3-13-1804/42 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-13-1804

Määruse kuupäev

17. aprill 2014

Kohtunik Roby Koik

Menetlusosalised Kaebaja – XXX Vastustaja – Tartu Vangla, esindaja Marju Altsaar

Kohtuasi XXX kaebus Tartu Vangla 19. juuni 2013 käskkirja nr 6- 2/847 ja Tartu Vangla 29. juuli 2013 vaideotsuse nr 1-11/316-

2 tühistamiseks

Kohtuistungi kuupäev

12. märts 2014

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Poolte menetluskulud jätta nende enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 19. maini 2014. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vangla kinnipeetava XXX kambris voodist teki alt leiti 19.05.2013 kella 18.10 paiku üks sigaret Marlboro ja kahest traadist isevalmistatud süütamisvahend. Samuti käitus XXX vanglaametnikega suhtlemisel ebaviisakalt ja kasutas ebatsensuurset väljendit. Neil asjaoludel alustati XXX suhtes distsiplinaarmenetlus.

Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku 19.06.2013 käskkirjaga nr 6-2/847 karistati XXX kartserisse paigutamisega 15 ööpäevaks. Määratud karistusest pöörati kohesele täitmisele 5 ööpäeva ja 10 ööpäeva lükati edasi katseajaga 6 kuud. XXX karistati käskkirja kohaselt keelatud esemete hoidmise ja ametnikuga suhtlemisel ebaviisakalt käitumise ja ebatsensuurse väljendi kasutamise eest.

XXX esitas 09.07.2013 vaide, mis jäeti Tartu Vangla 29.07.2013 vaideotsusega nr 1- 11/316-2 rahuldamata.

2. 29.08.2013 saabus Tartu Halduskohtusse XXX kaebus, milles ta pärast kaebuse kaks korda kohtu poolt käiguta jätmist taotleb Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku 19.06.2013 käskkirja nr 6-2/847 tühistamist ning Tartu Vangla 29.07.2013 vaideotsuse nr 1-11/316-2 tühistamist.

3. Tartu Halduskohtu 15.10.2013 määrusega jäeti rahuldamata XXX taotlus riigi õigusabi saamiseks ja 17.12.2013 resolutsioonina vormistatud määrusega jäeti rahuldamata XXX taotlus kohtuistungi kinniseks kuulutamiseks kinnipeetav Eston Kikka kaitseks.

Kaebaja nõue

4. Nii käskkirja kui vaide menetlemisel on rikutud kaebaja õigust õiglasele menetlusele. Kuna menetleja ei olnud erapooletu, on tegemist diskretsiooniveaga otsustega. Menetleja on menetlenud ka kaebaja varasemaid distsipliinirikkumisi, mille tõttu ta ei ole objektiivne. Menetleja rikkus menetlusnorme, mille tõttu ei olnud kaebajal võimalik oma õigusi realiseerida. Kaebaja ei näinud, kust kambrist väljuv ametnik käes hoitava traadi ja sigareti leidis. Kuna kaebaja suitsukapis ei olnud seda marki sigarette, ei saanud kambrist leitud sigaret kuuluda kaebajale. Sigareti kaebaja kambrisse panemist tunnistas kinnipeetav Marek Lepp. Ametnik käskis kaebajal ja kambris viibinud kinnipeetavatel kirjutada seletuskirjad, mida kaebaja ja teised kinnipeetavad ei teinud. Kaebaja ei tea midagi ametniku solvamisest ja ta ei ole ametnikku solvanud. Kuna kaebajat ei teavitatud julgeolekuosakonnas teistelt kinnipeetavatelt seletuste võtmisest, on nende seletuste puhul tegemist fabritseeritud tõenditega. Kinnipeetav Eston Kikka poolt menetluse viimasel päeval kaebaja vastu menetlejale antud seletus on antud menetleja soovil, sest kaebaja arvates ei anna ükski kinnipeetav teise vastu seletusi, sest siis teavad kõik, et tegemist on pealekaebajaga. Kuna E. Kikka seletusel puuduvad seletuse andja ja seletuse võtja isikuandmed, ei ole seletus kasutatav tõendina ja tuleks seetõttu tähelepanuta jätta. Kaebajale ei tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolli. Menetleja tutvus kambri videosalvestisega liiga lühikese aja osas, mille tõttu ta ei saanudki M. Lepa kaebaja kambris käimist sellelt näha. Kuna menetleja koostas ka vaideotsuse on käskkirja puhul tegemist tühise haldusaktiga.

Vastustaja vastuväited

5. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu, leiab, et see on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Kohtu seisukoht

6. Kohus on asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis ning tõendeid siseveendumusele tuginedes hinnates seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus, sest vaidlustatud käskkiri ja vaideotsus ei riku kaebaja õigusi.

7. Pooled ei vaidle vastustaja poolt kaebajale süüks arvatud süütegude kvalifikatsiooni üle, mille tõttu kohus vaidlust lahendades sellel ei peatu.

8.Kohus ei jaga kaebaja seisukohta vaidlustatud haldusaktide formaalsest ja materiaalsest õigusvastasusest.

9. Asjas kogutud tõendite alusel ei saa toetada kaebaja seisukohta tema distsiplinaarsüüteo menetlemisel õiglase menetluse tagamata jätmisest.

10. Kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise ajendiks on olnud vangla vanemvalvuri Alar Mummi poolt 19.05.2013 kella 18.10 paiku järelevalvet tehes kuuldud elektrijuhtmestiku särin kaebaja kambrist, mis on tõendatud vanemvalvur A. Mummi ettekandega (tl 45). Ettekande kohaselt olid kaebaja kambri 2072 ukse läheduses asuva WC tule lüliti juures lisaks kaebajale kinnipeetavad Eston Kikka ja Hannes Laas. Vanemvalvuri sisenedes istus kaebaja voodile, kust vanemvalvur leidis pärast kinnipeetavate kambrist väljumist sigareti ja sigareti isevalmistatud süütamisseadme. Kaebaja pöördus vanemvalvuri poole solvavate väljenditega ja keeldus seletuskirjast ja allkirjast menetluse algatamisest informeerimise kohta.

Osundatud tõendi alusel ei saa täheldada õiglase menetluse reeglite eiramist vanemvalvuri poolt. Kaebaja distsiplinaarasja menetlus on algatatud vanemvalvuri poolt tavaja igapäevase järelevalve toimingute teostamise käigus, mil valvur kuulis kaebaja kambrist elektrivõrgustikust elektri abil sigareti süütamisele iseloomulikku heli. Ükski kaebaja kambris viibinud kinnipeetavatest, sealhulgas kaebaja ei ole vaidlustanud fakti, et tule lülitilt oli kaas eemaldatud, mille tõttu oli tehniliselt võimalik valvuri kuuldud heli teke kaebaja kambris. Samuti ei ole vaidlustatud fakti, et kaebaja voodist leiti nii sigaret kui sigareti süütamist võimaldav kahest traadist valmistatud süütamisseade. Ükski kolmest kambris viibinud kinnipeetavast ei ole vaidlustanud ka tõsiasja, et sigarette Marlboro leidus nendest ainult kinnipeetav E. Kikka suitsukapis, mis on tuvastatud ka keelatud esemete leidmise/äravõtmise aktiga (tl 46).

Seega loeb kohus tõendatuks, et asjas tuvastatud faktilistel asjaoludel oli kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse alustamine põhjendatud. Väited õiglase menetluse nõuete eiramisest on paljasõnalised.

11. Kaebaja distsiplinaarmenetluse asjas on distsiplinaarmenetluse protokolli ja vaidlustatud käskkirja koostanud inspektor-kontaktisik Ilona Poljatšenko (tl 43-44, 12-13). Pooled ei vaidle selle üle, et tegemist on selleks pädeva vanglateenistuse ametnikuga. Kohus ei tähelda asja materjalidest ja kaebaja poolt välja toodud asjaoludest, et inspektorkontaktisik oleks kaebaja distsiplinaarasja menetlemisel olnud erapoolik või, et ta oleks pidanud seetõttu, et ta on varasemalt menetlenud kaebaja eelmisi distsiplinaarasju, taanduma kaebaja distsiplinaarasja menetlemisest. Kaebaja ei ole kohtu hinnangul välja toonud HMS § 10 nimetatud ühtegi asjaolu, mis oleksid välistanud I. Poljatšenko poolt vangla nimel haldusmenetluses tegutsemise ja tema taandumise kohustuse või aluse tema taandamiseks. Seetõttu ei ole sel motiivil vaidlustatud käskkirja puhul kindlasti tegemist ebaõiglase menetluse tulemusel diskretsiooniveaga otsusega, nagu väidab kaebaja. Kohus märgib vastuseks kaebajale, et ametnikel ei ole osundatud õiguslikul alusel lubatud põhjendamatult taanduda nende ametiülesannete hulka kuuluvate haldusmenetluste läbiviimisest.

12. Samuti on alusetu kaebaja etteheide menetlejale menetlusnormide rikkumisest. Nähtuvalt asjas kogutud tõenditest on lisaks inspektor-kontaktisikule asjas tähtsust omavate asjaolude välja selgitamisel osalenud vangla julgeolekuosakonna spetsialist Ilmar

Hurt, kes on teostatud menetlustoimingute kohta koostanud õiendi (tl 47). Kohus leiab, et sellega on muuhulgas välistatud ametnike erapoolikus, kuna julgeolekuosakonna spetsialist on välja selgitanud, et ametnik, keda kaebaja solvas ei ole kaebaja vastu esitanud alusetut süüdistust distsipliinirikkumises. Samuti on tõendatud, et kaebaja on keeldunud 27.05.2013 läbi viidud vestluse käigus seletuskirja kirjutamisest ja eitanud oma süüd. Kohus on seisukohal, et ei ole tõenäoline, et nii vanemvalvur kui julgeolekuosakonna spetsialist oleks teineteisest sõltumatult alusetult kinnitanud, et kaebaja keeldus temale inkrimineeritavas distsiplinaarsüüteos kirjalike seletuste andmisest. Seetõttu ei ole eluliselt usutav kaebaja etteheide distsiplinaarsüüteo menetlejale menetlusnormide rikkumisest, mis välistas kaebaja väitel oma õiguste realiseerimise. Kaebaja ei ole ka kohtuistungil välja toonud ühtegi sellist faktilist asjaolu, mis saaks tekitada põhjendatud kahtluse menetluse kallutatusest, mis takistanuks kaebajal oma menetluslike õiguste realiseerimist. Kuna julgeolekuosakonna spetsialist on keskendunud kaebaja poolt ametniku solvamise küsimusele, siis ei oma tähtsust asjaolu, kas tema koostatud õiendis on käsitatud teiste kinnipeetavatega vestlemist seonduvalt keelatud asjade ja esemete leidmisega kaebaja kambrist või mitte.

13. Asjaolu, et kaebajal ja kahel teisel kambris viibinud kinnipeetaval kästi läbiotsimise ajal kambrist väljuda ei ole vastuolus kehtiva õigusega. Muuhulgas oli see vajalik vangla julgeoleku tagamise eesmärgil, kuna vanemvalvur kuulis sellisest kambrist keelatud heli, kus viibis kolm kinnipeetavat. Kuna ükski kinnipeetavatest asjaosalistest ei ole vaidlustanud, et tulelüliti kaan oli eemaldatud, mistõttu oli kinnipeetavatel ligipääs elektrijuhtmetele, siis ei ole eluliselt usutav, et vanemvalvur sisenes kaebaja kambrisse tegelikult kuulmata elektrijuhtmete särisemisele iseloomulikku heli. Kuna asjas kogutud tõenditega on tõendatud kaebaja voodist sigareti leidmise kõrval ka isevalmistatud sigareti süütamist võimaldava seadme leidmine, siis on eluliselt usutav ka asjaolu, et tegemist oli

E. Kikka suitsukapist pärineva sigaretiga, millist võimalust ka viimane ei ole seletuses eitanud (tl 51). Asjaolu, kas E. Kikka on kaebaja poolt solvavate väljendite ametniku aadressil kasutamist tunnistanud menetluse viimasel päeval või varem, ei ole kohtu hinnangul kaebaja poolt toodud väidetel saanud mõjutada menetluse käiku ega asjas tehtava otsuse sisu. Samuti ei oma õiguslikku tähendust, millised rekvisiidid on isiku poolt vangla direktorile antud tunnistusel. Tegemist on lubatava tõendiga.

14. Asjaolu, et kinnipeetav Marek Lepp on tunnistanud kaebaja voodisse sigareti panemist ilma kaebaja teadmata (tl 50) ei ole eluliselt usutav selles osas, et Lepp pani sigareti kaebaja voodisse ilma kaebaja teadmata. Vastustaja on õigustatult osundanud, et sellisel juhul, kui kaebaja ei oleks teadnud sigareti olemsaolust, poleks tal ka vajadust sigareti isevalmistatud süütamisseadme järele, mille panekut kaebaja voodisse Lepp ei ole aga omaks võtnud. Kuna kaebajaga kambris viibinud teised kinnipeetavad ei ole eitanud valvuri poolt süütamisseadme kaebaja voodist leidmist, siis on kohus seisukohal, et ainuüksi see tõend ehk M. Lepa tunnistus ei tõenda kaebaja alusetut karistamist distsipliinirikkumise eest.

Kinnipeetav M. Lepa antud tunnistus kaebajale ei veena kohut, et kaebaja ja kinnipeetavad Eston Kikka ja Hannes Laas ei olnud vanemvalvuri kambrisse sisenemisel ametis kinnipeetavatele keelatud esemega sigareti süütamisega. Samuti selles, et vanemvalvuri kambrisse sisenemisel peitis kaebaja need esemed oma voodisse, kust valvur need avastas ning et nende toimingute käigus solvas kaebaja valvurit. Isegi, kui sigaret saadi Lepalt ei muuda see olematuks fakti, et kaebaja voodist leiti nii keelatud ese kui sigaret. Kaebaja oli teadlik mõlema asja olemasolust ja solvas esmaseid menetlustoiminguid läbi viivat ametnikku solvavate väljenditega, mis on kirjeldatud vangla poolt kohtule esitatud tõendites. Kaebaja ei ole menetluse kestel kordagi väitnud, et keelatud esemed kuuluksid tegelikult Laasile või Kikkale. Seega ei ole kaebajat vastutusele võetud kellegi teise eest ega tegude eest, mida ta tegelikult toime ei pannud.

15. Käskkiri ja vaideotsus ei evi tühise haldusakti tunnuseid motiivil, et vaideotsuse koostaja (tl 17 p) ja käskkirja koostaja ja allkirjastaja (tl 12-13) on olnud sama ametnik. Vaideotsuse on allkirjastanud peaspetsialist-üksuse juhi asendaja Kristina Heering (tl 17 p), mis on kooskõlas HMS § 73 lõigetes 1 ja 2 sätestatud põhimõtetega vaidealluvuse kohta. Mõlema kaebaja poolt vaidlustatud haldusakti puhul on tegemist nende andmiseks pädevate haldusorganite poolt antud aktidega ja nendest selgub haldusorgan, kelle nimel akt on antud. Haldusakti sisu õigsuse eest vastutab selle allkirjastanud, mitte koostanud ametnik. Seega ei ole ei vaideotsus ega käskkiri tühine haldusakt.

16. Neil asjaoludel jääb kaebus rahuldamata. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte menetluskulud nende enda, kanda kuna vangla ei ole taotlenud kinnipeetavalt vangla võimalike menetluskulude väljamõistmist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik