1-14-3045/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-14-3045

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

17. aprillil 2014. a, Tartu kohtumajas, Tartu, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Tõlk Anna Jänes Prokurör Ruti Kilg Kriminaalasja number 1-14-3045 (14260100786) Kriminaalasi J.A süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses

Süüdistatav J.A

isikukood: XXX; elukoht: XXXX

Tõkend – elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus:

kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 19.12.2008 Tartu Maakohtu otsusega nr 1-08-14750 KarS § 424 järgi 3-kuulise vangistusega, mis

KarS § 69 järgi asendati 180 tunni üldkasuliku tööga, tähtajaga 6 kuud ja KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks; väärteomenetluses karistused kustunud

Kaitsja advokaat Anne Vissak

RESOLUTSIOON

juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5

Süüdi tunnistada J.A KarS § 424 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 06. - 07.03.2014. a, s.o 2 (kaks) päeva karistuse hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata mõistetud vangistust tingimisi täielikult täitmisele, kui J.A ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks määratud käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt:

1) elab kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 78 p 1 alusel katseaja algust arvestatakse kohtuotsuse kuulutamisest 17.04.2014. a.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristus ja võtta ära J.A-lt juhtimisõigus 11 üheteist) kuuks.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 180 lg 1 välja mõista J.A-lt 271 (kakssada seitsekümmend üks) eurot ja

38 senti riigituludesse menetluskulude katteks.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011

SEB pank, nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank, viitenumber . 2800049874 Menetluskulude tasumisel märkida selgituseks: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-14-3045 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus täitmata osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskuludest 300 (kolmsada) eurot riigi kanda.

Kohtuotsuse koopia saata kaitsjale advokaat Anne Vissakule, kes ei võtnud osa kohtuistungist.

Edasikaebamise kord

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule.

Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab

J.A süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobe seisundis 06.03.2014. a kella

10:19 paiku Tartumaal Tartu linnas Sõbra tänaval mootorsõidukit VW Passat registreerimismärgiga XXX, sest alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,14 milligrammi.

J.A rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Sellega pani J.A toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkuleppe sisu

Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus süüdistatavale KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 6 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 järgi arvata eelvangistus 06.03.2014 - 07.03.2014, so 2 eelvangistuspäeva karistuse hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 5 kuud 28 päeva vangistust.

Lähtudes KarS §-st 74 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus J.A suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.A ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga

75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elab kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 järgi mõista lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 11 kuuks.

Tsiviilhagi ei ole esitatud.

Kriminaalasjas ei ole asitõendeid.

Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg

1 p 2 järgi 532,50 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud korras kaitsjale kohtueelses menetluses makstud õigusabi kulude katteks advokaaditasu 36.- eurot. KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel posti ja kutsete kättetoimetamise kulud on 2,88 eurot. Menetluskulude summa on 571,38 eurot. J.A on raske puudega isik, kes vajab liikumispuude tõttu lisavahendeid. Arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda ja elatumist sotsiaaltoetusest käib menetluskulude täies ulatuses tasumine talle ilmselt ülejõu. Eeltoodut ja resotsialiseerumisväljavaateid arvestades jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Riigi kanda jääb osa sundrahast.

KrMS § 180 lg 1 alusel paneb kohus süüdimõistva kohtuotsuse korral teise osa menetluskuludest süüdistatava kanda.

Ka süüdistatava kanda jäävat osa ei ole võimalik J.A tasuda täies ulatuses

KrMS § 417 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menteluskulude tasumise ositi pikema tähtaja jooksul.

Ene Muts kohtunik