1-14-3181/13 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

15. aprillil 2014.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number

1 – 14-3181 Kohtukoosseis Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär

Tõlk Helen Aasma

K – J Vaab Kriminaalasi

K.O KarS § järgi

süüdistuses

kokkuleppemenetluses Prokuröri abi

Natalja Kutepova

Süüdistatav K.O

isikukood: XXX; kodakondsus: EV kodanik; emakeel:

vene keel: haridus: keskharidus; töökoht: XXXOÜ, abitööline;

elukoht: XXX. Varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, neist viimati 05.03.2010.a Harju Maakohtu poolt KarS § 184 lg.1 järgi 1 aastase vangistusega, KarS § 65 lg.2 alusel suurendatud nimetatud karistust eelmise 11.07.2007.a. Pärnu Maakohtu otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuu võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõistetud 1 aasta ja 3 kuud vangistust.

Alates 27.03.2014.a kohaldati tõkendina elukohast lahkumise keeldu.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada K.O KarS § 424 järgi ning karistada teda vangistusega 6

(kuus) kuud. Kohaldades KarS § 69 lg. 1 sätteid asendada mõistetud 6 /kuue/ kuuline vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd ning mõista karistuseks kokku 360 (kolmsada kuuskümmend) tundi üldkasulikku tööd. Kriminaalasi nr. 1-14-3181

KarS § 69 lg. 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 18 (kaheksateist) kuud.

Määrata K.O

Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 69 lg. 4 alusel on K.O kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes:

• elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; •

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – süüdistatava K.O suhtes jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

Katseaja algust ning üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemist lugeda alates kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel kohaldada K.O suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 5 (viieks) kuuks.

Välja mõista K.O `ilt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 9; § 179 lg. 1 p. 2 alusel sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul selliselt, et 11 kuud tasuda 45 (nelikümmend viis) eurot kuus ja 12. kuul tasuda 37 (kolmkümmend seitse) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti

Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “ K.O , kriminaalasi 1 – 14 – 3181, sundraha“.

Välja mõista K.O ´ilt KrMS §-de KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 3; §

180 lg. 1 alusel menetluskuluna joobeseisundi tuvastamise kulud kokku summas 131 (ükssada kolmkümmend üks) eurot, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

EE891010220034796011 SEB Pank,

EE932200221023778606

Swedbank, EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE701700017001577198 Nordea

Bank Finland PLC Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “ K.O, kriminaalasi 1 – 14 – 3181, joobeseisundi tuvastamise kulud“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

K.O on kohtu alla antud kokkuleppemenetluse raames ning teda süüdistatakse selles, et tema juhtis 11.02.2014 kella 22.30 ajal Tallinnas, Sõle tn 25 maja juures mootorsõidukit BMW530D, reg.nr. XXX, olles joobeseisundis (narkojoove), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid.

Seega pani K.O toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel süüdistatav K.O, kaitsja Sven Sillar ning prokuröri 08.04.2014.a

abi Natalja Kutepova sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus K.O `ile karistuseks 6 kuud vangistust.

KarS § 69 lg.1,2,3,4 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistusele ühele päevale vastab kaks tundi ÜKT-d, seega kandmisele kuulub 360 tundi ÜKT- d, mille tegemise tähtajaks määrata 18 kuud. Määrata K.O üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on K.O kohustatud järgima KarS § 75 lg.1 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused:

1. Elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

6. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg.1 p.1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 5-ks kuuks.

Süüdistatav K.O KarS § 424 järgi tunnistas kohtuistungil end temale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav

K.O selgitas, et 08.04.2014.a sõlmisid prokuröri abi Natalja Kutepova, tema

(K.O ) ja tema kaitsja Sven Sillar`i kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Kriminaalmenetluse kulud on ta nõus hüvitama ning palub need määrata tasumisele 12 kuu jooksul. Prokuröri abi Natalja Kutepova selgitas samuti, et ta jääb 08.04.2014.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde K.O ´ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab süüdistatava K.O ´i , et tõendamist on leidnud poolt kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning KarS § 424 järgi süüdistatava K.O ´i KarS § 424 järgi. käitumine on õigesti kvalifitseeritud

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, kuulanud ära süüdistatava K.O

´i selgituse ja prokuröri abi arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav K.O on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb K.O temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab K.O ´i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

KrMS § 175 lg. 1 p. 3 ja 9 kohaselt on joobe tuvastamisega tekkinud kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks joobe tuvastamisega tekkinud kulud kokku summas 131 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 532,50 eurot. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus märgib, et KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (RK 3-1-1-105-12).

Kohtu hinnangul ei nähtu käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamine käiks K.O

´ile ilmselt üle jõu. Toimikust nähtuvalt omab süüdistatav töökohta XXXOÜ -s, seega ei ole tuvastatud faktilisi asjaolusid süüdimõistetu maksejõuetuse kohta. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb K.O ´ilt seadusele tuginedes välja mõista. Samas peab kohus põhjendatuks sundraha ning määratud kaitsjale määratud tasu osas kohaldada KrMS § 180 lg. 3 sätteid ning määrata K.O ´ilt väljamõistetud sundraha, s.o summas 532,50 eurot hüvitamisele 12 kuu jooksul.

Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 3, 9; 248 lg. 1 p. 5; 249; 311; 313.

Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: