1-14-2773/12 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(4)

Kriminaalasi nr 1-14-2773

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2014. a, kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-14-2773 (13249000097) Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Kriminaalasi

V.O kriminaalasi KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Liane Peets Süüdistatav V.O

Isikukood XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus õpib Põltsamaa , emakeel: eesti keel, Ametikoolis ehituse eriala II kursusel; kriminaalkorras karistamata; väärteokorras kolm kehtivat karistust; tõkend: ei ole kohaldatud. RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista rahaline V.O karistus 150

480 (nelisada ) eurot. päevamäära, so kaheksakümmend

KarS , 3 V.O-le ei § 73 lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud rahalist karistust

pöörata täitmisele, kui – V.O ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KrMS § 180 lg 1 välja mõista riigituludesse ,3 alusel V.O-lt menetluskuludena

120 (ükssada kakskümmend) eurot.

Jätta menetluskulud summas 624 (kuussada kakskümmend neli) eurot 54 senti riigi kanda.

2(4)

KrMS § 180 lg 3 alusel määra on õigus menetluskulud summas ta, et V.O

120 (ükssada kakskümmend) eurot tasuda 1 (üks) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, makstes igakuiselt . kuupäevaks vähemalt 10 (kümme) eurot kuni kogusumma tasumiseni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (AS SEB Pank) või EE932200221023778606

(AS Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Selgitusse tuleb märkida „1-14- 2773, menetluskulud, V.O “.

M ja aksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks suunatakse

kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral ui on oluliselt või k rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määrus Määruskaebus tuleb esitada kaebuse lahendamise menetluses. kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule kaudu Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja

10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu V.O-le selles, et 17.12.2013. a kella on esitatud süüdistus KarS § järgi tema

21.30 paiku Väike Kamari külas Põltsamaa vallas Jõgevamaal Põltsamaa Ametikooli -

ühiselamu toas nr lõi ühe korra jalaga näo piirkonda ja ühe korra xxxx xxxxxxxxxxxxx

rusikaga pea piirkonda, millega tekitades xxxxxxxxxxxxxx peavalu ja tervisekahjustused - turse kukla piirkonnas ning nina ja põse punetuse.

KarS § ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüd istatavale karistuseks rahalist karistust 150 päevamäära, üks päevamäär on 3,20 eurot, s o 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot. KarS § 73 lg 1, 3 alusel rahalist karistust tingimisi ei pöörata täitmisele, kui V.O ei pane toime 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

3(4)

II Kohtu seisukoht Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et süüdistatav on teinud kaitsjast loobumise taotluse.

Taotluse kohaselt loobub V.O kaitsja osalemisest kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses ja kohtuotsuse kuulutamisel.

KrMS § 45 lg 4 sätestab, et kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, v. a juhul, kui süüdistatav ei soovi kaitsjat, ta on kohtu hinnangul võimeline enda huve ise esindama ning soovib loobuda kaitsja osalemisest teise astme kuriteo kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses.

Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu KarS § 4 lg 3 ja § 121 järgi. Kohus leidis, et V.O on võimeline kriminaalasja kohtulikul arutamisel ise enda huve esindama. Siinjuures lähtus kohus V.O sellekohastest kinnitustest. Sellest tulenevalt oli kohtul alust olla veendunud, et V.O on võimeline ise enda õiguste eest seisma. Kohtul ei tekkinud selles kahtlusi ka V.O küsitlemise käigus. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta j

ääb selle juurde. P

rokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista

V.O

süüdi KarS § järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele, s.o rahalise karistuse 1 .

50 päevamäära

KarS § 44 lg 2 esimese lause järgi arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. KarS § 44 lg 3 järgi lähtutakse keskmise päevasissetuleku arvestamisel kriminaalmenetlusele eelnenud aasta tulumaksuga (kui andmed ei ole kättesaadavad, siis sellele eelnenud aasta) maksustatavast tulust, millest on maha arvestatud tulumaks. KarS § 44 lg 2 kolmanda ja neljanda lause kohaselt ei või arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär, milleks on 3,20 eurot.

Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et V.O

0 eurot (tl 19 keskmiseks päevasissetulekuks on ). Sellest lähtuvalt tuleb rahalise

karistuse suuruse arvestamisel aluseks võtta miinimumpäevamäär, s.o 3,20 eurot. Seega on

480 eurot. päevamäära rahaliseks suuruseks

III Kriminaalmenetluse kulud

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 192,24 eurot (tl 29-31, 34-36) Samuti on . menetluskuluks kannatanule hüvitatud kulu 19,80 eurot (tl 24). Menetluskuluks on ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 532,50 eurot (kuupalga Seega on alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). menetluskulud kokku 744,54 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud - süüdimõistetu.

4(4)

KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

V.O taotles kohtult menetluskulude vähendamist ja võimalust menetluskulud vähendatud suuruses tasuda ositi. Prokurör leidis, et menetluskulude vähendamine ja ositi tasumise võimaldamine on põhjendatud.

Kohus on seisukohal, et kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulude vähendamine on õigustatud. Siinjuures arvestab kohus asjaolusid, et V.O on õpilane Põltsamaa Ametikooli II kursusel, ta ei tööta ega oma iseseisvalt mingisuguseid sissetulekuid. Igakuiselt saab V.O stipendiumi 38 eurot. V.O toetab materiaalselt ka tema ema, kes töötab Kallastel kalafileerimistööstuses, andes talle iganädalaselt 15 eurot. V.O ema töötasu on minimaalmääras. Lisaks V.O-le elab emaga koos

V.O 2 venda 5-aastane ja 25-aastane. 25- V.O – aastane töötab juhutöödel.

tuleb tasuda ka kulutuste eest, mis tekivad koolis. Nii tuleb tal tasuda iga toidukorra eest 1 euro ja ühiselamu toa eest 10 eurot kuus. V.O sõnul saaks ta igakuiselt maksta menetluskulude katteks 10 eurot. Eeltoodust nähtuvalt puuduvad V.O iseseisvad sissetulekud. Ta saab igakuiselt kooli poolt stipendiumi, kuid materiaalselt toetab teda tema ema. Seega on V.O ülalpeetav. Arvestades V.O selgitusi, saab tema ema teda igakuiselt toetada 60 euroga. Koos V.O stipendiumiga, on V.O igakuiselt võimalik rahalisi vahendeid kasutada 98 euro ulatuses. Kuna nimetatud summa ei ole piisav selleks, et tasuda suures ulatuses menetluskulusid ja võimaldada äraelamist, on menetluskulude vähenda põhjendatud. välja mõist mine V.O-lt tuleb a menetluskulude katteks summa, mille tasumine on talle jõukohane ega tekita majanduslikult rasket olukorda. V.O kinnitustel on ta võimeline igakuiselt menetluskulude katteks tasuma 10 eurot. Seega mõistab kohus V.O-lt välja menetluskulude katteks 120 eurot. Kuna V.O ei ole võimeline nimetatud summat ühe korraga tasuma, tuleb see määrata tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul.

Raina Pärn Kohtunik