4-14-2776/18 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.04.2014.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-14-2776 Kohtunik Kristina Väliste Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik

Väärteoasi Marko Ngoko väärteoasi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 tunnustel Väärteoprotokollid: AB1380598 (väärteoasi nr 2316,13,008022) ja AB1380599 (väärteoasi nr 2316,13,009181) Menetlusalune isik Marko Ngoko, isikukood 38411200368, elukoht XXX, kannab aresti XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus, emakeel eesti keel; töökoht puudub Kriminaalja väärteokorras karistatud; Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Lõuna politseijaoskond Asja läbivaatamise aeg ja koht 16.04.2014.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla menetlusalune isik Marko Ngoko

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48, NPALS § 151 ja VTMS § 83 p 2, § 107-111, 113, kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Marko Ngoko väärteo toimepanemises NPALS § 151 järgi ja määrata talle karistuseks arest 15 (viisteist) päeva.

2. Marko Ngokole määratud arest 15 (viisteist) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri Tallinna arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinn. 4-14-2776

3. Aresti kandmisele asuda koheselt peale väärteoasjas nr 4-13-8108 määratud aresti ärakandmist.

4. Välja mõista Marko Ngokolt menetluskulu, s.o ekspertiisitasu 70 (seitsekümmend) eurot joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise eest, mis tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB-s, nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis või Swedbankis nr EE932200221023778606, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Marko Ngoko, 4-14-2776, menetluskulud“.

5. Kohtuotsuse ärakiri edastada menetlusosalistele, Põhja PP Arestimajale ja M.Ngoko kriminaalhooldajale.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kohtuotsus on kättesaadav 16.04.2014.a.

Asjaolud, menetluskäik

09.04.2014.a on Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna poolt koostatud väärteoprotokoll AB1380598, mille kohaselt Marko Ngoko 05.10.2013.a kella 19:06 ajal XXXjuures Tallinnas oli eelnevalt tarvitanud ebaseaduslikult, ilma arsti ettekirjutuseta narkootilisi aineid fentanüül ja 7-aminoklonasepaami. Oma sellise tegevusega rikkus Marko Ngoko narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 nõudeid ning pani toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. Marko Ngoko on protokollis märkinud, et tarvitas fentanüüli ja clonasepanum.

09.04.2014.a on Lõuna politseijaoskonna poolt koostatud väärteoprotokoll AB1380599, mille kohaselt Marko Ngoko 10.11.2013 kell 10:20 Tallinnas Sõpruse pst ja Linnu tee ristmiku juures oli eelnevalt tarvitanud ebaseaduslikult, ilma arsti ettekirjutuseta narkootilisi aineid fentanüül ja klonasepaami metaboliit, rikkudes sellega NPALS § 3 lg 1 nõudeid ning pannes toime NPALS §

151 järgi kvalifitseeritava väärteo. Marko Ngoko on protokollis märkinud, et tarvitas ebaseaduslikult fentanüüli ja clonasepami arsti väljakirjutusel.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, leiab, et Marko Ngoko süü NPALS § 151 rikkumises 05.10.2013 ja 10.11.2013 on tõendamist leidnud. Teo asetleidmine ja toimepanemine menetlusaluse isiku poolt, s.o asjaolu, et Marko Ngoko oli tarvitanud narkootilist ainet 05.10.2013, on tõendatud järgnevaga. Tunnistaja Marko Oleski ütlustega, mille kohaselt, olles 05.10.2013 autopatrullis, XXXTallinn, kella 19:06 ajal andis kiirabi neile üle ilmsete narkojoobe tunnustega (unisus, tasakaaluja kõnehäired, alkoholilõhn puudus) Marko Ngoko, isikukood 38411200368. Toimetasid isiku Lõuna politseijaoskonda. ID- kaardi XXX alusel on tuvastatud Marko Ngoko isikusamasus. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuakti nr 3158T kohaselt on uuringuga Marko Ngoko uriinist tuvastatud fentanüül, metadoon, 7-aminoklonasepaam. Kiirabikaardi kohaselt oli patsient narkootilises joobes, pupillid kitsad, üldseisund rahuldav, ninal marrastus. Vastavalt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile tarvitas ta 05.10.2013 umbes kell 18:00 aadressil XXXsüstla kaudu fentanüüli.

Marko Ngoko süü NPALS § 151 rikkumises 10.11.2013 on tõendamist leidnud tunnistaja Maarja X ütlustega, mille kohaselt 10.11.2013, olles tööl, saadi väljakutse Sõpruse pst ja Linnu tee ristmikul kell 10:20 märkasid nad, kuidas Sõpruse pst 174/176 asuva Rimi kaupluse juurest läksid ülekäigurajale tugevalt tuikuvad mees ja naine. Linnu tee bussipeatuses peeti nad kinni, mõlemal olid ilmselged narkojoobe tunnused: silma pupillid väikesed ja valgusele ei reageerinud, olek uimane, tuikumine ja segane kõne, värsked süstimisjäljed randmetel. Isikud toimetati Lõuna politseijaoskonda, neist üheks osutus Marko Ngoko, isikukood 38411200368. ID-kaardi XXX alusel on tuvastatud Marko Ngoko isikusamasus. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuakti nr XXX kohaselt on uuringuga Marko Ngoko uriinist tuvastatud fentanüül, metadoon, klonasepaami metaboliit.

Sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 järgi „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 järgi on narkootilisteks ja psühhotroopseteks aineteks ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid, mis on loetletud määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades. Fentanüül kuulub esimesse, metadoon teise, klonasepaam neljandasse nimekirja.

Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul oli olemas arsti ettekirjutus tema organismis tuvastatud aine tarvitamiseks. Kuna sellise loa eeldamiseks puudub alus, tuleb lugeda tõendatuks loa puudumine. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt arsti luba ainete tarvitamiseks puudus. Kohtu hinnangul on süüteod toime pandud kavatsetusega, kuivõrd Marko Ngoko on tarvitanud narkootikume teadlikult, seega seadnud eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ning teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks.

Marko Ngoko karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikult korduvalt karistatud väärteokorras, muuhulgas ka NPALS § 151 rikkumise eest ja seda viimati 16.01.2014.a 15-päevase arestiga. Rahatrahvid tasumata.

Vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 kohaselt narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud Marko Ngoko käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka põhimõttest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest, s.o käituma õiguskuulekalt.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendavad asjaoluna märgib kohus süü tunnistamist. Karisust kergendava asjaoluna ei arvesta kohus puhtsüdamlikku kahetsust, kuivõrd materjalidest nähtuvalt on isik korduvalt samalaadsete tegude eest karistatud, kuid jätkab tegude toimepanemist.

See ei anna aga alust rääkida puhtsüdamlikust kahetsusest teo suhtes. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on Marko Ngokot varasemalt korduvalt karistatud NPALS rikkumiste eest. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et teda on karistatud rahatrahvidega, millised on tasumata, isik jätkab õiguskorra rikkumist, käesoleval juhul on tema osas menetluses kaks süütegu, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut talle etteheidetud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu.

Seetõttu leiab kohus, et ainuvõimalik karistuse liik on arest. Kohus peab kohaseks karistuse määraks 15 päeva aresti. Alates 08.04.2014 kuni 22.04.2014 kannab Marko Ngoko Harju Maakohtu 16.01.2014 otsusega nr 4-13-8108 temale määratud 15-päevast aresti. Aresti ei ilmunud M.Ngoko vabatahtlikult ettenähtud tähtajaks kandma ega esitanud mitteilmumise osas mingeid tõendeid ega taotlenud tähtaja pikendamist. Kohus leiab, et sellisel juhul ei ole asjaolu, et tal on alaealine tütar, kohustus käia kriminaalhooldaja juures põhjuseks, et jätta arest koheselt täitmisele pööramata.

Kohus leiab, et kuivõrd isik ei ilmunud vabatahtlikult arestikandmisele, ta on järjest toime pannud õigusrikkumisi, siis ei ole põhjendatud aresti kandmine ositi ega ka vabatahtlikult arestimajja arestikandmisele aja andmine. Kohus määrab, et arest tuleb kanda vahetult peale eelmise aresti lõppu.

Tulenevalt VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kuulub Marko Ngokolt väljamõistmisele menetluskulu, s.o ekspertiiside tasu 70 eurot) joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise eest.

Kristina Väliste