3-14-326/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-326 Määruse kuupäev

16. aprill 2014 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Eduard Nairismäe (Nairismägi) kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Võru arestimaja nõuetele mittevastavate kinnipidamistingimustega 05.03.2008- 04.04.2008, 23.12.2009-29.03.2010 ja 09.04.2010-18.05.2010 tekitatud kahju hüvitamiseks summas 2838 eurot Menetlusosalised Kaebaja – Eduard Nairismägi Vastustaja – Politseija Piirivalveamet Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata Eduard Nairismäe (Nairismägi) taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ning lõpetada menetlus haldusasjas 3-14-326.

2. Määruse ärakiri saata menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud

1. Eduard Nairismägi esitas 20.03.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Võru arestimaja nõuetele mittevastavate kinnipidamistingimustega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 2838 eurot. Kaebuse kohaselt hoiti kaebajat Võru arestimajas nõuetele mittevastavates tingimustes perioodidel 05.03.2008- 04.04.2008, 23.12.2009-29.03.2010 ja 09.04.2010-18.05.2010. Kaebusele oli lisatud taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, põhjendades seda asjaoluga, et ta ei olnud varem teadlik seadustest ja rikkumistest.

2. Tartu Halduskohus jättis 25.03.2014 määrusega E. Nairismäe kaebuse käiguta ning andis kaebajale võimaluse riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemiseks. E. Nairismägi esitas 01.04.2014 taotluse riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel.

3. Tartu Halduskohus võttis 04.04.2014 määrusega kaebuse menetlusse ning vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.

4. Politseija Piirivalveamet esitas 14.04.2014 vastuse kaebetähtaja ennistamise taotlusele. Vastustaja hinnangul puudub mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks, kuna kaebaja ei ole esitanud objektiivseid asjaolusid, mis oleks takistanud kaebuse õigeaegset esitamist, ning hooletust kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisel ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks. Kolmeaastane tähtaeg kahju hüvitamise nõude esitamiseks peaks jätma ka õiguslikes küsimustel kogenematule isikule piisava aja halduskohtusse pöördumise tähtaja ja vaidluse algatamise korra väljaselgitamiseks.

Kohtu seisukoht

5. Kohus võtab kõigepealt seisukoha kaebuse tähtaegsuse osas (I). Seejärel kontrollib kaebetähtaja ennistamiseks mõjuva põhjuse olemasolu ning lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse (II). Viimaks selgitab kohus vastava otsustuse tagajärgi (III).

I

6. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg-le 4 võib hüvitamiskaebuse või heastamiskaebuse esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab.

Antud juhul on kaebajale väidetavalt põhjustatud kahju mitmetel perioodidel ajavahemikus 05.03.2008 kuni 18.05.2010. Asjaolud, et arestimaja kinnipidamistingimused väidetavalt alandasid kaebaja inimväärikust ning et väidetava kahju tekitajaks oli Lõuna Prefektuur (alates 01.01.2012 Politseija Piirivalveamet), mille struktuuriüksuseks oli Võru arestimaja, pidid kaebajale teada olema hiljemalt siis, kui lõppes kaebaja hoidmine õigusvastastes tingimustes. Seetõttu pidi kaebajale olema teada väidetav kahju tekitamine ja selle põhjustaja ajavahemiku 05.03.2008-04.04.2008 osas hiljemalt 04.04.2008, ajavahemiku 23.12.2009- 29.03.2010 osas hiljemalt 29.03.2010 ning ajavahemiku 09.04.2010-18.05.2010 osas hiljemalt 18.05.2010. Seega lõppes kahjunõude esitamise tähtaeg eelnimetatud perioodide osas vastavalt 04.04.2011, 29.03.2013 ja 18.05.2013.

Kaebaja on esitanud kaebuse Tartu Halduskohtule 20.03.2014. Seega on kaebus esitatud kõikide perioodide osas enam kui 10-kuulise hilinemisega.

7. Kaebaja pidi kinnipidamistingimuste õigusvastasusest ning sellest tulenevalt kahju põhjustamisest saama aru arestimaja vastavates tingimustes viibides.

II

8. Vastavalt HKMS § 71 lg-le 1 kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebetähtaegade ennistamise aluseks võivad olla nii objektiivset kui subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2009 määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08).

Kaebaja on kaebetähtaja ennistamise alusena välja toonud, et ta ei olnud kindel kinnipidamistingimuste õigusvastasuses ega olnud teadlik hüvitamiskaebuse esitamise vajadusest. Kaebaja ei saanud väidetavalt õigeaegselt informatsiooni seaduste muudatustest ja samuti ei teavitanud arestimaja ametnikud kaebajat rikkumistest, mis toimusid Võru arestimajas. Kaebajal ei olnud võimalik informatsiooni saada ka ajakirjandusest, kuna Võru arestimajas puudus ajalehtede lugemise võimalus.

9. Kohtupraktika kohaselt võib küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.2002. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-02, p 19). Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru nt kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2009. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08, p 17 ja 21.06.2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12).

10. Riigivastutuse seaduse § 17 lg-st 3 tulenevalt pidi kaebaja kahjunõude esitama kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal ta kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Kahju hüvitamise nõude kolmeaastane tähtaeg on sätestatud ka HKMS § 46 lg-s

4. Kuna E. Nairismägi pöördus kahjunõudega Tartu Halduskohtusse 20.03.2014, siis on kahjunõue perioodide ajavahemikus 05.03.2008 kuni 18.05.2010. arestimaja tingimuste osas esitatud seaduses sätestatud kolmeaastast kaebuse esitamise tähtaega ületades. Kohus nõustub seejuures vastustajaga, et kaebuses nimetatud ja väidetavalt inimväärikust alandavad tingimused pidid kaebajale teatavaks saama juba arestimajas viibimise perioodidel. Inimese kannatused on subjektiivsed üleelamised ja neid tajutakse vahetult sellel ajal, kui inimväärikust alandav tegevus või tegevusetus aset leiab. Arestimajas viibimine iseenesest ei saanud olla kaebaja tajumisvõimet piirav asjaolu. Ka pidi kaebajale selge olema nende väidetavalt inimväärikust alandavate kannatuste põhjustaja.

Kaebetähtaja ennistamise taotluses ei ole E. Nairismägi välja toonud ühtegi objektiivset asjaolu, mis takistanuks tal kaebuse tähtaegset esitamist. Kaebaja toob välja üksnes enda subjektiivse teadmatuse sellest, et tema õigusi on rikutud ja teda on inimväärikust alandavalt koheldud. Kuna kohtu hinnangul ei saa antud juhul lugeda kaebaja väidetavat teadmatust usutavaks, siis ei saa seda arvestada ka mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ületamisel. Kaebaja pidi ise olema piisavalt hoolikas kahjunõude esitamise tähtaja väljaselgitamisel.

III

11. Vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 2 ja HKMS § 124 lg-le 2 lõpetab kohus määrusega käesoleva asja menetluse, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus selgitab lisaks, et HKMS § 155 lg 6 ja § 43 lg 1 p 2 kohaselt menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse sama nõudega samal alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik