1-12-4523/53 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-4523

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2014. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-12-4523 Kohtukoosseis

Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Prokuröri abi Allar Nisu (seisukoht esitatud kirjalikult) Kriminaalasi

Süüdimõistetu ingimisi enne tähtaja

P.B lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu P.B

elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

isikukood: XXX garanteeritud ; töökoht (vabanemisel): puudub Kohtuistungi toimumise aeg 09.aprill 2014. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON Jätta P.B emale Tartu Maakohtu 22.06.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-

12-4523 karistuse mõistetud kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 22.06.2012. a otsusega on P.B

200 lg 2 p süüdi tunnistatud KarS §

4, 7 . järgi ja karistuseks mõistetud vangistus 3 aastat 6 kuud

Kinnipeetava karistusaeg algas 29.10.2011. a 29.04.2015. a. ja lõppeb

Vangla toetab P.B est. vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmis

P on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha P.B rokurör tingimisi ennetähtaegse

vabastamise koht a. Prokurör leiab, et esineb formaalne alus P.B tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, kuid puuduvad materiaalsed alused. Sellest tulenevalt ei toeta prokurör P.B tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu P.B sel tas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi gi ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja aga ning prokuröri seisukoh kuulanud ära

P.B tema kaitsja arvamuse, leiab, et P.B ja tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud.

2. P.B tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise kannab käesoleval ajal karistust eest.

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks P.B kolmandikku. P.B on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 2 1).

Seega esinevad formaalsed alused P.B tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

3. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

P.B on varasemalt korduvalt karistatud varavastaste kuritegude ja väärtegude toimepanemise eest. P.B on ka ise kinnitanud, et peamiselt on ta toime pannud varavastaseid kuritegusid. karistust

Käesoleval ajal kannab P.B grupilise röövimise eest. t P.B koos kahe teise isikuga on kannatanu suhtes kasutanud vägivalda selleks, e temalt rahakott ära võtta. Kannatanule tekitati tervisekahjustusi ja varalist kahju. P.B on selgitanud kuritegude toimepanemise põhjustena halba seltskonda. Tema hinnangul ei ole tal enam seltskonda vaja, kuna tal on olemas nüüd elukaaslane. e tähendab, et nad on Se

elukaaslasega nüüdseks ära leppinud. on P.B sõnul viimas Samuti e kuriteo

toimepanemise põhjus ka selles, et tal ei olnud töökohta. Kohus leiab, et P.B on ennast õigustava suhtumisega ja leiab, et süü l või on

kuritegude toimepanemise eest on teiste

tingitud temast mitteolevatest põhjustest (halb seltskond, tüli elukaaslasega, töökoha puudumine). Sealjuures jätab P.B tähelepanuta, et kuriteod on toime pandud tema enese poolt ja oma tegude eest vastutus lasub . Kohtu hinnangul ei ole Urmas

üksnes temal

Koskora ilmselgelt senini korrektseid, aga toimepandud kuriteost ja talle mõistetud karistusest vajalikke Seega ei ole kohtu arvates järeldusi teinud. käesoleval ajal põhjust olla veendunud, et vabaduses ei jätka P.B varavastaste kuritegude toimepanemist.

P.B ei ole käitunud õiguskuulekalt ka karistuse kandmise ajal. Tal on hulgaliselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Peamiselt on distsipliinirikkumised toimunud seetõttu, et P.B suitsetab, aga P.B on ähvardanud ja kasutanud füüsilist vägivalda kaaskinnipeetavate suhtes. P.B ise selgitas toimepandud rikkumisi sellega, et tal on olnud vajalik ennast nooremate kaaskinnipeetavate suhtes kehtestada. Kohtu hinnangul ei ole sellesisuline tegutsemisviis kohane inimväärsel ja vastastikusel austusel põhinevates inimsuhetes ning seega ei ole P.B valitud viis enese kehtestamiseks aktsepteeritav.

Kohus peab positiivseks, et P.B on vabanemise korral kindel elukoht oma elukaaslase juures ja seda, et tal on jätkuvalt olemas elukaaslase toetus. Samas tunnustab kohus P.B soovi tegeleda oma lastelastega. Siiski peab kohus vajalikuks osundada, et P.B oli elukaaslane olemas ka kuriteo toimepanemise ajal. P.B selgituste kohaselt olid nad kuriteo toimepanemise ajal elukaaslasega tülis, kuid leppisid pärast kuriteo toimepanemist ära. Seega ei taga kohtu hinnangul elukaaslase olemasolu seda, et P.B ei pane enam vabaduses toime uusi kuritegusid. Kuna kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on

P.B alkoholijoobes vägivaldne, võib ta agressiivsuse suunata ka oma lähedasele, mistõttu võivad ohutatud sellises olukorras olla ka tema lähedased. Kuigi P.B ise on selgitanud varavastaste kuritegude toimepanemist halva seltskonna mõjutustega, on kohtu arvates oluliseks riskifaktoriks tema puhul ka materiaalne heaolu. P.B puudub vabanemise korral kindel töökoht. P.B on kohtuistungil selgitanud, et tal on mitu töökohta, kus teda vabanemise korral võidakse tööle võtta. Kuna kohtul sellekohast garantiikirja ei ole, puudub kohtul alus olla selles veendunud. P.B puhul on majanduslik

kindlustatus oluline ka seetõttu, et tal on tasumata suures ulatuses rahalisi nõudeid, st 3057,23 eurot, kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt 6866 eurot.

4. Kohus on seisukohal, et P.B vabastamine ei ole tingimisi ennetähtaegne

põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Siinjuures tugineb kohus P.B varasemale elukäigule, kuriteo toimepanemise asjaoludele, tema käitumisele karistuse kandmise ajal, aga ka elutingimustele vabanemise korral.

Raina Pärn Kohtunik