3-14-50427/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generated3. aprillil 2014 saabus Tartu Halduskohtusse Guntars Kaziksi kaebus, milles ta nõuab Tartu sätteid, hoides teda ebainimlikes ja alandavates tingimustes. Kaebaja selgitab, et Euroopa
Legislator headnote
AI generated3-14-50427/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: 3. aprillil 2014 saabus Tartu Halduskohtusse Guntars Kaziksi kaebus, milles ta nõuab Tartu sätteid, hoides teda ebainimlikes ja alandavates tingimustes. Kaebaja selgitab, et Euroopa
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
Tartu kohtumaja
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-14-50427
Määruse kuupäev
17. aprill 2014
Kohtunik
Tanel Saar
Kohtuasi
Guntars Kaziksi kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes
summas 7998 eurot seoses kinnipidamistingimustega perioodidel
28.08.2007 – 03.10.2007, 05.10.2007 – 12.10.2007 ja 17.10.2007 –
07.01.2009
Resolutsioon
1. Tagastada Guntars Kaziksi kaebus.
2. Määruse ärakiri saata kaebajale.
Edasikaebamise kord
Määruse p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul
arvates määruse kättesaamisest.
Asjaolud
1. 3. aprillil 2014 saabus Tartu Halduskohtusse Guntars Kaziksi kaebus, milles ta nõuab Tartu
Vanglalt hüvitist 7998 eurot, kuna tema viibimise ajal Tartu Vanglas perioodidel 28.08.2007 –
03.10.2007, 05.10.2007 – 12.10.2007 ja 17.10.2007 – 07.01.2009 rikuti tema suhtes
inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 3 ning põhiseaduse § 18
sätteid, hoides teda ebainimlikes ja alandavates tingimustes. Kaebaja selgitab, et Euroopa
Inimõiguste Kohtu (EIK) poolt on kehtestatud kompensatsiooniks juhul, kui kinnipeetaval on
personaalset elamispinda vähem kui 3 m2, 516 eurot kuu eest.
2. Kaebaja märgib, et 1. aprilli 2014 otsusega nr 1-13/116-2 jättis Tartu Vangla tema kahju
hüvitamise taotluse rahuldamata, eirates sellega EIK lahendeid. Ta selgitab, et Tartu Vanglas
on kambri üldpinnaks 10 m2, millest tuleb maha arvata 2 m2, mis jääb tualettruumi alla.
Allesjäänud 8 m2-st tuleb aga maha arvata põrandapind, mis jääb laua, pinkide, kappide ja
nari alla ja seda pinda on kokku umbes 3 m2. Seega jääb kahele kinnipeetavale kokku umbes 5
m2, mis teeb ühe kinnipeetava kohta 2,5 m2 isiklikku ruumi. EIK otsuses Tunis vs Eesti on aga
leitud, et alla 3 m2 suurune isiklik ruum on EIÕK artikli 3 rikkumine.
3. G. Kaziks selgitab ka, et oma õiguste rikkumisest sai ta teada 2013. aastal EIK lahendeid
uurides
Kohtu seisukoht
4. Kuivõrd G. Kaziks on ka käesoleval ajal kinnipeetav, peab ta hüvitamisnõudega vangla
vastu kohtusse pöördumiseks esmalt vangistusseaduse § 11 lg 8 kohaselt läbima kohustusliku
kohtueelse menetluse. Tõepoolest nähtub G. Kaziksi esitatud Tartu Vangla 1. aprilli 2014
otsusest nr 1-13/116-2, et G. Kaziks on 30. jaanuaril 2014 esitanud kahju hüvitamise taotluse
seoses liiga vähese isikliku ruumiga ning 1. aprillil 2014 on Tartu Vangla jätnud selle
rahuldamata. Samas tuleb silmas pidada, et G. Kaziks nõuab hüvitist perioodi eest, mis lõppes
7. jaanuaril 2009.
5. Riigikohus on oma otsuse nr 3-3-1-93-13 punktis 14 selgitanud, et jätkuva
haldustoiminguga tekitatud mittevaralise kahju puhul on kahjust teadasaamise hetkeks
üldjuhul hetk, mil lõppes kaebajale jätkuva toiminguga kahju tekitamine, kuid erandina võib
tähtaeg hakata kulgema ka enne jätkuva toimingu lõppemist, kui on ilmne, et isik sai või pidi
saama kahju lõplikust ulatusest teada varem. Sõltumata sellest, kas G. Kaziks sai või pidi
saama talle väidetavalt tekkinud kahjust aru juba Tartu Vanglas viibimise kestel, pidi ta
eeltoodust tulenevalt saama sellest teada hiljemalt 7. jaanuaril 2009. Siinkohal ei ole oluline
see, millal kaebaja sai teada EIK seisukohtadest, kuna see puudutab üksnes võimalikku
õiguslikku hinnangut, mitte aga väidetava kahju tekkimise fakti kui sellist.
6. Kohtu hinnangul on selge, et Tartu Vangla on 30. jaanuaril 2014 esitatud kahju hüvitamise
taotluse läbi vaadanud ekslikult, kuna riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lõikest 3 tulenev
tähtaeg lõppes 7. jaanuaril 2012. RVastS § 17 lg 3 on imperatiivne normi. Sellest tulenevalt
tuleb isikul hüvitise saamise õiguse maksmapanemiseks teha vajalikud toimingud etteantud
tähtaja jooksul. Teisalt tuleneb RVastS § 17 lg-st 3 koostoimes seaduslikkuse ja võrdse
kohtlemise põhimõttega, et haldusorganil ei ole õigust sisuliselt läbi vaadata ega rahuldada
taotlusi kahju hüvitamiseks, mis on esitatud pärast RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaja
möödumist. Avaliku ressursi jagamine ei tohi olla sõltuvuses sellest, kas haldusorgan on
taotluse läbivaatamisel piisavalt tähelepanelik või mitte. Seetõttu on kohus seisukohal, et
kahju hüvitamise kaebuse esitamisel allub kohtulikule kontrollile ka haldusorgani tegevus
taotluse lubatavuse, s.h tähtaegsuse hindamisel.
Käesoleval juhul poleks enam võimalik olnud ka tähtaja ennistamine Haldusmenetluse
seaduse (HMS) § 34 lõike 3 kohaselt, kuna 30. jaanuaril 2014 oli möödunud menetlustähtaja
lõpust rohkem kui aasta. Asja materjalidest nähtuvalt ei esine kaebajal ka mõjuvat põhjust
tähtaja möödalaskmiseks. Kaebaja on põhjendanud nõude hilinenult esitamist EIÕK
õiguslikust seisukohast teadasaamisega. Kuna see ei saa olla tähtaja möödalaskmise mõjuvaks
põhjuseks, siis ei tõusetu ka küsimus sellest, kas HMS § 34 lg-s 3 sätestatud üheaastane
tähtaega möödalastud menetlustähtaja ennistamisele võiks kaebaja õigusi
ebaproportsionaalselt piirata.
7. Vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette
kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Kinnipeetava isiku
kahju hüvitamise taotluse esitamisel tuleneb kohustusliku kohtueelse menetluse nõue
vangistusseaduse § 11 lg-st 8. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on
pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses,
milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud (HKMS § 47 lg 1 ls 2).
Olukorras, kus kaebaja esitas Tartu Vanglale taotluse kahju hüvitamiseks tähtaja rikkumisega
ning tähtaja ennistamine ei ole võimalik, ei saa lugeda kaebajat kohustuslikku kohtueelset
menetlust läbinuks vaatamata sellele, Tartu Vangla taotluse sisuliselt lahendas.
8. Seega ei ole kaebaja pidanud tegelikkuses kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks
ettenähtud korrast, mistõttu ei ole tal tulenevalt HKMS § 47 lõikest 1 kaebeõigust. Sel
põhjusel tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.
9. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.
Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tanel Saar
kohtunik