandamiseks turuhinnaga. Korteriomandi eeldatav müügihind on ligikaudu 90 000 eurot, millest XXX osa on ½, s.o ~45 000 eurot. Lähtudes PKS § 186 lg 1 ja lg 3, vara müügist saadud XXX kuuluv raha, millest on maha arvatud müügikulud, tuleb paigutada eraldi lapse pangakontole ning nimetatud konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Nimetatud pangakontol olevat raha on lubatud käsutada ilma kohtu nõusolekuta ainult XXX poolt eluruumi või eluruumi kaasomandiosa omandamiseks, tingimusega, et XXX kaasomandiosa suurus peab olema võrdeline tema poolt tasutava ostuhinna osaga omandatava eluruumi ostuhinnas.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 3 kohaselt, hagita perekonnaasja menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus peab õigeks ja õiglaseks jätta XXX riigi kulul määratud õigusabi kulud riigi kanda ja kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
/digitaalallkiri/
Raivo Einula kohtunik