3-13-763/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-13-763

Haldusasi

Uniclassic OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 02.04.2013

korralduse nr 12.2-3/14306-1 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – Uniclassic OÜ, volitatud esindaja advokaat

Aivar Pihlak;

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Kaire Vacker

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-13-763 menetlus.

2. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada Uniclassic OÜ

poolt 08.04.2013 oma kaebuselt haldusasjas nr 3-13-763

tasutud riigilõiv 15 eurot selle kandmisega Uniclassic

OÜ arveldusarvele nr 10220214476229 AS SEB Pank.

3. Mõista

Maksu-

ja

Tolliametilt

Uniclassic

OÜ

(registrikood: 12380433) kasuks välja menetluskulud

kokku

summas

1320

(üks

tuhat

kolmsada

kakskümmend) eurot.

4. Sekretäril saata määrus menetlusosalistele ja Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebus tuleb

esitada Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu

kaudu.

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on Uniclassic OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

02.04.2013 korralduse nr 12.2-3/14306-1 tühistamiseks.

2. Nimetatud haldusasja menetlus oli peatatud Tallinna Halduskohtu 14.06.2013 määrusega

kuni kohtuotsuste jõustumiseni haldusasjades nr 3-12-2318 ja nr 3-13-293.

3. 01.04.2014 teatas vastustaja kohtule, et MTA tunnistas 27.02.2014 otsusega nr 12.2

3/14306-2 kehtetuks kohtus vaidlustatud 02.04.2013 korralduse, sest arvestades korralduse

osalist täitmist ja korraldusega taotletava eesmärgi saavutamise ebavajalikkust ning ilmset

perspektiivitust korralduse täitmata jäänud osa suhtes, ei ole korralduse kehtivus MTA

hinnangul enam otstarbekas. MTA ei tunnistanud korraldust kehtetuks kaebuse esitamise

tõttu.

Vastustaja palub tuginedes HKMS § 152 lg 1 p 4, 108 lg-le 1 ning 6 lõpetada menetlus

haldusasjas nr 3-13-763 ning jätta menetluskulud kaebaja kanda.

4. 10.04.2014 teatas kaebuse esitaja kohtule, et nõustub kohtuasja 3-13-763 menetluse

lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

Ühtlasi leiab kaebaja, et talle tuleb hüvitada menetluskulud vastavalt menetluskulude

nimekirjale kokku summas 1130 eurot (ilma käibemaksuta), sh riigilõiv 30 eurot ning 1100

eurot õigusabikulud (vt tl 64-66 pöördel).

5. 15.04.2014 saabus kohtule vastustaja seisukoht kaebaja menetluskulude osas.

Vastustaja selgitab, et kontrolli alustamise ja korralduse väljastamise eesmärk oli kontrollida

äriühingu poolt 2013 aprillis teostatavaid tehinguid reaalajas. Seda põhjusel, et äriühing

tegutses valdkonnas, kus kaubeldakse kiiresti realiseeritavate kaupadega ning maksuhalduri

jaoks oli oluline fikseerida tehingud nende teostamise hetkel.

Kuna maksuhalduri hinnangul ei olnud korralduse kehtivus enam otstarbekas, sest rohkem kui

aasta hiljem kontrollimenetluse jätkamisel ei õnnestuks maksuhalduril enam saada

kontrolliobjekti osas samaväärset operatiivset teavet kauba olemasolu ja müüja isiku kohta,

siis otsustas maksuhaldur tunnistada korralduse täitmata osas kehtetuks ja lõpetada kaebaja

suhtes alustatud 2013 aprilli käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse

kontroll.

Vastustaja selgitab, et MTA-l on kaalutlusõigus otsustada, kas haldusakti kehtivus on

otstarbekas või mitte. See teenib ühtlasi ka eesmärki mitte koormata ettevõtjaid seesuguste

haldusaktidega, mille alusel tegelikkuses MTA-l teavet vaja ei ole. Kokkuvõttes on MTA

seisukohal, et kuna korralduse eesmärk oli vahetult teavet saada, siis sõltumata kaebuse

esitamisest ei pidanud MTA selle kehtivust enam otstarbekaks.

Seega on vastustaja seisukohal, et menetluskulud tuleb halduskohtumenetluse seadustiku §

108 lg 1 ja 6 kohaselt kanda kaebajal.

Kui kohus peaks siiski leidma, et menetluskulude väljamõistmine vastustajalt on põhjendatud,

siis esitab vastustaja menetluskulude väljamõistmisele järgmised vastuväited.

Esmalt märgib vastustaja, et kaebaja on küll esitanud dokumendi, mis kannab nime „kassa

sissetuleku order“, kuid sisult on tegemist arvega. Riigikohtu halduskolleegiumi järjekindla

praktika kohaselt on haldusmenetluses teise poole kasuks võimalik välja mõista üksnes need

kulud, mille eest isik on juba tasunud.

HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne

kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad

osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri,

esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kirjalikus

menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud

tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral

menetluskulusid välja ei mõisteta.

Kuna kaebaja pole esitanud arve tasumist kinnitavat dokumenti, siis ei saa kohus

menetluskulusid vastustajalt ka välja mõista.

Hoolimata eelnevast esitab vastustaja õigusabi kuludele ka sisulised vastuväited.

Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kaebaja esindaja on erinevatele toimingutele kokku

kulutanud 10 tundi. Nähtub, et kaebaja esindaja on kliendiga kohtumisele, korraldusega

tutvumisele ja kaebuse koostamisele kulutanud 8 tundi. Esmalt märgib vastustaja, et

menetluskuludele on keeruline esitada vastuväiteid kui kaebaja esindaja ei too välja palju

igale konkreetsele tegevusele aega kulus. Seejuures leiab vastustaja, et kliendiga kohtumisele

kulutatud aja osas ei ole menetluskulude väljamõistmine vastustajalt põhjendatud ning

arvestades vaidluse ja kaebuse sisu on vastustaja arvates korraldusega tutvumisele ja

kaebusele koostamisele kulutatud mõistlikuks ajaks maksimaalselt 5 tundi.

Muudele tegevustele kulutatud aja osas ei ole vastustajal vastuväiteid.

Seega, kui kohus peaks leidma, et korralduse kehtetuks tunnistamine on tingitud kaebuse

esitamisest, siis esmalt palub vastustaja jätta menetluskulud vastustajalt välja mõistmata, kuna

kaebaja ei ole esitanud kulude kandmist kinnitavat dokumenti. Kui aga kohus peaks sellest

hoolimata pidama võimalikuks menetluskulud vastustajalt välja mõista, siis vastustaja palub

õigusabikulude vähendamist 330 euro võrra (3 x 110).

KOHTU PÕHJENDUSED

6. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega haldusasja menetluse kui kaebuses

vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või

toiming tehtud. Kaebuse esitaja on kohtule kinnitanud, et ta on menetluse lõpetamisega nõus.

Seega tuleb haldusasja nr 3-13-763 menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

7. Menetluse lõpetamise korral HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel kannab menetluskulud vastustaja,

välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses

nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest

(HKMS § 108 lg 6).

Vastustaja on asunud seisukohale, et tunnistas vaidlustatud haldusakti osaliselt kehtetuks

lähtudes otstarbekuse kaalutlusest, millest tulenevalt ei olnud akti kehtetuks tunnistamine

tingitud kaebuse esitamisest. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht, kas vaidlustatud haldusakt on

kehtetuks tunnistatud kaebuse esitamise tõttu või mitte.

Kohus leiab, et vastustaja ei ole käesoleval juhul teinud piisavalt usutavaks, et vaidlustatud

Maksu- ja Tolliameti 02.04.2013 korralduse nr 12.2-3/14306-1 osalise kehtetuks tunnistamise

ja selle eelneva kohtuliku vaidlustamise vahel seos puudub. Kohus on seisukohal, et kui

kaebaja ei oleks kaebust esitanud koos esialgse õiguskaitse taotlusega ning kohus ei oleks

vaidlustatud korralduse täitmist esialgse õiguskaitse korras peatanud kuni asjas tehtava

kohtulahendi jõustumiseni (vt tl 23-27), siis ei oleks vastustaja vaidlustatud korraldust

ilmselgelt ka vaidlustatud korralduse kehtetuks tunnistamise korralduses märgitud

põhjendustel kehtetuks tunnistanud. Järelikult on korralduse kehtetuks tunnistamine vastustaja

poolt otseselt seotud käesoleva kohtuvaidlusega. Kohus leiab, et HKMS § 108 lg 6 sätestatut

tuleb tõlgendada selliselt, et menetluskulude kaebaja kanda jätmine on põhjendatud üksnes

juhul kui haldusakti kehtetuks tunnistamise on tinginud otseselt mingi muu asjaolu. Kui

haldusakti kehtima jäämine on muutunud otstarbetuks kohtumenetluse tõttu, siis on

kohtukaebuse esitamise ja vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise vahel seos ning

menetluskulud kuuluvad vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele.

8. Vastustaja on õigesti viidanud, et nii Riigikohtu praktika kui ka HKMS § 109 lg 1

tulenevalt peavad menetluskulud olema kantud ning vastasel juhul neid välja ei mõisteta.

Kaebaja on kohtule esitanud kassa sissetuleku orderi (tl 66 pöördel) tõendamaks

menetluskulude kantust. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud menetluskulude kantus.

Kohus ei nõustu vastustajaga selles, et viidatud dokumendiga ei saa tõendada menetluskulude

kantust ning, et tegemist on sisuliselt arvega. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud eraldi nii

arve kui ka kassa sissetuleku orderi. Kohus leiab, et sularahas arve tasumist saab tõendada

kassa sissetuleku orderiga. Kohtule jääb selgusetuks, millise dokumendiga peaks kaebaja

vastustaja arvates siis veel sularaha vastuvõtmist ja arve tasumist sellisel kujul tõendama.

9. HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud.

Kaebuse esitaja on taotlenud vastustajalt välja mõista esindaja kulud summas 1130 eurot ilma

käibemaksuta. Menetluskulude nimekirja spetsifikatsiooni kohaselt on kliendiga kohtumisele,

vaidlustatud korraldusega tutvumisele, kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse koostamisele,

kohtu 12.04.2013 määrusega tutvumisele, kohtu 10.05.2013 määrusega tutvumisele, MTA

taotlusega menetluse peatamiseks tutvumisele, Tallinna Halduskohtu 13.06.2013 nõudega

tutvumisele ja täitmisele, määrusega menetluse uuendamise kohta tutvumisele ja kõnele

kliendile ning kaebaja 10.04.2014 seisukoha esitamisele aega kulunud kokku 10 tundi (vt tl

64). Menetluskulud on kantud (tl 66 pöördel).

Vastustaja vaidles menetluskulude suurusele vastu ning leidis, et põhjendatud on

menetluskulusid vähendada 3 tunni võrra ehk 330 euro võrra, kuna kliendiga kohtumine ei

olnud tema arvates vajalik ning korraldusega tutvumisele ja kaebuse koostamiseks oleks

olnud mõistlik kulutatud aeg 5 tundi.

Kohus, kontrollinud kaebaja poolt esitatud arvet ja kulude aruannet leiab, et arvestades

käesoleva asja keerukust, tuleb kaebaja esindaja kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse

koostamisele

kulutatud

töötunnid

lugeda

põhjendatuks

ning

vastustaja

seisukoht

menetluskulude vähendamise osas ei ole piisavalt põhjendatud.

Kohus on seisukohal, et arvestades kuluarves ja sellele lisatud spetsifikatsioonis kajastatud

töö sisu ja eriti asjaolu, et kaebuse esitamise hetkel oli tegemist kohtuotsustes varasemalt

sisuliselt käsitlemata õigusliku temaatikaga, on esindaja kulu kohtu hinnangul seotud

käesoleva vaidlusega ning töö maht on vastavuses sellele kulutatud ajaga.

Kaebaja palus menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta.

Kohus selgitab, et Riigikohtu praktikas (otsus haldusasjas nr 3-3-1-58-07, p-d 15 ja 16) on

leitud, et menetluskulu tuleb välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga ning see

seisukoht on halduskohtumenetluses jätkuvalt kohaldatav (vt Riigikohtu 19.12.2012 otsus nr

3-3-1-54-12). Seega tuleb kaebajale menetluskulud välja mõista koos arvel märgitud

käibemaksuga.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et HKMS § 108 lg 6 alusel tuleb mõista Maksu- ja

Tolliametilt Uniclassic OÜ kasuks välja lepingulise esindaja kulud kokku summas 1320

eurot.

10. Tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg

1 p 2 või 4 alusel (HKMS § 104 lg 5 p 4).

Kaebaja tasus kaebuselt riigilõivu 15 eurot 08.04.2013 Rahandusministeeriumi arveldusarvele

nr 10220034796011 viitenumber 2900072673 (maksekorraldus, tl 13), mille saab kaebajale

tagastada. Esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik